Rýhanııat • 06 Jeltoqsan, 2019

Ilııa JAQANOV: Estrada – batystyń mýzykalyq ekspansııasy

150 retkórsetildi

Atyraý jaqqa jol tússe, amandaspaı ketpeıtin bir shańyraq bar. Ol – áıgili kompozıtor, óner zertteýshisi Ilııa Jaqanovtyń úıi. Jarty saǵattyq áńgimesi jarty ǵumyryńa tatıtyn taǵylymmen órnekteler óreli jan bul joly da bizdi jadyraı qarsy aldy. О́mirlik mýzasyna aınalǵan «Meńdi qyz» – Tıysh apaıǵa aıtyp, dastarqanyn jaınatyp qoıǵan aqsaqal alystan kelgen qonaǵyna tórimen birge, tushymdy áńgimesin de qatar daıyndap otyr eken. О́zimsine erkeleı, kompozıtordyń jaryǵy mol túsetin keń terezeli balkonynyń ishin tutas ala jasaqtalǵan shyǵarmashylyq sheberhanasyn betke aldyq. Bólme ortasyn kóldeneń kese ornalasqan kenepke túsken Oral taýlarynyń ásem peızajy birden nazarymyzdy ózine burdy. Sýretke úńile bergenimiz sol edi, aqsaqal: «Kartınany jaqynnan emes, alystan qaraý lázim. Sonda sulýlyǵy tolyq ashylady», dedi. Aqylǵa qulaq astyq. Rasymen de, ǵajap álem! Beınebir tumsa tabıǵattyń ortasyna enip ketkendeı, saraıymyz ashylyp, kókiregimizdi kere dem aldyq. Ádemi áserimizdi aǵa áıbat áńgimesimen jalǵap áketti.

– Bul – Kaspıı... eptep óńdeýleri bolady. Áli tolyq bitken joq. Keıbir jeri keppeı tur. Al mynaý Jaıyqtyń Oral taýy­nan bastalatyn joǵarǵy saǵasy. Bir kezderde qazaqtardyń keń jaılaǵan qut mekeni bolǵan, kıeli jer. Túbi Aqbulaqtan bas­talady eken. Jalpy, Oral taýlary alyp qoı. Úlken bolmasa osyndaı sýlar shyǵa ma? Edil de, Jaıyq ta bastaýyn osy taýdan alady. Mynaý kórip turǵanyń – Edil ózeniniń bas jaǵy. Astrahanǵa jol túskende, jigitter osy bir tamasha kartınany kórsetti. Sony sanamda ustap qaldym. Jalpy, men sulýlyqty júregimniń túbinde saqtaımyn. Keıin ýaqyty týyp, babyna kelgende qııalym men qalamyma erik beremin.

– Sýretterińizdiń deni Batys taqy­ryby eken. Atyraýǵa ábden baýyr basyp ketkenińiz seziledi...

– Onyń ras. Kelesi jyly apań ekeý­mizdiń Atyraýǵa qonys aýdarǵany­myzǵa týra 20 jyl tolady. Kezinde Iman­ǵalı Tasmaǵambetov Atyraý obly­synyń ákimi bolyp turǵan kezinde arnaıy shaqyryp edi. Sonda Imanǵalı aıtty: «Aǵa, ata-ba­balaryńyzdyń Edil men Jaıyqtyń boıy­nan ketkenine 4 ǵasyrǵa jýyqtapty. Arqada ómir súrdińizder. Qaraǵandy oblysy, Jańaarqa aýdany, Jezqazǵan... sol tóńirekte ósip-óndińizder. Rahmet ol el­ge. Sizdiń án­derińizdi biz eshýaqytta «ana aýyldyń, myna aýyldyń áni» dep bólmeımiz. Barlyǵy da qazaqqa ortaq qazyna. Endi «pora domoı» dedi. Mine, týra osylaı dep kesip aıtty. Sóıtti de, kómekshisine tapsyrma berip, qalanyń qaq tórinen osy páterdiń kiltin qolyma tabys etti. Respýblıkanyń basqa aımaqtaryn tú­gelge jýyq aralap, zerttep shyqsam da, Batys aımaǵy meniń kópten beri tabanym tımeı júrgen jer edi. Kıeli ól­keniń baı mýzykalyq murasyna dendep kire almaǵan olqylyqtyń orny bútin­deletindigin oılap, bul usynysqa birden qýana kelistim. Sodan beri mine, 20 jyl bolady. Atyraýdy turaq etip qalyp qoıdym. Imanǵalıdyń aıtqanyn eki etpeı, eldiń arǵy-bergi tarıhyn ti­riltip, umytylǵan, eskerýsiz qalǵan kompozıtorlary men olardyń baı murasyna jan bitirdim. Batys jeriniń án mektebin túgel zerttep, «Záýresh» degen kitap jazyp shyq­tym. Atyraý shyǵarmashylyǵymnyń 1981 jyly «Edil-Jaıyq» ánimen bastal­ǵan «Batys sıklyn» da barynsha baıyt­ty. Osynda kelgennen keıin «Aǵady Jaıyq, aǵady», «Oraldyń erke samaly», «Aq­maral», «Qulsary», «Maqattyń erke bulbuly» syndy kóp arasynda tanymal bolǵan tamasha ánderim týdy. Sondyqtan Atyraýǵa kelip ekinshi tynysym ashyldy desem artyq aıtqandyǵym emes.

– Sizdiń ánderińizdiń kóbisi keń ty­nys­ty, tógilip keletin Arqa sarynynda ǵoı. Muny Muhıt mánerindegi án­di tyńdap úırengen halyq qalaı qabyl­dady? Kezinde Júsipbek Ele­bekov atamyz osy Batys óńirine ke­lip, án shyrqap bolǵanda, jıylǵan jurt: «Endi qazaqsha án aıtshy» degen kóri­nedi. Sol sapardan úlken renish­pen qaıtyp, bul jaqqa kelmeı qoıǵan deı­di. Sizde mundaı jaǵdaı bolǵan joq pa?

– Ondaı oqıǵa bolǵan. Ras, bul jaqtyń óz án mektebi bar. Kóbinese termege jaqyn. Kúı­leri de sondaı tógip-tógip jiberetin rýhty, shapshań oryndalady. Nege bulaı desem, kezinde orystarmen kóp soǵysqan eken. At ústinde júrgen el sııaqty. Sózderi de asyǵys, qatqyl. Úlken kisige «sen» dep sóı­leıdi. Bul alǵashynda maǵan oǵash kórinip, keıin birte-birte úırendim ǵoı. Biraq daýys­tary sondaı bıik, shyńyltyr. «Dýdar-aı», «Gaýhartas», «Jıyrma bes», «Eki jıren» sııaqty úlken klassıkalyq án­der tek Muhıtta ǵana bar. Sondyqtan bolar, Batys halqy Arqanyń áni, Abaıdyń áni degende kókirekterin ashyp, tamsana tyń­daıdy. Biraq ózderi aıtpaıdy. Sodan kol­ledjge kelip jastarǵa dáris oqı bas­tadym.

Jalpy, ár ólke tomaǵa tuıyq ómir sú­rip, úlken ónerden alys bolyp jatsa, esh­kimmen aralaspasa, «Oh, shirkin!» dep qazaqtyń klassıkalyq ánine qanyqpasa, jańaǵydaı teris túsinikter shyǵa beredi. Mysaly, Batys án mektebiniń bastaýyn keıbireýler Muhıttan bastap, sodan taratyp júr. Muhıt ber jaqtaǵy adam. Onyń arǵy jaǵynda, Muhıttardy týdyrǵan án mektebi baryn esten shyǵarmaý kerek. Al endi taza ulttyq mýzykany tara­zyǵa salsaq, qazaqtyń án ónerindegi klas­sıkalyq vokaldy óner – ol Arqada Birjan saldan bastalady. Birjan saldyń ar jaǵynda da mektep bolǵan. Biraq olardyń barlyǵy óziniń bet-beınesin saqtap, avtorlyq jolyn, ómirbaıanyn jasaǵan adamdar emes. Esimderi búginde halyq jadynan umytylǵan. Sondyqtan da qazaq klassıkalyq án mektebin Bir­jan saldan tarqatamyz. «Bazaryń qut­ty bolsyn, ardaqty elim, Qoıandy tý kótergen dýman jerim-aı» deıtin naǵyz klassıkalyq ánderdi Birjan salǵa deıin eshkim jazǵan joq. Arqadaǵy ánshilik dástúrdiń uly atasy – Birjan sal. Muny keıbir zertteýshiler Segiz serige, basqa da bireýlerge telip júr. Onyń bári jalǵan, áde­bıettegi, folklordaǵy sońǵy jyldarda jasalyp jatqan falshter. Birjan saldan keıin «Aýylym qonǵan Syrymbet salasynda» dep Aqan seri shyqty. Ǵajap! Arqadaǵy án dástúri osylaı damyp jat­qan kezde, Batysta «Salmasam Aı­nam­k­ózge» dep Muhıt áýeletti. Munyń bar­­lyǵy anaý Arqa, Qostanaı, Tobyl, Yrǵyzben jalǵasyp jatqan Aqtóbe, Oral dalasyndaǵy jármeńke, qan bazarlar, sol kezdegi saýda mádenıeti arqyly dalanyń eskek jelimen jetken bir-birine áseri edi. Bul bir sumdyq qubylys, HIH ǵasyrdyń ekin­shi jartysyndaǵy qazaq ániniń úlken órleýi, qalyptasýy, klassıkalyq deńgeıge shyǵýy.

– Áńgime Arqa án mektebine aýys­qan soń, Aqan seri taqyrybynan attap kete almaı otyrmyz. Ásirese, «Bal­qadısha» ánine qatysty túrli pikir aıtylyp júr ǵoı. Sonyń aqı­qaty qaısy?

– «Balqadısha» – meniń qyzyǵyp zerttegen, aqıqatyn arshýǵa bar ómirimdi arnaǵan ánderdiń biri. Kezinde Ahmet Jubanov, Álkeı Marǵulandardyń keńes-nusqaýymen osy taqyrypqa boıladym. Sodan kúni búginge deıin zerttep kelemin. «Balqadıshaǵa» jasalǵan qııa­natqa janym aýyrady. Máselen, qaıbir jyly «Jigitter» kvarteti áıgi­li ándi estradaǵa laıyqtap oryndady. Beınebaıan da túsiripti. Sondaǵy sora­qylyqty kórip shydaı almadym. Dáleldep birneshe maqala da jazdym.

– Sonda nege kóńilińiz tolmady?

– Oryndalýy bólek áńgime. Meniń qynjylǵanym – án mátiniń túbegeıli burmalanýy. Ras, Keńes ókimeti ke­zin­de kóp ánimiz úgit-nasıhattyń qu­raly bolyp ketti. Sonyń biri – osy «Balqadısha». Áıel teńdigin alǵa tartyp, jalaýlatqan belsendiler «qazaq on ekide bir gúli ashylmaǵan órimdeı qyzdaryn malǵa satqan, shalǵa satqan» degen jeleýmen án mátinin «Kúıeýiń seksen beste – shal, Qadısha» dep ózgertti. Aqıqatynda, Bal­qadısha eshqandaı shalǵa uzatylmaǵan. О́ziniń súıgen jary, tekti jerden shyqqan Súleımen degen azamatqa qosylyp, Gúlııa, Naǵıma, Gúlsim, Joldybaı esimdi tórt bala súıip, baqytty ǵumyr keshti. О́le-ólgen­she el arasynda syıly bolyp ótti.

Aqan seri boıynda bir mini joq Bal­qadıshany qyzdyń ákesi Ybyraıdyń úıi­ne kelip júrgende kóredi. Ol kezde Bal­qadısha órimdeı jas bala. Sulýdyń shyn aty Tóken eken. Ákesi baldaı mi­nezine saı erkeletip, Balqadısha atap ketipti. Al endi sol ataqty «Balqadısha» ániniń túp­nusqa tól mátini bylaı:

Qyzy ediń Ybekeńniń – Balqadısha,

О́zendi órleı bitken, tal Qadısha.

Seksen qyz serýenge shyqqan kezde,

Ishinde qara basyń, han Qadısha.

Bul ýaqyt Aqan seriniń qartaıyp, jarlary qaıtys bolyp, qaıǵy shegip júrgen kezi eken. Qos qyzyn qos jezdesi baýyryna basyp, jalǵyz uly Ybanmen birge jastyq shaǵy ótken, dáýren qurǵan jerlerin aralap qalyń arǵyn jaılaǵan Qoshqarbaı, Jylandy taýlaryn betke alady. Sonda Balqadıshanyń uzatylar aldyndaǵy qyzoınaǵynyń ústinen túsedi. Bul Aqannyń Balqadıshany sońǵy ret kórýi. Keıin «Balqadısha uzatylyp ketti» degen habardy estıdi. «Ketti dep Balqadısha estigende, Qu­shaq­­tap quz-jartasty jylaǵanym» degen óleń joldary sonda týady. Quz-jartas dep otyrǵany – Jylandy taýy. Muny keıingiler ózgertip «Qus jastyqty» dep aıtyp júr. Bul durys emes. Osy jaıt talaı aıtylyp ta, jazylyp ta kele jatyr. Biraq án mátini dúdámal jaıttan arylar emes.

– Aqan seri – Aqtoqty – Jalmuqan úsh­taǵanynyń zertteý nátıjeleri bergen aqıqatyn da bilgimiz kelip otyr...

– Shyny kerek, Qaraýyldyń Jaq­sylyq atasy kúni búginge deıin Aqan seri men Aqtoqty oqıǵasyn namys kóre­di. Eldiń adamdarymen bul taqyryp tóńireginde sóılesý ońaı emes. Ol syrdy qozǵaý qııamet. Ertede Qyzylaǵashta Ǵabıt Músi­repovtiń «Aqan Seri – Aqtoqty» pesasy qoıylǵanda, qarııalar óre túregelip: «Asylymyzdy qorlamaı, toqtatyńdar, túge! Jalmuqan men Aqtoqtynyń sútteı uıyp ótken ómirine daq salmańdar búıtip. О́sip-ónip otyrǵan bul áýlettiń bala-shaǵasynyń kóńiline qaıaý túsirmeńder. Osy kelgen betterińmen qaıtyńdar. Bizge jalǵan sóz kerek emes!» – dep, ártisterdi qa­byldamaı, qýyp shyǵypty. Munyń syry mynada. Bizdiń biletinimizdeı, appaq júzdi Aqtoqtyǵa Arqanyń aqtańgeri Aqan seri bar janymen yntyq bolǵan. Arýǵa arnap birneshe án de shyǵarǵan. B­iraq seri sezimine Aqtoqty arý dál son­daı ińkárlikpen jaýap qata almady. Sebe­bi Aqtoqty Aqannyń azamattyq basyn syılap, ardaq tutqanymen, súıgen joq. Aqtoqtynyń unatqan, baıaǵydan-aq ózine atastyryp qoıǵan Jalmuqan atty jary bolatyn. Aqtoqty men Jal­muqan­nyń úılený toıy ústinde Aqan seri Aqtoq­tyny kúshtep alyp qashady. Biraq Aq­toqty tańdaǵany Jalmuqan ekenin aıtyp, oı baýyrymyn kesedi. Sóıtip eldiń ar­daqty azamaty Jalmuqanǵa Aqtoqty qaıtarylypty. Kórkem ádebıette aıtylatyndaı, Aqan seri men Jalmuqan ómirde tipti de jaýlasyp ótpegen. Kerisinshe, syılasyp, dos bolǵan. Serini halyqtyń erkesi sanap, Aqtoqtyǵa arnaǵan ánderin súısinip tyńdapty.

– Osydan birneshe jyl buryn ózińiz­ben kezdeskende taǵy da osylaı án jaıly áńgime qozǵalyp, sonda «Endi eshýa­­qyt­ta qazaqtyń klassıkalyq áni bol­maı­dy» dep qynjylyp edińiz. Áli de sol pikirdesiz be?

– Pikirim ózgergen joq. О́ıtkeni biz tamyrymyzdy joǵaltyp aldyq. Qazaq halqynyń basyna qıly kezeń, aýyr syndar tap keldi. Qalmaqtarmen kúres 200 jylǵa sozylypty. Sonyń apogeıi – «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» tragedııasy týdyrǵan «Elim-aı» áni. Ol jaı ǵana án emes, muqym halyqtyń bolmysy men dili, jú­regi, búkil qaıǵy-qasireti, búgingi ómiri, keleshegi qamtylǵan úlken tolǵaý jyr. Mu­ny aıtyp otyrǵan sebebim, qandaı bir aýyr kezeńdi ótpeıik, eshýaqytta qazaq áni dál ótken ǵasyrdyń 70-jyldarynan bastap buzylǵanyndaı buzylǵan joq edi. Estrada – qazaqtyń bolmysyna, diline, búkil tabıǵatyna jat qubylys. Estradalyq án qazaqta eshýaqytta bolǵan emes. Bul – batys­tyń mýzykalyq ekspansııasy. Batys­tan aǵylyp jetken jaǵymsyz áserler jastary­myzdyń sanasyn ýlady, áli de ýlap keledi.

«Keleshekte qandaı án bolady?» dep surap jatyrsyń, HH ǵasyrdyń ekinshi jartysynan bastalǵan búliný endi eshqashan túzelmeıdi. Endi eshýaqytta qazaqtyń ulttyq kompozıtory bolmaıdy. Keshegi keńestik kezeńde keremet mýzyka týdyrǵan Ahmet Jubanov, Muqan Tólebaev, ulty basqa bolsa da «Abaı» men «Qyz Jibekke» jan bitirgen Latıf Hamıdı, Evgenıı Brýsılovskııler, olardyń bergi jaǵynda romanstan bastap, operaǵa deıin tolǵaǵan Sydyq Muhamedjanovtar ulttyq ónerge úlken olja salǵan bolatyn. Sonaý yqylym zamannan kele jatqan dástúrdi Ahmet Jubanov rýhymen jalǵaǵan kompozıtorlar qaı janrda jazsa da ulttyq kolorıtpen, qazaqy naqyshpen jazdy. О́kinishke qaraı, sol tamasha dástúr 70-jyldarǵa kelgende nildeı buzyldy. Biz – Shámshi Qaldaıaqov, Ilııa Jaqanov, Áset Beıseýov, Beken Jamaqaev – bul dúrbeleńnen sál buryn shyǵyp, aldymyzdaǵy mýzyka maıtalmandarynyń mánerinen aýyt­qyǵanymyz joq. Sol úlgide án jazdyq, áli de jazyp kele jatyrmyz. Bile bilseńiz, qazaq óz bolmysyn, jaratylysyn, tarıhyn ánde qaldyrǵan. Al búgingi ánderden ult kelbetin tanýǵa bola ma? Árıne, joq! Men basqaǵa barmaı-aq qoıaıyn. О́zimdi aıtsam, qazirgi balalar mendeı án jazý úshin eń áýeli men sııaqty dúnıege kelip, tal besikte jatyp, ananyń besik jyryn dál men sııaqty tyńdap ósýi kerek. Bildińiz be? Men sııaqty aýyldyń qora-qopsysynyń ıisin murnyna sińdirip, keń dalada armansyz asyr salyp, qarapaıym halyqtyń aýzy­nan men tyńdaǵan ánderdi tyńdap ósýi qajet. Sonda múmkin oılanýǵa bolar. Biraq ondaı talapty búgingi balaǵa qoıa almaısyń. О́ıtkeni olardyń ómir súrý qalyby da, túsinik daǵdysy da múldem bólek, basqa. Zamannyń aǵymy solaı. Sondyqtan olardy da esh kinálaı almaımyz.

– Estrada degennen týady, eger bú­­gingi kúnniń kózqarasymen alsaq, sol zamandardaǵy Birjan sal, Aqan seri, Muhıttardyń áni qazirgi tilmen aıt­­­qanda óz kezeńiniń «hıty» boldy ǵoı. Barlyǵy oryndady. Aýyzdan aýyz­­ǵa tarady. Osydan-aq ótken kún men búgingi zaman adamdarynyń tal­ǵam óresin baǵamdaı berýge bolatyn shyǵar...

– «Hıt» degen sózdi aıtýǵa bolmaıdy. Kez kelgen halyq ánin zamanaýı tehnıkanyń múmkindigin paıdalana otyryp, óńdeýge, qulpyrtýǵa bolady. Máselen, «Oı, kók, ıgıgaı kók! Oı, kókem, ıapyrym-aı, Jastyq dáýren ótedi-aı» degen joldar. Bul – estrada emes. Qazaqtyń shalqar kóńildi ánderi. Estrada degen sózdi eshýaqytta qazaqqa qoldanbańdar, ol bizdiń tabıǵat, bolmysqa jat. Bıbigúl Tólegenova apalaryń bir sózinde: «Estrada degen sózdi aıtpańdar maǵan, ol – men úshin nól» – dedi. Men de sol túsiniktemin. Estradadan, estradadaǵy jelikpe, áýleki ánderden bizdi «Oı, kók», «Bıpyl», «Maýsymjan» syndy ózimizdiń jaısań ánder ǵana qutqarady.

– Ánderińizde qyrǵyzdyq saryn basym keledi. Oǵan Shyńǵys Aıtmatov ekeýi­ńizdiń aralaryńyzdaǵy uly dostyq­tyń qanshalyqty áseri boldy?

– Iá, muny durys baıqapsyń. Biraq oǵan tek qana dostyq áser etti dep aıta almaımyn. Ol Shyńǵystan buryn bastalǵan. Bizdiń el qyrǵyzdarmen erte aralasqan. Asharshylyq jyldary jan-jaqqa bet-betimen ketken aǵalarymyz dúrbeleń basylyp, bári toǵysqanda elge bir-bir qyrǵyz qyzyn qoltyqtaı keldi. Sábıǵa, Bátıma, Sálıma degen jeńgelerimiz boldy. О́rimdeı jap-jas kezderi. Soǵys bastalyp ketkende, sol jeńgelerimiz qolynda oraǵy bar, shyǵysqa qarap turyp egin orady. Bir ýaqytta belderi talyp, sharshaıdy. Sonda qyrǵyz ánderin shyrqap, sharshaǵandaryn basady. Qyrǵyzdyń lırıkalyq ánderi o bastan osylaı qu­laǵymyzǵa sińgen, ákelerimiz, sheshe­lerimiz, aǵalarymyz aıtatyn ánder edi. Shyńǵys Aıtmatovtyń «Jámıla» pove­sin oqyǵannan keıingi áserge elitip, «Danııardyń áni», «Jámılanyń áni» týatyn sátte jańaǵy qyrǵyz ánderiniń bári meniń «Elim-aıym», «Aınamkózim», «Qara­torǵaıym», «Balqadısham», «Eki jırenim», «Baıanaýylym» sııaqty tý syrtymda turdy. Sol mýzykanyń áýezimen, tolǵanysymen jazyldy.

– Aǵa, kezinde Shámshi Qaldaıaqovpen óte jaqyn dos boldyńyz. Shámshi ómi­riniń de áli tolyq ashylmaǵan, qu­pııaǵa toly paraqtary jeterlik qoı. Sonyń biri «Syǵan serenadasy» áni­niń týýyna qatysty jıi aıtylyp qalady. Tipti Almatydaǵy M.Áýezov teatry sahnasynda dál osy ánmen attas spektakl de júrip jatyr. Bul derekter qanshalyqty dáıekti?

– Shámshi ekeýmiz 1957 jyldyń aıaǵynan bastap efırge birge shyqtyq. Sodan beri óle-ólgenshe jubymyz ja­zylǵan joq. Tipti bir úıde turdyq. Apań­men otbasyn qurǵanda Shámshi «Sen sulý» degen ánin úılený toıymyzǵa shashý retinde ákelip, dastarqan ústinde tusaýyn keskenbiz. Sondyqtan da Shámshi ánderiniń kópshiliginiń týý tarıhy kúni keshegideı kóz aldymda. Ras, «Syǵan serenadasy» ániniń taǵdyry shytyrmanǵa toly boldy. Sońynan túrli qańqý sóz de erdi. Biraq onyń barlyǵy jalǵan. Jas kezimizde Shámshi, Myńjasar Mań­ǵytaev bar – barlyǵymyz jınalyp, basymyz qosyla qalsa orystyń halyq ánderin aıtyp, syǵan romanstaryn tyńdaǵandy jaqsy kóretinbiz. Sodan shabyt alatynbyz. Tipti sol úshin syǵan romanstarynyń jınaǵyn Máskeýden arnaıy aldyrtqanymyz da bar. El súıip tyńdaıtyn «Syǵan serenadasy» da sonyń áserinen týdy. Keıin sózin Qadyr Myrza-Álige telefonmen ótinish aıtyp, qolqalap jazdyrǵan bolatyn. Ánniń bar tarıhy osy. El gýletkendeı, Shámshi eshqashan syǵan qyzyna ǵashyq bolǵan emes. Mahabbattan májnún kúıge túsip, tabordyń sońynan da ketken joq. Bul oqıǵany eń alǵash jazǵan Orazbek Bodyqov. «Shámshi ómiri qyzyq bolsyn dep jazǵan men edim, Ilııa shyraǵym» dep keıin ózi de aıtty. Alaıda «syǵan hıkaıasy» kópke unap, el arasynda tez tarap ketti. Ony araǵa ýaqyt salyp Israıyl Saparbaı qaıta jandandyryp, pesa jazdy. Al ol aınalyp kelgende, Shámshi áýletiniń úlken qaıǵysy bolyp otyr. Bul neni bildiredi? Bul – bizdiń kompozıtorlarymyzdyń ózi­niń shyǵarmashylyq murasyna degen salǵyrttyǵy. Tipti ómirden ótken keıbir áriptesimniń ómirbaıany da durys jazyl­mapty. Saldary osylaı túrli daýǵa arqaý bolyp otyr. Barlyǵyn kózimmen kórip, ja­nym aýyrǵandyqtan da bul qate­likti qaı­talamaıyn dep, apań ekeýmiz bir­neshe aı tapjylmastan kompıýterdiń al­dyn­da otyryp, ómirbaıanymnan bastap, qasyna ánderimniń týý tarıhyn, zertteý jumystarymdy túgeldeı toptastyryp,10 tomdyq kitapty «Edil-Jaıyq» degen atpen baspaǵa daıyndap qoıdyq. «Edil-Jaıyqty» barlyq ánderimniń shyńy dep bilemin. Sondyqtan da jınaq osylaı ataldy.

– О́nerdiń san túrin ıgerip jáne sonyń barlyǵyn óz bıiginde nasıhat­tap júrgen shyǵarmashylyq ıesi retinde ózińizden surasaq, shabytty qalam­nyń ushy nemese nota arqyly shyǵarý jeńilirek pe, álde býyrqanǵan boıaý arqyly ma?

– Áıgili kompozıtor Frıderık Shopen­niń «Sóz bitken jerden mýzyka bastalady» degen uly sózi bar. Sóz qudiretimen jetkize almaı, dittegen oıymdy shyǵara almaı tyǵyryqqa tirelgen sátte mýzykany izdeımin. Meniń ánderim ońashada, tynyshtyqta nemese jol ústinde týady. Shabyt kelgende, kóligime otyryp, klassıkalyq mýzykany qosyp qoıyp, Jaıyqtyń boıyn jaǵalap ketemin. Al ánnen «artylǵan» sezim sýretke túsedi. Máselen, «Tolaǵaı» degen ánim solaı týdy. Arqa saparynan kele jatqan jolda kók munarǵa bókken kórkem taý kóz aldymnan ketpeı qoıdy. Sóıtip shabyt shyrqaýyna jetip, «Tolaǵaı» keldi ómirge. Al keıinirek ol taýdy kartına ǵyp jazdym. Án jetkizbegen jerge boıaýdy berdim sóıtip. Mine, mendegi ónerdiń barlyǵy osylaısha bir-birin tolyqtyryp otyrady. Meniń mýzam, shabytymnyń qozǵaýshy kúshi osy úsheýi – sóz, mýzyka jáne áser.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

 Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Nur-Sultanda 11 áýe reısi toqtatyldy

Qazaqstan • Búgin, 15:17

Aqyn toıy týǵan topyraǵynda jalǵasty

Aımaqtar • Búgin, 13:02

Tiri maldy satý - tıimsiz

Aımaqtar • Búgin, 12:25

Qus eti naryǵy jýyq arada qalaı damıdy?

Ekonomıka • Búgin, 12:08

Almaty bıznesi etek-jeńin jyıa bastady

Aımaqtar • Búgin, 11:35

Uly Abaı murasy Kereký elinde

Rýhanııat • Búgin, 10:23

Abaıdy taný – asyl paryz

Rýhanııat • Búgin, 09:21

Jaýapkershilikke tartý usynyldy

Saıasat • Búgin, 08:35

Jyl saıyn 100 vagon jańartylady

Qoǵam • Búgin, 08:33

Ulaǵat uqqan ushpaqqa shyǵady

Aımaqtar • Búgin, 08:28

«Sýretti túsirgen Mamyrjan Botabekov»

Rýhanııat • Búgin, 08:20

Káripbektiń kórmesi

Rýhanııat • Búgin, 08:17

Besaǵashtyqtardyń berekeli bastamasy

Aımaqtar • Búgin, 08:13

Hakim esimi laıyqty ulyqtalyp keledi

Rýhanııat • Búgin, 08:10

О́tkenniń sabaǵy esińde qalady

Tarıh • Búgin, 08:07

Uıatsyzdyq azdyrar adam balasyn

Rýhanııat • Búgin, 08:03

Poster-patrıottyq jasasyn!

Qoǵam • Búgin, 08:00

Kamera aldynda oıqastaǵan qar barysy

Ekologııa • Búgin, 07:57

SNPS kelisimdi oryndamaı otyr

Ekonomıka • Búgin, 07:52

Úsh jylǵa salyqtan bosatyldy

Ekonomıka • Búgin, 07:50

Jánibek aýdanynda et óndirý artty

Aımaqtar • Búgin, 07:48

Rýhanı jańǵyrýdyń negizgi kilti

Rýhanııat • Búgin, 07:46

Taǵylymy mol tarıhı maqala

Rýhanııat • Búgin, 07:42

Qazaqtyń «haılaılymy»

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Dosym oqyǵan kitap

Aımaqtar • Búgin, 07:38

Ustazdyń aldyn kespeıdi

Qoǵam • Búgin, 07:31

Elimizdegi eń úlken eskertkish

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Uqsas jańalyqtar