Suhbat • 06 Jeltoqsan, 2019

«Áleýmettik máseleni sheshý árqashan birinshi orynda turýy tıis» (Almaty oblysynyń ákimi Amandyq BATALOVPEN suhbat)

138 retkórsetildi

– Amandyq Ǵabbasuly, áńgimemizdi áleý­met­tik salada atqarylǵan ister jaıyn­da bastaýǵa ruhsat etińiz. О́ıt­keni jurt ákimderdiń jumysyn áleý­met­tiń ál-aýqatynyń deńgeıine qarap baǵa­laı­tyny shyndyq. Ári bıylǵy jyl qoǵamnyń nazaryn kóp balaly otbasylardyń máselesine aýdarǵan kezeń boldy. Endeshe...

– Birden aıtaıyn, bizde áleý­mettik salaǵa qatysty másele joq dep kesip-pishýge bolmaıdy. «Jumys júr­gen jerde qatelik bolatyny» sııaqty, tirshi­lik aǵymynda problemanyń kezdesýi zań­dy. Biraq sol problemanyń sheshý joldaryn tabý, der kezinde shara qoldaný bas­qa áńgime. Jetisý óńiriniń turǵyndar sany 2 mln adamnan asty. Men ózimdi ákim retinde adamdardyń áleýmettik jaǵ­daıy­na ǵana emes, adamı bolmysyna, ur­paq tárbıesine, qoǵamdyq qaýipsizdigine jaýap­ty sezinemin. 

Kóp balaly otbasylardyń jaıyn oryn­dy aıttyńyz. Oblysta 46 myńnan as­tam otbasy ataýly áleýmettik kómek ala­dy, olardyń 20 myńy – kóp balaly ot­ba­sy. Áleýmettik qoldaý týraly aıtatyn bolsaq, turmysy tómen jáne kóp balaly otbasylardy qoldaýǵa jergilikti bıýdjetten 3,4 mlrd teńge qarastyryldy. Bul jumysty júıeli júrgizý úshin Áleý­mettik karta ázirlendi. Osy karta sheń­berinde balabaqshalar men mektepterde az qamtylǵan otbasylardyń 58 myń balasyn túgeldeı tegin ystyq tamaqpen qamtamasyz ettik. Taldyqorǵanda jáne de úsh qalada 8 myń kóp balaly ana úshin qoǵamdyq kólikte tegin jol júrýdi engiz­dik. Oblys ortalyǵynda 42 myń oqýshy men stýdenttiń qoǵamdyq kólikte tegin júrýine de jaǵdaı jasadyq. Bıyl az qam­tylǵan otbasynan shyqqan balalarǵa jo­ǵary oqý oryndaryna túsý úshin 100 grant bólindi. Qazir óńirge tabıǵı gaz je­lisi kelip, turǵyndar kógildir otynǵa qo­sy­lyp jatqanyn bilesiz, biz óz tarapymyz­dan kóp balaly jáne muqtaj otbasy sana­tyn­daǵy 2 277 úıdi gaz qubyryna te­gin qosyp jatyrmyz. Taǵy da 22,6 myń­nan astam otbasynyń úıine ıis tııýden saq­tan­dyratyn qurylǵyny tegin ornattyq...

– Sózińizdi bóleıin, kóp balaly otbasylar úshin erekshe qýanyshty jańa­lyq, baspanamen qamtý jaıyna da toqtalyp ótseńiz eken...

– Iá, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan Jol­daýyn­da turǵyn úıge qoljetimdilikti, ásirese ha­lyq­tyń áleýmettik az qamtylǵan top­tary­nyń qoljetimdiligin arttyrý qa­jet­tigin atap ótken bolatyn. Qazir oblysta tur­ǵyn úı alý kezeginde 51 myń adam tur, onyń ishinde kóp balaly otbasylar sany – 6 039. Bıyl barlyq baǵyttar boıyn­sha 1 447 kóp balaly otbasyn turǵyn úımen qam­tamasyz etý josparlanǵan edi, qazir­ge deıin 1 093 otbasy úıli boldy. Bul oraıda «Nurly jer» baǵdarlamasynyń da úlesi bar. Osy baǵdarlama boıynsha 151 otbasy baspanaly bolsa, satyp alý esebinen – 346 otbasy, mesenattar ese­binen – 169 otbasy jáne «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy boıynsha 427 otbasy turǵyn úımen qamtyldy. Osy jerde oblystyń kásipkerlerine alǵys aıtýdy paryzym dep bilemin. Esińizde bolsa, mesenattardyń muqtaj otbasyna bas­pana satyp alyp berýin birinshi bolyp biz bastadyq. Talǵar aýdanyna barǵan saparymda kóp balaly otbasynyń eski monshany panalap otyrǵanyn estip, et-júregim ezildi. Bizde turǵyn úıdi kezeksiz alýǵa múmkindik joq qoı, biraq myna otbasynyń máselesin qalaıda sheshý kerek boldy. Sodan aýdannyń isker azamattaryna «Qazaqtyń balasymyz ǵoı, bir muq­taj otbasyna kómek bere almasaq, nesi­ne at ústinde júrmiz?» dep qolqa sal­dym. Ál­gi jerde qaıyrymdy azamat taby­la ke­tip, otbasyna úı satyp alyp bere­tinin, tip­ti otaǵasyn jumysqa alyp, kómek kór­se­­tetinin aıtty. Bul jaqsy úr­dis­ti elge tara­­typ, basqa da jomart jigit­­terdi uıym­das­­tyrý kerek degen oıǵa kel­­dim. Nátı­je­sin­de oblystyń barlyq aýda­nyn­da qaıyr­ym­­dy­lyq aksııasy jal­ǵa­­syp, kóp balaly otbasylarǵa óz qar­jy­syna úı alyp berý­shiler qatary kóbeıdi.

– Árıne. Osy jerde aımaqtaǵy 3 aýy­sym­dy, apatty jaǵdaıdaǵy mektep­ter­diń jaǵdaıyna qatysty suraq týady. Bul da bir problema ǵoı...

– Bul máseleniń bary ras. Biraq aı­maqtaǵy mektep jetispeýshiligin jaqsy ma­ǵy­nada qabyldaýdy usynar edim. Árı­ne, apatty jaǵdaıdaǵy mektepterdiń máselesin aldymen sheshýge kiristik. Al bala sanynyń kóptiginen 3 aýysymda bilim berýdiń eki qyry bar. Birinshiden, oblys­taǵy demografııalyq ósimniń kór­setkishi joǵary ekendiginiń aıǵaǵy. Ekinshiden, ishki kóshi-qon úderisi toq­tamaı tur. Bul eki jaǵdaı da Almaty oblysyndaǵy damýdyń qalypty ekenin, óńirde adamnyń tirshilik etýine qolaıly jaǵdaı jasalǵanyn bil­diredi. Senseńiz, jyl saıyn mektep tabal­dyryǵyn bir aýdannyń turǵyn sanyna para-par bal­dyr­ǵan attaıdy eken. Mysaly, bıylǵy oqý jylynda 50 myńǵa jýyq oqýshy birinshi synypqa qa­byl­dandy. Bul – rekordtyq kórsetkish. Nátı­jesinde oqý synyptary tarlyq etip, 3 aýysymda oqytý bastaldy. Biz bul máseleni sheshemiz, bir kezderi jylyna 20 mektepke deıin saldyq. Qazir jyl saıyn 7-8 jańa nysandy iske qosýdamyz. Sosyn mek­teptegi oryn tapshylyǵy Alma­ty qala­syna jaqyn ornalasqan aýdan­dar­da qatty sezilip otyr. Jalpy, oblys tur­ǵyn­darynyń 60 paıyzy Almaty qala­sy­nyń mańyn mekendeıdi. Iаǵnı, megapo­lıspen shektesetin aýdandarda 1 mln 200 myń adam tirshilik etýde. Qazirgi kezde 3 aýysymdy mektepterdiń máselesimen aı­na­lysyp jatyrmyz, olardyń sany – 33. Qýanyshtysy, bul aýmaqta apatty mek­tepter joq. Jańadan 10 mektep saly­ný­da, dál qazirgi qarqynda 3 aýysym­dy mektepterdi joıý úshin 21 mektep salýymyz qajet. Buǵan 52 mlrd teńge qar­jy ketedi. Maqsatqa 2021 jyly qol jet­kizemiz degen senimdemin.

– Ákim myrza, endi suhbat barysyn bas­qa arnaǵa bursaq. Jetisý óńiri el eko­no­mıkasyna eleýli úles qosyp otyr­­ǵan agrarly aımaq. О́ndiris osha­ǵy kóptep sanalady. Shaǵyn jáne orta bız­nes gúl­dengen óńirdiń biri. En­deshe, adam­dardyń tabys pen turmys jaǵ­daıyna qatysty kóp nárse aıtýǵa bolatyn shyǵar?

– О́zińiz aıtqandaı, Jetisý jerinde eńbek kórigi qyzyp tur. Jyl basynan bergi jetistikti jipke tizip eseptesek, oblystaǵy eńbek ónimdiligi ótken jylǵa qaraǵanda 4 pa­ıyzǵa ósti. Iаǵnı, aqtalǵan terdiń aqshaǵa shaqqandaǵy mólsheri 2 mln 150 myń teńgege jetip otyr. Al óńdelgen ónim eksportynyń kólemi – 5,5 paıyzǵa artyp, 85 mln AQSh dollary shamasynda. Osy jerde aımaqtaǵy negizgi óndiris kózi agroónerkásip kesheni ekenin aıtqan jón. Bul baǵyttaǵy jumys qarqyndy. Atap aıtqanda, respýblıka kóleminde óndi­rilgen aýyl sharýashylyǵy óniminiń kólemi boıynsha Almaty oblysynyń úlesi 17 paıyzdy qurap, óńirler arasynda birinshi orynnan kórindi. Al ónerkásiptiń ósý qarqyny jedeldep, 10 aıda 104,5 pa­ıyz­dy qurady, osy jyly óndiris kólemi 1 trln teńgege jetedi dep kútilýde.

Qazir oblys úshin «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy óte ózekti. Atalǵan baǵdarlama óńdeý ónerkásibiniń áleýetin tolyqtaı ashýǵa múmkindik beredi. Búginde jalpy somasy 89 mlrd teńge bolatyn 111 jobanyń ishinen bankter 10,3 mlrd teńgege 20 jobany maquldady. Sha­ǵyn jáne orta bıznes­te 252 myń adam jumys isteıdi, olar shy­ǵaratyn ónimder men kórsetetin qyz­met­terdiń kólemi bıyl 1,4 trln teń­ge­ge deıin ósedi. Bıyldyń ózinde ǵana «Bız­nestiń jol kartasy-2020» baǵ­dar­lamasy sheńberinde somasy 4,4 mlrd teńgege 232 kásipker kómek aldy. Al nátıjeli jumyspen qamtý baǵ­dar­lamasy boıynsha 5,5 mlrd teńgeden as­tam qarjyǵa 1300 mıkrokredıt berildi. Osylaısha shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy óńirlik ónimdegi úlesin 2050 jylǵa qaraı eki ese arttyrý mindetine qol jet­kizýge múmkindik mol.

– Siz oblystaǵy aýyl sharýashyly­ǵynyń damýyna toqtalǵan kezde qant qyzyl­shasyn ósirý jaıyna basa mańyz beresiz. Tipti Jeti­sýdaǵy tátti túbir egis­­tiginiń kóle­min arttyryp, qant zaýyt­­taryn iske qosqany­ńyz­dy maq­ta­nysh­pen aıtasyz...

– Shynynda, oblysta qant qyzylsha­syn ósirýge qatysty erlikke para-par jumys isteldi. Bul meniń ákim retindegi ju­mysymnyń eń qıyn ári qurmetti kezeńi boldy. Ras, bizge deıin de aımaqta tátti túbir egildi, qant óndirildi. Biraq, dál mynandaı aýqymda bolǵan emes. Men Elbasynyń aldynda óńirdegi qant qy­­zyl­shasyn ósirý jaıynda esep ber­gende, Nursultan Ábishuly «Oblys­tyń múm­kindigi qazirgiden de joǵary. Toqtap qalǵan óndiristi iske qosý úshin shıkizattyń kólemin kóbeıtýi kerek. Elge jumys, eń­bektiń óteýi bolýy tıis. Jetisýdyń dań­qy qyzylsha ósirýmen shyqqan. Osy dás­túrdi jańǵyrtý kerek» dep tapsyrma berdi. Jumystyń nátıjesin kózben kórip otyrsyzdar. Elbasynyń senimin aqtap, eldiń mańdaıterin óteýge jumyldyq. Oılap qarasańyz, Qazaqstan turǵyndary jyl saıyn 480 myń tonnadan astam qant tutynady eken. Alaıda ishki naryqta otandyq tátti sheker­diń úlesi az. Agroónerkásip keshe­ni damyǵan el úshin bul oılanatyn-aq jaǵ­daı. Sol sebepten de Jetisý jerindegi qyzyl­sha ósirý isi strategııalyq mańyzǵa ıe bolyp otyr. Búginde oblys dıqan­dary qant qyzylshasynyń egistigin 14 myń gek­tarǵa jetkizdi. Odan alynatyn ónim kólemin 500-520 tonnaǵa deıin kóterýge múmkindik bar. Al jınalǵan qyzylshadan 50-52 tonna taza qant alýdyń qamy jasalyp jatyr. Osy maqsatta oblysta qant óńdeýmen eki zaýyt aınalysyp otyr. Biri Kóksý aýdanynda ornalasqan óndiris, ekinshisi Aqsý aýdanyndaǵy qant zaýyty. Eki zaýyt ta memlekettik qoldaýdyń aıasynda tehnologııalyq jańǵyrýdan ótip, az shyǵynmen mol ónim shyǵarýǵa negizdel­di. Qant zaýyttary negizinde tek maýsym­dyq kezeńde ǵana 3-4 aı jumys isteıdi. Al biz maýsymaralyq kezeńde de bos turmas úshin Brazılııadan shıkizat ákelip, qamys qantyn shyǵarýyna múmkindik jasamaqpyz. Qyzylsha ósirýshilerge jyl saıyn sýbsıdııa beriledi, janar-jaǵar­maı jeńildikpen beriledi, sońǵy jyl­dary tek qana qant qyzylshasyn ósirýge baǵyttalǵan 120 zamanaýı tehnıka satyp alyndy, Fransııa, Germanııa, Danııa­dan tuqym satyp alyp berdik. Qant qyzyl­shasy tynbaı eńbektenýdi, úzdiksiz baptaý­dy qajet etetin eńbek.

– Birer jyl buryn Qapshaǵaı qa­la­sy­nyń mańynda «Mareven Fýd» kásiporny­nyń ashylýynda siz «Bul ınves­tor­lardy О́zbekstanǵa qarjysyn sal­ǵaly turǵan jerinen ertip ákeldik...» degen edińiz. Suraıyn degenim, oblys­tyń ınves­tısııa portfelinde onǵa jýyq qo­maq­ty joba bar eken, onyń alǵash­qy­la­ry ónim óndirip, ekonomıkaǵa úles qosa bas­tapty. Jalpy, ınvestorlar úshin Almaty oblysy qanshalyqty qolaıly?

– Jalǵyz «Mareven Fýd» emes, aımaq­taǵy ınvestorlar qarjysyna ashyl­ǵan kásiporyndar tabysty jumys istep, óńirdiń damýyna úles qosyp otyr. Myń­daǵan adamǵa jumys tabyldy. Ekonomı­kaǵa qarjy quıdy. О́tken jyly nemistiń «Willo» kompanııasy sorǵy qurylǵylaryn jasaıtyn zaýyt ashty, quny 2,1 mlrd teńge ınvestısııa saldy. 40 adamdy jumysqa aldy. Joǵaryda aıtqan «Mareven Fýd» kompanııasy 15,4 mlrd teńge ınvestısııa quıyp, 523 adamdy jumys ornymen qamtydy. Al jaqynda Jambyl aýdanynda ashylǵan «Imperııa Fýd» et óńdeý keshenin bıylǵy jyldyń eń úzdik ınvestısııalyq jobasy dep ataýǵa ábden bolady. Jańa zaýyt jylyna 8 myń tonna et daıyndaýǵa qaýqarly. Qazirdiń ózinde syrtqy naryqqa ónim jóneltýge kiristi. Kásiporynnyń iske qosylýyna 2,9 mlrd teńge ınves­tı­sııa tartylǵan. 80 adamǵa jumys tabyl­dy. Jańa óndiris soıylǵan mal etin qal­dyq­­syz tutynady. Iаǵnı, bir mezette 12 myń ydysty konservileıtin jeli men 14 ton­naǵa deıingi qan suıyqtyǵyn kádege ja­ra­tatyn qondyrǵy jumys istep tur. Mun­da qalǵan súıekti untaqtap, un jasap shyǵaratyn seh jáne bar. 

Biz óz tarapymyzdan qolaıly ınves­tı­sııalyq jaǵdaı týǵyzyp, iskerlik bel­sen­dilikke yntalandyrýǵa múmkindik jasap otyrmyz. Osyndaı jumystardyń nətıjesiniń biri – bıylǵy qazanda ótken keńeıtilgen ınvestısııalyq forým. Osy forýmda biz óńirdiń múmkindikterin tanystyrdyq. Forým nətıjesinde quny 860 mln AQSh dollary bolatyn 13 memo­randýmǵa qol qoıyldy.

– Jetisýdyń tabıǵı ereksheliginiń ózi ınvestorlardan bólek, týrıst tartýǵa da qolaıly ǵoı. Bul salanyń damýyna qatysty qandaı tyń oılary­ńyz bar?

– Qazaq týrızminiń bolashaǵy degennen shyǵady, men jaqynda Kegen aýdanyna barǵan saparymda qyzyq oqıǵanyń kýási boldym. Bul aýdanda Kólsaı bar, Qa­ıyńdy kóli bar. Tabıǵattyń injý-mar­jany ǵoı. Sol Kólsaıǵa baratyn joldaǵy aýyldyń adamdary qonaq kútýge beıim­delip qalypty. Turǵyndardyń qolynda – aǵylshynsha sózdik. Sheteldik qonaqpen tildesýge, túsinisýge tóselip alǵan. Úılerin de qonaq kútýge laıyqtap jóndep, etek-jeńin jınaǵan. Demek, eli­miz­degi týrızmniń damýy eldiń menta­lı­tetin ózgertýge áser ete bastady. Buǵan tek qana qýaný kerek. Týrızm – tabys kózi ǵana emes, qazaq mádenıetin álem­ge ta­­ny­týdyń da bir joly. Biz óz tara­py­myz­­dan týrıstik aımaqtardyń ınfra­qury­ly­myn jasaqtaýǵa kóńil bólip otyrmyz. Alakól jaǵalaýy buryn qandaı edi, qazir qandaı? Demalýshylar sany jyl sa­ıyn kóbeıýde. Bıyl týrıster sany 2 mln adamǵa jetti. Jalpy, 2025 jyly Almaty óńirine keletin boljamdy týrıster legi 4 mln adamǵa jetedi, onyń ishinde Almaty oblysynyń nysandaryna ǵana 3,5 mıllıon adam keledi dep kútilýde. Munan bólek Almaty óńiriniń taý klasterin damytýǵa asa mán berilýde. Investısııasynyń jalpy kólemi 111 mlrd teńgeni quraıtyn Túr­gen shatqalyndaǵy «Dolına-3» taý-shańǵy kýrorty jáne «Aport Aq-Tas» kópsalaly taý-shańǵy kesheni jobalaryn iske asyrý josparlanǵan. Taý klasteri aýmaǵynda jylyna 1,5 mln týrıstke qyzmet kórsetý jospary tur.

– Siz jýrnalısterge bergen suhbat­taryńyzda aımaqtaǵy jer telimderin maqsatty paıdalanýǵa, jaıylymdyq, egistik alqaptardy júıeleýge, ırrı­gasııalyq júıelerdi qalypqa keltirýge qatysty jumystardy aıaqtaý úshin qandaı da bolsyn táýekelge daıyn eke­nińizdi jıi aıtasyz. Oblystyń aýmaǵy ulan-ǵaıyr, jer jaǵdaıyn jiti qadaǵalap otyrasyz ba?

– Biz óńirde jasalyp jatqan aýyl sharýa­­shylyǵy alqaptaryna aýdıt júrgizý jáne sıfrlandyrý isin sapaly jáne óz ýaqy­­tynda aıaqtaýǵa jaqyn qaldyq. Sol sııaq­­ty sý resýrstaryna, sýmen qamtý ınf­­ra­­qurylymdaryna, ırrıgasııalyq júıe­­lerge túgendeý jasaý olardy jón­deýge, qaıta jańǵyrtý­ǵa, qurylysyn júr­gizýge, sýarmaly jerlerdi aınalymǵa en­gizýge naqty jos­parlar jasap, iske kiri­sýge múmkindik beredi. Bizde bul ju­mystar júrip jatyr, qujattandyrýdy aıaq­tadyq. Qazirgi kezde Eskeldi, Alakól, Aqsý, Kóksý aýdandarynda Islam Damý banki­niń qarjysy esebinen qalpyna kel­tirý jumystary jasalýda. 2023 jyl­ǵa deıin 138 myń gektar sýarmaly jer­di qalpyna keltirýdi josparlap otyrmyz, sonyń 40 myńy iske qosyldy. Jer – óndiristiń eń basty faktory. Bul máse­lede tıimdi jumys istemeı aýyldy da, aýyl sharýashyly­ǵyn da damyta almaımyz. Turǵyn úı qurylysy úshin de jer mańyzdy mánge ıe. Ol – babamyzdan qalǵan qundy mura. Sondyqtan jerge qatysty qandaı da bir zańsyzdyq oryn almaýy kerek. Búginge deıin Almaty qalasynyń irgesindegi oblysqa tıesili alqaptarǵa jasalǵan túgendeý jumystarynan keıin jer telimderin jekemenshikke berýge shyǵarylǵan 1,5 myń sheshimniń kúshi joıyldy. Nátıjesinde, 121 myń gektar aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy alqap memleket menshigine qaıtaryldy.

Sońǵy jańalyqtar

Taraz turǵyndary baspanaly boldy

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Shymkent qalasynyń jańa ákimi taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 11:14

Qoǵam qaıratkeri Kamal Burhanov ómirden ozdy

Rýhanııat • Búgin, 10:55

Kásipkerlikti qoldaý jalǵastyrylady

Saıasat • Búgin, 08:05

«Aqylǵa sáýle qonbasa...»

Qoǵam • Búgin, 08:03

Balýandar Eýropadan tabysty oraldy

Kúres • Búgin, 07:56

Boksshylar álemdik reıtıngte joǵarylady

Kásipqoı boks • Búgin, 07:55

Qazaqy as: dástúr men dám

Rýhanııat • Búgin, 07:51

Terezeden qarama...

Rýhanııat • Búgin, 07:49

Qurylymyna saı ataýlary da ózgerse...

Aımaqtar • Búgin, 07:46

Zańsyz is-árekettiń jolyn kesti

Qoǵam • Búgin, 07:45

Qyzmet barysynda qaza tapty

Rýhanııat • Búgin, 07:44

Bozingendi ıdirgen kúı edi...

Rýhanııat • Búgin, 07:42

«Kohlear Nýkleýs» kómekke keldi

Aımaqtar • Búgin, 07:40

Jumys nátıjeleri qorytyndylandy

Úkimet • Búgin, 07:35

Jambyldyqtardy tolǵandyratyn máseleler

Ekonomıka • Búgin, 07:34

Aǵa men ini

Qoǵam • Búgin, 07:30

Ysqaq qajy áýlıe

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Qaban, Táńki jáne Bydyq

Rýhanııat • Búgin, 07:23

Qaıyq kútken kún

Rýhanııat • Búgin, 07:21

«Ultqa qyzmet etý – minezden»

Saıasat • Búgin, 07:16

Talantty jastarǵa berilgen múmkindik

Qoǵam • Búgin, 07:13

Sheteldik kólikter tirkelýi tıis

Qoǵam • Búgin, 07:05

Mal eksportyna nege tyıym salyndy?

Ekonomıka • Búgin, 07:00

Uqsas jańalyqtar