Tehnologııa • 06 Jeltoqsan, 2019

Onlaın-oqyrman

119 retkórsetildi

Búginde áleýmettik jelige júktelgen shyǵarmań áp-sátte áýdem jeriń ne, álemdi túgel sharlap ketse tań qalmaısyń. Tetikti durys paıdalana bilgen janǵa áleýmettik jeli – ádebıettiń áıbat nasıhatshysy bolyp tur. Árıne, áttegen-aı deıtin tustary da joq emes.

«Quldy bárekeldi óltiredi» demekshi, býyny bekimegen, qalamy qalyptaspaǵan jas jazarmandar úshin áleýmettik jeliniń paıdasynan góri zııany kópteý me, qalaı? Jarq etken jańa shyǵarmany jaǵalaı qolpashtap, jer-kókke syıǵyzbaı maqtaý – áleýmettik jelidegi ártúrli oqyrman úshin asa qıyn sharýa emes. Sııasy kepken qoljazbany sırek kezdestiresiz qazir. Aınalańyzdyń bári jazǵanyn jazǵandaı jalpaq jurtqa jaıyp salyp, jahanǵa jarnamalap jatady. Bir jaǵy, ǵalamtordyń ǵalamat mundaı múmkindigin erkin paıdalanyp jatqanyna ol avtorlardy kinálaý da qısynsyz.

Aınalyp kelgende, biz aıtyp otyrǵan áleýmettik jeliniń álegine qalamgerlerdi áýestendirip otyrǵan – onlaın-oqyrmandar deýge bolady.  Sapyrylysyp jatqan sansyz aqparattar legin ajyratyp bolmaıtyn hálge jetken olar eshteńeniń oń-solyna baıyppen baryp jatqan joq. Tipti, keıbiri qazir otyryp, Muryn jyraýdyń shyǵarmasyn Muqaǵalıǵa telı salsa tańǵalmaısyz. Osy kúni mundaı oqyrmandardyń «Bárekeldi!», «Keremet týyndy» degen jeńil pikirleri jeldeı esedi.

Dál osy sáttiń ózinde uıaly telefonyńyzǵa WhatsApp jelisi arqyly qarsha borap kelip jatqan sms hattardyń kóbisi bata-tilek, óleń-ósıet shyǵar. Eń soraqysy, qaıbir jyly ishinde beıádep beıpil oılar basym óleńsymaqty Muqaǵalıdyń óleńi dep tarata bastady. Endi birde aqyn Asylzat Arystanbektiń

«Súıýdi baqyt deıtinniń bári,

Áli de súıip kórmegen...» degen tamasha óleńin taǵy Muqaǵalıdyń óleńi degen aýdıo-óleń shyǵa keldi.

Jalpy ádebıetten góri ádebıettiń aınalasyndaǵy áńgime tez órbıtini belgili. Álgi óleńniń aqıyq aqynymyz Muqaǵalıdyki emes ekenin birazymyz bildik, al bilmeı, sanasyna jańsaq sózdi sińirip alǵandar qanshama? Mine, onlaın-oqyrmandardyń osy tusqa kelgende olqy shyǵatyny yńǵaısyzdaý.

Taǵy birde Facebook-tiń  betin «Áýlıe Máshhúr-Júsiptiń astrologııalyq boljamy. HH ǵasyr» degen bir tanys shyǵarma sharlady da ketti.

«Jemtik úshin jan qınap, talaspa qur;

Bosaǵa men tórińdi alasta bir;

Adamzatta bolmaǵan altyn zaman

Kele jatyr Alladan Alashqa bul!» dep keletin óleń joldary bizge ábden tanys. Belgili aqyn Serik Aqsuńqarulynyń óleńin eshteńeniń egjeı-tegjeıine barmaı, jelige júkteı salǵan taǵy da osy onlaın-oqyrmandardyń biri ekeni aıtpasa da túsinikti. Jáne buny jerden jeti qoıan tapqandaı jurt jappaı bólise jó­nel­di. Tań qaldyq. Bul biz keltirip otyr­ǵan birdi-ekili mysal ǵana bolýy kerek. Tizbelep aıta bersek, neshe túrli kúlkili mysalǵa jolyǵatynymyz anyq. Jáne osy bylyqtyń arasynda aty-jóni belgili aqyn-jazýshylardyń kózin baqyraıtyp qoıyp shyǵarmalaryn óz attarynan jarııalap j­iberetin jolshybaı jazarmandar taǵy bar. Ol árıne, basqa áńgime. Osy tusta onlaın-oqyrmandarǵa da, oıly qalamgerlerge de myqtap oılaný kerek sekildi.

Jalpy, qalamger qaýym ormandaı oqyr­mandy birjaqty kinálaýdan aýlaq, árıne. Ortańqol jazarman bolǵannan góri, bıik talǵamdy oqyrman bolýdy murat tutqan jandar bolady. Eń qıyny, oqyrman degen ortaq ataýǵa sol qaýymnyń da jazyqsyz kirip ketetini ǵoı.

Bul neni bildiredi? Qazir túpnusqany túgesip oqyp, túni boıy kitap jastanyp shyǵatyn jurttyń joǵalyp bara jatqanyn ańǵartsa kerek. Bul osylaı jalǵasa beretin bolsa, áleýmettik jelidegi ázil áńgimeni kórkem shyǵarma dep uǵatyn, paraqshada júrgen bas-aıaǵy joq taqpaqty poezııa dep baǵalaıtyn urpaq ósip shyqpasyna kim kepil?

Álbette, bul turǵyda qarymdy qalamger­lerimiz áleýmettik jelige jarııalanyp áýre bolmasyn degen paıym aıtqymyz kelmeıdi. Sózimizdiń basynda atap ketkendeı, ǵalamtor – ǵalamat nasıhat quraly. Másele ǵalamtordy kópshilik qalaı paıdalanýdy ǵana úırenip qoımaı, sol ǵalamtordaǵy sapyrylysqan jazbalardy saraptaı biletin, paıymdaı biletindeı deńgeıge kóterilýimiz kerek. Áıtpese álemdik deńgeıdegi ulttyq ádebıetimizdi áleýmettik deńgeıdegi jartykesh jazbalarmen qatar qoıýdyń arty bizdi bıikke kóteredi dep aıtý qıyn.

Qysqasy, oqyrman oıly bolsa, jazýshy jaıly bolady.

Sońǵy jańalyqtar

Taraz turǵyndary baspanaly boldy

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Shymkent qalasynyń jańa ákimi taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 11:14

Qoǵam qaıratkeri Kamal Burhanov ómirden ozdy

Rýhanııat • Búgin, 10:55

Kásipkerlikti qoldaý jalǵastyrylady

Saıasat • Búgin, 08:05

«Aqylǵa sáýle qonbasa...»

Qoǵam • Búgin, 08:03

Balýandar Eýropadan tabysty oraldy

Kúres • Búgin, 07:56

Boksshylar álemdik reıtıngte joǵarylady

Kásipqoı boks • Búgin, 07:55

Qazaqy as: dástúr men dám

Rýhanııat • Búgin, 07:51

Terezeden qarama...

Rýhanııat • Búgin, 07:49

Qurylymyna saı ataýlary da ózgerse...

Aımaqtar • Búgin, 07:46

Zańsyz is-árekettiń jolyn kesti

Qoǵam • Búgin, 07:45

Qyzmet barysynda qaza tapty

Rýhanııat • Búgin, 07:44

Bozingendi ıdirgen kúı edi...

Rýhanııat • Búgin, 07:42

«Kohlear Nýkleýs» kómekke keldi

Aımaqtar • Búgin, 07:40

Jumys nátıjeleri qorytyndylandy

Úkimet • Búgin, 07:35

Jambyldyqtardy tolǵandyratyn máseleler

Ekonomıka • Búgin, 07:34

Aǵa men ini

Qoǵam • Búgin, 07:30

Ysqaq qajy áýlıe

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Qaban, Táńki jáne Bydyq

Rýhanııat • Búgin, 07:23

Qaıyq kútken kún

Rýhanııat • Búgin, 07:21

«Ultqa qyzmet etý – minezden»

Saıasat • Búgin, 07:16

Talantty jastarǵa berilgen múmkindik

Qoǵam • Búgin, 07:13

Sheteldik kólikter tirkelýi tıis

Qoǵam • Búgin, 07:05

Mal eksportyna nege tyıym salyndy?

Ekonomıka • Búgin, 07:00

Uqsas jańalyqtar