Rýhanııat • 11 Jeltoqsan, 2019

Memorıaldy mýzeıde Nurǵısa Tilendıevtiń notalyq qoljazbalary saqtalǵan

32 retkórsetildi

«Qazaqtyń áıgili kúıshi-sazgeri, dırıjer, kemel dombyrashy Nurǵısa Tilendıev XX ǵasyrda qazaq halqynyń ulttyq mýzyka mádenıetinde asa kórnekti shyǵarmalar qaldyryp, ulttyq mýzyka tasqynyn óte bıik deńgeıde búkil álemdik óner darııasyna aparyp qosqan uly tulǵa.

Uly sazger 1925 jyly 1 sáýirde Almaty oblysynyń (Uzynaǵash aýylynyń bas jaǵyndaǵy jaılaýda) Shılikemer aýylynda dúnıege kelgen. Topyraq buıyrǵan jeri Almaty oblysy, Jambyl aýdany, Jambyl aýylyndaǵy Jambyl kesenisiniń irgesi (1998j.). Nurǵısa Tilendıev – qazaqtyń mýzykalyq mádenıetinde óshpes iz qaldyrǵan dara tulǵa. Ol – qazaq topyraǵyndaǵy ejelgi Qorqyt, Asanqaıǵy, Ketbuǵa, bertindegi Qurmanǵazy, Qazanǵap, Dáýletkereı, Táttimbet, Baıserke, Dına sekildi uly kompozıtorlar, sazgerler men sal-serilerdiń mýzykalyq dástúrin ótken ǵasyrda (HH ǵ.) tamasha damytyp, óz úlesin keıingi urpaqqa máńgilik mura retinde qaldyrǵan aıryqsha talant ıesi» delingen mýzeı tarıhyndaǵy derekterde.

KSRO-nyń jáne Qazaqstannyń Halyq ártisi, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń ıegeri, «Halyq Qaharmany» Nurǵısa Atabaıuly Tilendıevtiń memorıaldyq mýzeıi Almaty qalasy ákimniń arnaıy qaýlysymen 2014 jyldyń 16 mamyrynda Halyqaralyq mýzeıler kúnine oraı ashyldy.

Nurǵısa Tilendıevtiń memorıaldy mýzeıinde jasaqtalǵan ekspozısııalar tórt bólmege ornalastyrylǵan. Kireberis, qonaq bólme, jumys bólmesi, as úı jáne demalys bólmesi. Mýzeıde Nurǵısa Tilendıevtiń jeke ómiri men shyǵarmashylyǵynan syr shertetin, baǵy men baılyǵyna aınalǵan mýzykalyq aspaptary, áýezdi ánderi men kúmbirlegen kúıleriniń qoljazbalarynyń túpnusqalary, kitaptary, fotosýretteri, dırıjerlyq jáne konserttik kıimderi, jeke qoldanǵan kóptegen zattary saqtalǵan. Osynyń bári N. Tilendıevtiń ánshilik, kúıshilik, kompozıtorlyq rýhy, kúsh qýaty bir basynda toǵysqan jaratylysy jomart birtýar jan bolǵanyn kórsetedi.

Qazaq mýzyka mádenıetinde Nurǵısa Tilendıevtiń mol mýzykalyq murasy erekshe oryn alady.  Uly sazger 500-dan astam tól týyndynyń avtory. Uly sazgerdiń súıikti shyǵarmalary «Dostyq jolymen», «Meniń Qazaqstanym» kantatasynyń, Quddys Qojamııarovpen birlesip jazǵan «Altyn taýlar» operasynyń, orkestr úshin jazylǵan shyǵarmalary «Aqqý», «Ańsaý», «Arman», «Ata tolǵaýy», «Álqıssa», «Qorqyt týraly ańyz», «Kósh kerýen», «Mahambet» sııaqty kúıleri men  «Saryjaılaý», «Alataý», «Aq jaıyq», «Aq qusym», «О́z elim» t.b. halyqtyń júreginen óshpesteı oryn alǵan kóptegen án-kúıleriniń  partıtýralary men notalyq qoljazbalary osy ekspozısııadan oryn alǵan. Sondaı-aq, qyryqtan astam pesaǵa, «Qyz Jibek», «Qıly kezeń», «Kókserek», «Meniń atym Qoja», «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?», «Aqsaq qulan» syndy ekran óneriniń klassıkasyna aınalǵan jıyrmadan astam fılmderge mýzyka jazǵan.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

ShQO-da qar kóshkini júrdi

Aımaqtar • Keshe

Balalyq shaqtyń kórmesi

Qoǵam • Keshe

Uly hakim ulaǵaty urpaqqa úlgi

Rýhanııat • Keshe

Qazaqtyń tuńǵysh abaıtanýshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar