Rýhanııat • 11 Jeltoqsan, 2019

Almatydaǵy Sırek kitaptar mýzeıindegi «Tıbbı Iýsýfı» - Júsip medısınasy

74 retkórsetildi

Tarıhı–mádenı murany keńinen jarııalaý, murajaı jádigerleri men jıyntyqtaryn saqtaý, zertteý jáne kópshilikke usyný, ǵylymı, maqsatynda qurylǵan «Ǵylym ordasy» RMK Sırek kezdesetin kitaptar murajaıynda halyqtyń rýhanı baılyǵynyń qaınar kózine aınalǵan jazba jádigerlerdiń alǵashqy qoljazba nusqasynan qazirgi zamanaýı polıgrafııalyq ónerdiń tereń ıirimderimen sabaqtasa damyǵan kitap kúıindegi tarıhyn baıandaý, halyqqa kórsetý maqsatynda ataýly kúnder men oqıǵalarǵa baılanysty kitap kórmeleri uıymdastyrylyp, mektep oqýshylaryna, stýdentterge laıyqty taqyryptyq ekskýrsııalar, leksııalar, ár túrli dárister júrgizilip turady.

Sırek kezdesetin kitaptar mýzeıiniń ǵylymı qyzmetkeri D. Abdrahanovtyń «Tıbbı Iýsýfı» - Júsip medısınasy» zertteýi mýzeı qoryndaǵy XVI ǵasyrda ómir súrgen, Máýlana Iýsýfı atymen tanylǵan – Iýsýf ıbn Muhammed ıbn Iýsýf át-Tabıbtiń «Tıbbı Iýsýfı» medısınalyq traktatyna arnalady ári Orta Azııa medısına tarıhyna qysqasha dıkýrs bolyp tabylady.

«Qazaq jerindegi medısına tarıhyna toqtalyp ótsek, bul aımaqta medısına salasy erte kezeńderden bastap damı bastaǵanyna kóz jetkize alamyz. Oǵan dálel – arheologııalyq jáne etnografııalyq derekter. Mysaly, Pavlodar-Ertis óńirindegi Qaraoba obasynan tabylǵan áıeldiń, Batys Qazaqstandaǵy Saıqyn stansııasy mańynan tabylǵan er adamnyń, Taraz qalasy tóńireginen tabylǵan jaýyngerdiń bassúıekteri, Ortalyq Qazaqstandaǵy Qarabıe mekeninen tabylǵan adamnyń qańqasy Qazaqstanda ómir súrgen emshi-dárigerlerdiń emdeý isimen, ásirese hırýrgııalyq ádistermen erteden-aq tanys bolǵanyn kórsetedi. Orta ǵasyrlarda medısına salasyna odan saıyn sharyqtaı tústi. Al Ortalyq Azııada dúnıege kelgen jáne Orta Azııany meken Ábý Álı ıbn Sına (980-1037 jj.), ál-Farabı (870 – 950 jj.), ıbn Mansur, Muhammed Haıdar Dýlatı (1499—1551 jj.) syndy ǵulamalar medısına ǵylymynda eleýli iz qaldyrǵan» delingen ǵalym eńbeginde.

Oraǵasyrlarda Ortalyq Azııada keńinen taraǵan medısınalyq eńbekterdiń biri XVI ǵasyrda ómir súrgen Iýsýf ıbn Iýsýf át-Tabıb ál-Hıravıdiń «Tıbbı Iýsýfı» shyǵarmasy.  Máýlána Iýsýfıdiń ómirbaıany týraly jeterlikteı derek joq. Ol Horasannyń Haf óńirinde dúnıege kelgen. Ákesi de ataqty dáriger bolǵan jáne «Aın ál-haıat» («О́mir bulaǵy») shyǵarmasynyń avtory. Jas kezinde Máýláná Iýsýfı otbasymen Geratqa kóship, sol jerde «Dar ash-shıfa» medresesinde ustaz-dárigerlerden dáris alǵan. Hıjra jyl sanaýymen 932 jyly (1526 jyl) Babyr Shahpen birge Gerattan Úndistanǵa kóshedi. Ǵulama Úndistandaǵy uly Moǵoldar patshalyǵynyń I-shi padıshahy Zahıreddın Muhammed Babyrdyń jeke dárigeri bolyp qyzmet atqardy. Bul ýaqytta dáriger Iýsýftyń jazǵan medısınalyq eńbekteri Úndistan, Máýrannahr, Horasan jerlerinde keńinen tarala bastady. Zahıreddın Muhammed Babyr dúnıe salǵan soń Máýlána Iýsýfı Hýmaıýnnyń jeke dárigeri boldy. Tarıhta qyzmetine baılanysty «tabıb», shyqqan tegi men jerine baılanysty «Hıravı», «Horasanı», «Mahallı», «Karshı» laqabtarymen tanylǵan Iýsýf ál-Hıravı eńbekteriniń ereksheligi, ol eńbekterde ataqty Ábý Álı ıbn Sınanyń ataqty «Dárigerlik ǵylymnyń erejeleri» atty shyǵarmasynda da kezdespeıtin emdeý tásilderin qamtıdy jáne medısına tarıhynda alǵash ret jeke jasaǵan dárilik resepterdiń kómegimen juqpaly aýrýlardy emdeý tásilin engizgen adam bolyp esepteledi. Bul shyǵarmalardyń taǵy bir ereksheligi – bul traktattardyń jazylý úlgisi. Iýsýf ál-Hıravı jazý barysynda poezııalyq stıldi qoldanýy, ıaǵnı, emdik metodıkany óleń shýmaqtarymen jetkizip otyrǵan. Iýsýf ál-Hıravıdiń medısına jáne basqa da bilim salalarynda jazǵan shyǵarmalaryń Úndi-Islam ádebıetindegi orny erekshe. Shyǵarmalarynyń ishindegi eń tanymaldary: 3 bólimnen turatyn «Jáýáhır ál-luǵa» - 1 bóliminde adam organdaryna arnalady, 2 bólimi jeńil jáne kúrdeli dári túrleri jáne 3 bólimi denege baılanysty aýrýlar men túsinitemeleri berilgen shyǵarma; «Bahr ál-jaýahır fı tahqıq ál-mýstáláhatı át-tıbbııa» – hıjra jyl sanaýy boıynsha 924 jyly (1518 jyl) tanylǵan, alfavıttik júıemen jasalǵan medısınalyq sózdik jáne ensıklopedııasy (bul shyǵarma kóptegen anatomııalyq, patalogııalyq, farmasevtıkalyq kórsetkishterden turady).

Al jete toqtalýdy qajet etetin medısınalyq eńbek «Tıbbı Iýsýfı» nemese «Jamıý ál-favaıd fı tıbb», «Jamıý ál-favaıd fı ılájı emrazı» ataýlarymen tanymal eńbek. Bul eńbek «Rýbaııat ál-Iýsýfı» dep te atalady. Qazirgi tańda álemniń kóptegen kitaphanalarynda kóptegen ataýlarmen kezdesetin bul shyǵarma, kóptegen aýrýlar men ol aýrýlardyń emi rýbaılar (tórttaǵan túrindegi óleńder) túrinde jazylǵan birde bir eńbek.

RMK «Ǵylym ordasy» Sırek kezdesetin kitaptar mýzeıiniń qoryndaǵy «Tıbbı Iýsýfı» qoljazba kitaby da joǵaryda atalǵan jazý stılıstıkasynan aýytqymastan túrki tiline aýdarylǵan. Bul shyǵarmanyń jáne basqa da arab, parsy, úndi jáne basqa da shyǵys jáne batys medısınasynyń muralarynyń keńinen taralýy Orta Azııa jáne qazaq jerine tán medsına salasynyń damýyna úlken úles qosqan.     

                                                                                       

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

ShQO-da qar kóshkini júrdi

Aımaqtar • Keshe

Balalyq shaqtyń kórmesi

Qoǵam • Keshe

Uly hakim ulaǵaty urpaqqa úlgi

Rýhanııat • Keshe

Qazaqtyń tuńǵysh abaıtanýshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar