Aımaqtar • 12 Jeltoqsan, 2019

Almatyda «Uly dala – túrki halyqtarynyń ortaq mekeni» konferensııasy ótti

71 retkórsetildi

«Uly dala túrki halyqtarynyń ortaq mekeni». Osyndaı ataýmen Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetinde halyqaralyq ǵylymı konferensııa ótti.

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy men Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasyndaǵy basym baǵyttardy iske asyrý oraıynda uıymdastyrylǵan keleli keńeske otandyq jáne sheteldik ǵalymdar, ǵylymı-zertteý mekemeleriniń jetekshileri men joǵary oqý oryndarynyń oqytýshylary qatysty.

Qazaq tarıhyn, ulttyq salt-dástúrlerdi, tarıhı-mádenı sabaqtastyqty dáripteýdi maqsat tutqan bas qosýdy Qyzdar ýnıversıtetiniń Ǵylymı jumystar jáne ınnovasııa jónindegi prorektory Nurǵalı Arshabekov ashyp, oqý ornynyń rektory Gaýhar Aldambergenovanyń konferensııa qatysýshylaryna joldaǵan quttyqtaý hatyn oqyp berdi.

Onlaın jelisinde ótken jıynda trıh ǵylymdarynyń doktory, professor, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń meńgerýshisi Bereket Káribaev «Qazaq handyǵy jáne qazaq handary (XV-XVIII ǵ. basy)» taqyrybynda baıandama jasady. Ol Qazaq handyǵynyń qurylý, kúsheıý, álsireý jáne qaıta órleý kezeńderin naqty derekterge súıene otyryp jetkizdi.

–Qazaqstan aýmaǵyndaǵy birneshe myńjyldyq tarıhı jáne  memlekettiliktiń  damýdyń keıingi orta ǵasyrlardaǵy kórinisi bolǵan Qazaq handyǵynyń qurylýymen «qazaq» etnosy da ómirge keldi. Qazaq handyǵy ózi ómir súrgen dáýirdiń alǵashqy kezeńderinde etnostyń etnıkalyq aýmaǵyn qalyptastyrdy jáne keıingi kezeńderde ony saqtaı bildi. Osy jolda memlekettiń tizginin ustaǵan handar ózderiniń jeke bastaryndaǵy erekshe qasıetteri men qabiletteri arqasynda ártúrli qıynshylyqtarǵa qaramastan qıynnan jol taýyp, Qazaq eli men halqyn jańa zamannyń tabaldyryǵyna deıin jetkizdi, dedi óz sózinde Bereket Káribaev.

Al tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Bolat Saılan Abylaı hannyń áskerı jáne memlekettik qyzmetiniń bastalýyna toqtalsa, Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty dırektorynyń orynbasary Áýezhan Shashaev «Uly dalanyń uly esimderi» mýltımedııalyq veb-portalyn tanystyrdy.

Tarıhshynyń pikirinshe, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasy ulttyq tarıhymyzdy zertteýge zor serpin berip otyr. Máselen, arheografııalyq ekspedısııa Ombydan úsh jarym myńnan astam tyń derekti ákelgen. 1934 jyly «qupııa saqtalsyn» dep mór basylǵan qujattar qazaq eliniń XVII-XIX ǵasyrdaǵy ómirinen jáne Abylaı han týraly málimet beredi. Mýltımedııalyq portalǵa ázirge 100 tulǵanyń esimi engiziledi. Olardyń arasynda kópke úlgi bolar qazaq qyzdary da bar. Aqparat qazaq, aǵylshyn jáne orys tilinde jarııalanady. Portal áýeli Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń saıtynda bolady. Keıin jeke portal bolyp ashylyp, qazaq tarıhynda erekshe orny bar tulǵalar týraly derektermen tolyqtyrylyp turmaq.

Sondaı-aq konferensııa barysynda «Vaınah» assosıasııasynyń tóraǵasy Abý-Kasım Hajalıev, Mońǵolııa ýnıversıtetiniń PhD doktoranty Ýrýgmyl jáne tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Erdáýlet Berlibaev sóz sóılep, qazaq tarıhy týraly tyń derekterimen bólisti. Jıynda álem tarıhynyń ortaǵasyrlyq kezeńindegi saıası, tarıhı, mádenı jáne geografııalyq bet-beınesi de aıshyqtaldy.

Jıynnyń ótýine uıytqy bolǵan Áleýmettik-gýmanıtarlyq fakýltetiniń dekany Jamal Áshirbekovanyń aıtýynsha, konferensııaǵa kelip túsken materıaldar negizinde arnaıy jınaq jaryq kórmek.

Sońǵy jańalyqtar

Dzıýdo: Búgin júlde buıyrmady

Kúres • Búgin, 18:33

Elordada «Abaı álemi» ortalyǵy salynady

Rýhanııat • Búgin, 18:06

Prezıdent ákimdermen keńes ótkizdi

Prezıdent • Búgin, 17:55

Prezıdent qar tazalaý chellendjin qoldady

Prezıdent • Búgin, 09:19

Azyq-túlik baǵasy alańdatady

Parlament • Búgin, 08:12

Uqsas jańalyqtar