Rýhanııat • 13 Jeltoqsan, 2019

Qısamedınovtiń qoltańbasy almatylyqtar nazaryna usynyldy

39 retkórsetildi

Almaty tańǵajaıyp óner týyndylary men tarıhı talanttardy toǵystyrǵan shahar. Eldiń rýhanı áleýetin aıshyqtaýda megapolıstegi mádenıet oshaqtarynda saqtalǵan aıryqsha óner týyndylarynyń orny zor. Solardyń qatarynda aıtýly sýret sheberi Maqym Qısamedınovtiń Á. Qasteev atyndaǵy óner mýzeıinde saqtalǵan shyǵarmalaryn  da  erekshe ataýǵa bolady.

Maqym Qısamedınovtyń shyǵarmashylyq murasy Qazaqstan beıneleý óneri tarıhynda eleýli oryn alady. Ol jıyrmasynshy ǵasyrdyń 1960-70-shi jyldarynda belsendi jumys jasaǵan S. Aıtbaev, Sh. Sarıev, T. Toǵysbaev, B. Tabıev, Á. Sydyhanov, I. Isabaev, E. Mergenov syndy «alpysynshy jylǵylar» býynynyń ókili. Sýretshi qysqa ǵana jıyrma jyldyq shyǵarmashylyq ǵumyrynda artyna óziniń qundy grafıkalyq paraqtaryn qaldyryp ketti. Bir ǵana Mahambet batyrdyń beınesi nemese ózge kóptegen týyndylary arqyly Maqym Qısamedınov – qazaq beıneleý ónerinde tanylyp, madaqtalǵan iri tulǵa retinde úlken sanatqa engen sýretshi bolyp óner súıer qaýym men urpaq jadynda máńgi saqtalady.

Maqym Qısamedınov 1939 jyly Volgograd oblysy Voskresensk aýylynda dúnıege kelgen. 1967 jyly V.I. Sýrıkov atyndaǵy Máskeý memlekettik kórkemsýret ınstıtýtyn B. Dehtıarevtiń sheberhanasynda támamdady. 1962 jyldan kórmelerge qatysýshy jáne KSRO Sýretshiler odaǵynyń múshesi. Oqýyn aıaqtap, elge oralǵan sýretshi respýblıkamyzdyń shyǵarmashylyq ómirine belsene aralasady.

– M. Qısamedınovtyń shyǵarmashylyǵy qondyrǵyly jáne qoldanbaly grafıkanyń túrli táselderinde sheber jumys isteýimen jáne erekshe sheshimderimen tańqaldyrady. Sýretshiniń alǵashqy týyndylarynyń biri – lınogravıýra ádisinde oryndalǵan «Taǵy da kún shyǵady» (1968) týyndysy. Tórt paraqtan turatyn grafıkada adam ómirmen qorshaǵan ortanyń tyǵyz baılanysyn, tabıǵattyń sulýlyǵyn, túr-túsin aq pen qara – eki tús arqyly ashyp kórsetedi. Shyǵystan shýaǵyn shashyp kún kóterilgende adamdar kúndelikti tirshiligin bastaıdy. Biri tórt-túlik maldy óriske aıdap, ekinshisi tańmen talasa sý tasyp, úı sharýasyna kirisedi. Sýretshi ár toptamadaǵy keıipkerlerin osy keńistiktegi basqa dúnıelermen salystyrǵanda anaǵurlym aýqymdy, qonymdy iri etip kórsetken. «Bir ómirdiń beıneleri» (1974) toptamasy Maqym shyǵarmashylyǵyndaǵy erekshe týyndynyń biri, týǵan-týystarynyń portretteri: «Ana portreti», «Láılá» jáne «Mahmut». Úsh týyndy da Senejdegi tamasha grafıka sheberhanasy bar Sýretshiler odaǵynyń shyǵarmashylyq bazasynda avtolıtografııa tásilinde oryndalǵan. Ár bólikte sýretshi tastyń qattylyǵyna qaramastan keıipkerleriniń minez-qulqyn, kóńil-kúıin sheber oıa bilgen. 1973 jyly oryndalǵan«Mahambet» (1973) toptamasy – sýretshiniń grafıkalyq shyǵarmalarynyń eń shoqtyǵy bıigi. «Ereýil atqa er salmaı, egeýli naıza qolǵa almaı, erlerdiń isi biter me?» – dep jyrlaǵan aqyn, batyr Mahambettiń shynaıy portretin jasaýda sýretshi úlken jetistikke qol jetkizip, batyr beınesin utymdy keskindegen. Al, nemistiń uly aqyny I.V. Gete (1749-1832) shyǵarmashylyǵynyń eń bıik shyńy «Faýst» (1980) atty fılosofııalyq dramasyna arnalǵan jeke dara shyǵarma. Kitabyn bezendirýge arnalǵan atalmysh eńbeginde Geteni beıneleýden bastap, keıingi bólikterde oqıǵa jelisi boıynsha ár obrazdy ózindik erekshelikterimen somdaǵan, – deıdi ónertanýshy Samal Mamytova.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

ShQO-da qar kóshkini júrdi

Aımaqtar • Keshe

Balalyq shaqtyń kórmesi

Qoǵam • Keshe

Uly hakim ulaǵaty urpaqqa úlgi

Rýhanııat • Keshe

Qazaqtyń tuńǵysh abaıtanýshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar