Rýhanııat • 13 Jeltoqsan, 2019

Oralhan Bókeıdiń «Qar qyzy» 50 jyldan soń qaıta sahnalandy

51 retkórsetildi

«Bul týyndy 70 jyldary Ǵabıt Músirepov atyndaǵy akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynda qoıylǵan edi. Al keshe ákem teatrynda tuńǵysh ret sahnalanǵan qoıylymnyń tusaýkeserine kelgender syımaı qaldy» dep habarlaıdy Almaty qalasy ákimdigi baspasóz qyzmeti.

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda ótken rýhanı keshten azyq alyp qaıtqan aǵaıyn spektakl sońynda jarty saǵat qol soqty.

«Qar qyzy» povesiniń alǵashqy nusqasy 1977 jyly jazylyp, keıin qaıta óńdelip, 1984 jyly «Bizdiń jaqta qys uzaq» jınaǵyna enipti.   Jazýshy poveste tabıǵatty negizgi fon retinde ala otyryp, onyń qupııa-syrlarymen birge adam jan syrynyń qaltarystaryn ashýǵa umtylady. Shyǵarma sıýjetinde, qys ortasynda mal azyǵy taýsylyp qalady da, úsh jigit (Nurjan, Baqytjan, Amanjan) aýyldan alys, aq qar, kók muzdy taý arasynan traktormen shóp ákelýge shyǵady. Bir-birinen aınymaıtyn taý shoqylarynyń arasynda joldan adasyp, 40 gradýs sýyqta qardyń tutqynynda qalady. Shópten buryn ózderiniń úsip ólý qaýpi týyp, ómir men ólimniń kúresi bastalady. Mine, osy kezde kimniń kim ekeni tanylyp, adamǵa tán jaqsyly-jamandy ártúrli qasıetter ashyla bastaıdy. Avtor muny birden jarqyratyp jaıyp tastamaı, birtindep jetkizip, maıdan qyl sýyrǵandaı etip,oqyrmannyń tańdaýyna jaıyp salady.  Osylaıshy sıýjet kezegimen shym-shytyryq jalǵasa beredi.
«Qara sózdiń patshasy ǵoı ol kisi. Bul jerde teatrda til joǵalyp ketti degen syndar bolyp jatady. Qazaqtyń tiline, sóz máıegine mán berilgen, naǵyz akterlik spektakl boldy», – dedi M. Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń dırektory Sábıt Ábdihalyqov.

Oralhan Bókeıdiń «Qar qyzy» povesiniń alǵashqy nusqasy 1977 jyly jazylǵan. Keıin qaıta óńdelip, 1984 jyly «Bizdiń jaqta qys uzaq» jınaǵyna engen.

O. Bókeı shyǵarmalarynyń kópshiligi adamzattyń jáne ǵalamnyń jumbaǵyna tereńine boılaýdan týyndaǵan. Jazýshy bul shyǵarmasynda da tabıǵattyń qupııa-syrlaryna úńilip, adam janynyń qaltarystaryn ashýǵa umtylady.

Oralhan Bókeıdiń «Qar qyzy» povesiniń shynaıy shyǵarma bolyp túzilýi - avtordyń kórgen-túıgeni, óz basynan ótken oqıǵalary áser etkendiginen. Olaı deıtinimiz, povestegi Nurjannyń bolmysynan avtordyń ózin tanýǵa bolady. Osy oqıǵanyń óz basynan ótkendigine dálel, bir kezde óziniń aýylda traktorshy bolyp eńbek etkenindigi de edi.

Qalamgerdiń ómirde túıgenderin qorytýy, jınaqtaýy degen osy. Al, qoıylym kóńilden shyqqan halyq jarty saǵat qol soqty.

 

ALMATY

 

 

 

 

 

 

.

Sońǵy jańalyqtar

Tiri maldy satý - tıimsiz

Aımaqtar • Búgin, 12:25

Almaty bıznesi etek-jeńin jııa bastady

Aımaqtar • Búgin, 11:35

Uly Abaı murasy Kereký elinde

Rýhanııat • Búgin, 10:23

Abaıdy taný – asyl paryz

Rýhanııat • Búgin, 09:21

Jaýapkershilikke tartý usynyldy

Saıasat • Búgin, 08:35

Jyl saıyn 100 vagon jańartylady

Qoǵam • Búgin, 08:33

Ulaǵat uqqan ushpaqqa shyǵady

Aımaqtar • Búgin, 08:28

Káripbektiń kórmesi

Rýhanııat • Búgin, 08:17

Besaǵashtyqtardyń berekeli bastamasy

Aımaqtar • Búgin, 08:13

Hakim esimi laıyqty ulyqtalyp keledi

Rýhanııat • Búgin, 08:10

О́tkenniń sabaǵy esińde qalady

Tarıh • Búgin, 08:07

Uıatsyzdyq azdyrar adam balasyn

Rýhanııat • Búgin, 08:03

Poster-patrıottyq jasasyn!

Qoǵam • Búgin, 08:00

Kamera aldynda oıqastaǵan qar barysy

Ekologııa • Búgin, 07:57

SNPS kelisimdi oryndamaı otyr

Ekonomıka • Búgin, 07:52

Úsh jylǵa salyqtan bosatyldy

Ekonomıka • Búgin, 07:50

Jánibek aýdanynda et óndirý artty

Aımaqtar • Búgin, 07:48

Rýhanı jańǵyrýdyń negizgi kilti

Rýhanııat • Búgin, 07:46

Taǵylymy mol tarıhı maqala

Rýhanııat • Búgin, 07:42

Qazaqtyń «haılaılymy»

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Dosym oqyǵan kitap

Aımaqtar • Búgin, 07:38

Ustazdyń aldyn kespeıdi

Qoǵam • Búgin, 07:31

Elimizdegi eń úlken eskertkish

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Qurylysy qarqyndy Qazaqstan

Qazaqstan • Búgin, 07:15

Balqash: baq pen sor

Qoǵam • Búgin, 07:07

«Aqylǵa sáýle qonbasa...»

Qoǵam • Búgin, 07:03

ShQO-da qar kóshkini júrdi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar