Qazaqstan • 15 Jeltoqsan, 2019

Almatyda belgili geolog Dýbek Dúısenbekov turǵan úıge eskertkish taqta ornatyldy

16 retkórsetildi

Uly geolog, izdestirýshi, Qazaqstan geologııa ǵylymynyń ardageri, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, «Aqbaqaı» jáne basqa da úlgidegi altyn ken oryndaryn ashqan Dýbek Dúısenbekovtiń esimin máńgi este qaldyrý úshin ol turǵan úıge memorıaldy eskertkish taqta ornatyldy.

Dýbek Dúısenbekov – uly geolog. Betpaqdalany baǵyndyryp, jylyna bir tonna taza altyn óndiretin  ataqty «Aqbaqaı» ken ornyn alǵash ashqan, astynda kemi bes ǵasyrǵa jetetin altyn jatqanyn dáleldep bergen jáne otandyq ekonomıkamyzdyń áleýetin arttyratyn budan ózge júzden astam altyn ken ornyn taýyp bergen adam.

Ol barlyq geologııalyq ǵajaıyp jańalyǵyn osy úıde turǵan kezinde ashqan. Ol kisi kózi tirisinde aıtyp ketkenindeı, Qazaqstan ǵylymy men óndirisi áli tek jer betindegi altyndy ǵana ıgerý ústinde. Al qasıetti qazaq jeriniń ondaǵan, júzdegen shaqyrym tereńdiginde mıllıondaǵan tonna altynnyń qory jatyr. 1956 jylǵy birinshi eleýli oqıǵadan keıin ol geologııa ǵylymy men respýblıkanyń memlekettik qazynasyn basqa da dáýirlik ashylýmen baıytty. Onyń izdestirýshi retindegi talanty Shý, Ile úlken beldeýinde tolyqtaı anyqtalyp, moıyndaldy.

Almaty qalasy ákimdiginiń ókili Móldir Ońdasynova eskertkish taqtanyń ashylý rásiminde: «Biz búgin ásem de sulý Almatymyzda taǵy bir tarıhı oqıǵanyń kýási bolyp otyrmyz. Elimizge eńbegi sińgen, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, belgili geolog Dýbek Dúısenbekovke kórsetilip otyrǵan qurmettiń óskeleń urpaqty tárbıeleýdegi mańyzy zor. Eskertkish taqta Almaty qalasy ákimi Baqytjan Saǵyntaevtyń qoldaýymen ornatylyp otyr. Búginge deıin Almaty qalasynda 700-ge jýyq osyndaı eskertkish taqta ornatyldy. Kún saıyn osy úıdiń janymen ótetin talaı adam budan bylaı Dýbek Dúısenbekovtiń esimin jattap, esinde ustap, onyń eńbegin baǵalaıtyn bolady. Osy eskertkish-taqtanyń ornatylýyna muryndyq bolǵan «Altyn-Almas» AQ kompanııasynyń ujymy men basshylyǵyna alǵys bildiremiz» dedi.

«Altyn almas» AQ jedel qyzmet kórsetý vıse-prezıdenti Baǵdat Bahramovtyń lebizi tebireniske toly boldy.

«Dýbek Dúısenbekov 1969 jyly qazirgi ýaqytta biregeı ken orny bolyp tabylatyn Jambyl oblysy Moıynqum aýdanyndaǵy «Aqbaqaı» ken ornyn ashty. Onyń ashylýy Keńes Odaǵy aýmaǵynda sensasııa retinde baǵalandy. Odan keıin 1972 jyly «Beskempir», 1975 jyly «Kenjem», 1978 jyly «Dýmanshýaq», 1979 jyly «Iаpýr-aı», 1981 jyly «Aqsaqal» ken oryndaryn ashty. Ol ashqan ken oryndarynyń basym bóligi «Iаpýr-aı», «Maqpal», «Qaratoǵaı», «Láılim», «Qarakesek», «Aqmańdaılym», «Qarǵash» jáne taǵy basqa qazaq halqynyń klassıkalyq ánderiniń atymen ataldy. Ol ashqan qazba oryndarynyń arqasynda «Aqbaqaı» ken baıytý kombınaty salyndy. Al onyń qorytyndysy quıma túrinde qorytylǵan taza altyn bolyp jaryqqa jol tartty» dep, Baǵdat Amangeldiuly belgili geologtyń eńbegin el aldynda taǵy bir saralap shyqty.

Dýbek Dúısenbekov sııaqty esimi elge belgili tulǵalardy máńgi este qaldyrý – búgingi urpaqtyń paryzy. Ol altyn ken oryndaryn ashyp, elimizdiń qazynasyna sarqylmas baılyq, urpaqqa ólsheýsiz mura qaldyrdy. Ol murany bolashaqtyń ıgiligi úshin jumsaý – búgingi urpaqtyń mindeti.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

ShQO-da qar kóshkini júrdi

Aımaqtar • Keshe

Balalyq shaqtyń kórmesi

Qoǵam • Keshe

Uly hakim ulaǵaty urpaqqa úlgi

Rýhanııat • Keshe

Qazaqtyń tuńǵysh abaıtanýshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar