Ekonomıka • 16 Jeltoqsan, 2019

Ekonomıka qarqyndy ósýde

25 retkórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda eldiń 2019 jylǵy qańtar-qarasha aılaryndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylary qaraldy. Osy taqyrypta baıandama jasaǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov atalǵan merzimde ishki jalpy ónimniń ósimi 4,4%-dy quraǵanyn atap ótti.

Shıkizattyq emes sektor órledi

«Bazalyq salalarda óndiristiń ul­ǵaıýy, ishki suranystyń artýy jáne kór­setiletin qyzmetter sek­torynyń damýy, sondaı-aq ınves­tısııalyq jobalardy iske asyrý – ekonomıkanyń negizigi ósý faktorlary boldy», dedi mınıstr.

IJО́-niń ósýine 3,8% deńgeıinde eń úlken úlesti shıkizattyq emes sektor, sonyń ishinde óńdeý óner­kásibi, kórsetiletin qyzmetter sek­tory jáne qurylys salasy qosty. Al shıkizat sektorynyń (aýyl sharýashylyǵy jáne ken óndirý ónerkásibi) úlesi 0,6%-dy qurady.

«О́tken jylǵy qazan men qarashada ishki jalpy ónim ósimi 4,1 %-dy, al 2018 jyldyń qory­tyn­dysynda 4,1%-dy qurasa, bıylǵy qazan men qarashada bul kórsetkish 4,4%-ǵa jetti. Osyǵan baı­lanysty jeltoqsanda qarqyn tómen­demeıdi deýge negiz bar», dedi R.Dálenov.

Mınıstrdiń aıtýynsha, bıyl negizgi kapıtalǵa salynǵan ın­vestısııalar 8,3%-ǵa deıin artqan. Qarasha aıynda jyldyq ınflıasııa 5,4%-dy qurady. Turǵyndar tabysy qańtar-qazanda 5,7%-ǵa ósti. О́nerkásip óndirisinde tu­­raqty ósý úrdisi saqtalýda. О́ńdeý ónerkásibindegi ónim kólemi 3,8%-ǵa, so­nyń ishinde mashına jasaýda 19,2%-ǵa, far­masevtıkada 16,7%-ǵa art­ty. So­ny­men qatar qurylys salasy joǵary ósý serpinin kórsetip otyr. Qury­lys jumystarynyń kólemi 12,1%-ǵa ós­ti. Paıdalanýǵa 11,1 mln sharshy metr turǵyn úı berildi. Kórsetiletin qyz­metter salasynda da iskerlik belsen­dilik­tiń artýy baıqalady. Saýda kólemi 7,5%-ǵa, kólik qyzmeti – 5,6%-ǵa, baılanys qyzmeti – 4,7%-ǵa ósti.

Aǵymdaǵy jyly qańtar-qazanda syrtqy saýda aınalymy 79,1 mlrd dollarǵa jetti. Eksport kólemi 47,7 mlrd dollardy, al ımport 31,4 mlrd dollardy qurady.

О́ńirlerdiń basym bóligi negizgi kórsetkishter boıynsha oń qarqyn kórsetip otyr. О́nerkásip boıynsha 15 óńirde ósý baıqalady. Qurylys salasynda 14 óńirde, negizgi kapıtalǵa ınvestısııalar boıynsha 15 óńirde ósýge qol jetkizildi. Birqatar óńirde birneshe kórsetkish boıynsha (óńdeý jáne taý-ken óndirisi ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy, qurylys, turǵyn úı jáne ınvestısııalar) serpindi ósý baıqalady.

4 óńirde ınflıasııa dálizdiń joǵar­ǵy sheginde qalyptasty. Aty­raý, Mań­ǵys­taý, Qaraǵandy oblystary jáne Shym­kent qalasy. Sony­men qatar 5 óńirde azyq-túlik taýarlary baǵasy aıtar­lyqtaı joǵarylady.

R.Dálenov atap ótkendeı, jer­gilikti atqarýshy organdarda áleý­mettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna ruqsat etilgen shekti baǵalardy bekitý jáne onyń saqtalýyn baqylaý, sondaı-aq azyq-túlik taýarlarynyń óńirlik turaqtandyrý qorlaryn paıdalaný tetikteri ázirlengen. О́z kezeginde Básekelestikti qorǵaý jáne damytý komıteti básekelestikke qarsy jasyryn kelisý sekildi keleńsiz is-áreketterdi anyqtaýǵa qatysty sharalar qabyldaýda.

Azyq-túlik taýarlary nary­ǵyna qatysýshylarǵa zań men ereje buzý­shylyq belgileri týraly 194 habarlama jiberildi. Qazirgi tańda onyń 152-si oryn­daldy. Básekelestikti qorǵaý sala­syndaǵy zańnamanyń buzylýyna jol bermeý maqsatynda osy jyldyń basynan beri naryq sýbektilerine qatysty 8 tergeý júrgizilip, 34 eskertý jasaldy.

Inflıasııa kórsetkishi kútkennen tómen

Bank salasynyń jaı-kúıi týra­ly baıandaǵan Ulttyq bank tór­aǵa­sy Erbolat Dosaev 9 jeltoq­sa­­nyn­­­daǵy jaǵdaı baza­lyq stavka deń­­­geıi 2019-2020 jyldary ınf­l­­ıa­­sııa­­ny 4-6%-dyq deńgeıde us­tap otyrýǵa múmkindik beretinin aıtty.

«Bıyl qarashada jyldyq ınflıasııa biz kútkennen tómen qalyp­tasyp, 5,4% boldy. Inflıa­sııaǵa kóp úlesti azyq-túlik taýar­lary qosýda, ol bir jyl­da 9,7%-ǵa qym­­­battady. Nan-toqash ónim­deri men jar­ma baǵasy 15,5%-ǵa, et pen et ónim­deri – 13,4%-ǵa, balyq pen teńiz ónim­deri – 12,2%-ǵa ósti», dedi Ulttyq bank tóraǵasy.

Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasynyń ósýi kóbine benzın baǵasynyń 4,5%-ǵa tómendeýi esebinen ótken jylǵy jeltoq­sandaǵy 6,4%-dan bıylǵy jylǵy qarashada 4,8%-ǵa deıin baıaý­lady. Aqyly qyzmetter tarıf­teri jyldyq kórsetkish boıynsha bar bolǵany 0,6%-ǵa ósti. Jyl sońyna deıin ınflıasııa deńgeıi 5,5-5,7% bolady dep baǵalanyp otyr.

Teńgeniń bırjalyq baǵamy 12 jel­toqsanda 1 dollar úshin 384,63 teńge bolyp, jyl basynan beri 0,1%-ǵa álsiredi. Syrtqy sektordaǵy qolaıly úrdister­diń arqasynda valıýta naryǵyndaǵy ah­ýal qarasha men jeltoqsannyń basynda turaqty boldy. Munaı baǵasy álem­dik naryqta qarashanyń basynan beri 5,8%-ǵa ósti.

E.Dosaevtyń aıtýynsha, 1 jeltoq­sanda aldyn ala derekter boıynsha, Ulttyq banktiń altyn-valıýta rezerv­teri 28,7 mlrd dollardy qurady. Altyn portfeli qunynyń azaıýy jáne bank­terdiń Ulttyq banktegi shottarynan shetel valıýtasynyń aǵymy nátıjesinde altyn-valıýta rezervteri bıyl qarashada 2,9%-ǵa nemese 842 mln AQSh dollaryna tómendedi. Alaıda, bul tómendeý Úkimettiń esepshotyna valıýtanyń túsýimen ishinara óteldi.

«Ulttyq qordyń aktıvteri 60,5 mlrd dollardy qurap, qara­sha aıynda 0,9%-ǵa ulǵaıdy. Salymdardyń kó­lemi qazannyń sońynda 18,8 trln teńge bolyp, jyl basynan beri 1,2%-ǵa ul­ǵaıdy. Shetel valıýtasyndaǵy salymdar­dy teńge salymdarymen aýystyrý jal­ǵasýda. Bıyl 10 aıda ulttyq valıýta salym­dary 8,5%-ǵa ósse, sheteldik valıý­ta de­pozıtteri 6,5%-ǵa tómendedi. Ná­tı­je­sinde, depozıtterdiń dollarlaný deń­geıi jyl basyndaǵy 48,4%-dan qazan aıy­nyń qorytyndysy boıynsha 44,7%-ǵa deıin tómendedi», dedi E.Dosaev.

Syıaqynyń eń joǵary stavkalary qazirgi kezde merzimsiz salymdar boıynsha 9,8%-dy, merzimdi salymdar boıynsha 12%-dy qurady, al jınaq salymdary boıynsha 14,6%-ǵa jetti.

Jyl basynan beri jalpy kredıttik portfel qazan aıynyń sońynda 3,1%-ǵa – 13,5 trln teńgege deıin ósti. Uzaq merzimdi kredıtter portfeli bıylǵy 10 aıda 3,9%-ǵa ósip, 11,5 trln teńgege jetti. Al qysqa merzimdi kredıtter 1,3%-ǵa tómendep 2 trln teńgege azaıdy. Jańa nesıeler berý kólemi 10 aıda 2018 jyldyń osyndaı kezeńimen salystyrǵanda 13,2%-ǵa ulǵaıǵan.

Ulttyq bank tóraǵasy eko­no­­mıka­nyń basym salalaryn jeńil­dikpen nesıelendirý baǵdar­lamasy (600 mlrd teńge) iske asyrý jalǵasyp jatqanyn aıt­ty. Aǵymdaǵy jyldyń 6 jeltoq­sandaǵy jaǵdaı boıynsha bankterge 265,6 mlrd teńgege 434 ótinim tú­sip, 149,1 mlrd teńgeniń 268 jo­basy maquldandy. 54,8 mlrd teń­­gelik 174 qaryz berildi. «7-20-25» baǵdarlamasyn iske asyrý sheń­berinde 5 jeltoqsandaǵy jaǵ­daı boıynsha 11 369 otbasy 130,8 mlrd teńgege qaryz aldy.

Kiris kóbeıdi

Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov bıýdjettiń oryn­dalý jaıyn baıandady.

«2019 jyldyń 11 aıynyń qorytyn­dysy boıynsha memlekettik bıýdjetke 8 trln 514 mlrd teńge kiris jınaldy. Mem­lekettik bıýdjet boıynsha kiris 101,3%-ǵa, respýblıkalyq bıýdjet bo­ıynsha – 100,3%-ǵa, al jergilikti bıýdjetter boıynsha – 104,1%-ǵa oryndaldy. Respýblıkalyq bıýdjettiń taza kirisi 6 trln 219 mlrd teńgeni qurady», dedi Á.Smaıylov.

Onyń aıtýynsha, aǵymdaǵy jyldyń 11 aıynda ótken jyldyń dál osy kezeńine qaraǵanda memlekettik bıýdjettiń kirisi 115%-ǵa nemese 1 trln 129 mlrd teńgege, respýblıkalyq bıýdjet kiristeri 118%-ǵa nemese 965 mlrd teńgege, al jergilikti bıýdjetterdiń kirisi 107,7%-ǵa nemese 165 mlrd teńgege ósken. Ol negizinen ishki taýarlarǵa salynatyn qosylǵan qun salyǵy, korporatıvtik tabys jáne halyqaralyq saýda men syrtqy opera­sııalarǵa salynatyn salyqtar esebinen qalyptasqan.

Salyqtardyń kóleminiń ul­ǵaıýyna salyqtyq jáne kedendik ákim­shilendirýdi jaqsartýmen qatar ekonomıkanyń qurylys, saý­da, kólik pen baılanys qyzmeti jáne óndiris sekildi jekelegen sa­la­laryndaǵy taýarlar men qyz­metter kóleminiń ósýi sebep boldy.

Esepti kezeńde memlekettik bıýdjetten 12 trln 352 mlrd teńge bólindi. Res­pýb­lıkalyq bıýdjettiń shyǵystary 10 trln 594 mlrd teńgege atqaryldy. 69 mlrd teńge atqarylmady. Onyń 19 mlrd teń­gesi únemdeý boldy. Al ıge­ril­megen soma 50 mlrd teńgeni qurady.

«Esepti kezeńde jergilikti bıýdjetterge 1 trln 521 mlrd teńge nysanaly transfertter bólindi. Onyń 1 trln 455 mlrd teńgesi nemese 95,6%-y ıgerildi. 66 mlrd teńge atqarylmady, onyń 12 mlrd teńgesi únemdeý somasy. 54 mlrd teńge ıgerilmedi. Bul ótken jyldyń 11 aıyndaǵy kórsetkishten 26 mlrd teńgege kóp. Bul qarajattar oryndalatyn jumystardyń, kórsetiletin qyzmetterdiń jáne jetkiziletin taýr­lardyń bekitilgen kesteden kesh qalýyna, sharttardyń jasalmaýyna, konkýrstyq rásimderdiń uzaq ótkizilýine baılanysty ıgerilmedi», dedi Á. Smaıylov.

 Maqsat – mindet údesinen shyǵý

Otyrysta qaralǵan máseleni Premer-Mınıstr Asqar Mamın qory­tyndylady. Úkimet basshysy eko­no­mıkanyń turaqty ósý qarqyny saq­talǵanyn atap ótti. 2019 jyldyń qańtar-qarasha aılarynda IJО́ ósimi 4,4%-dy qurap, ótken jyldyń osy kezeńindegi kórsetkishten asyp tústi. Sonyń ishinde qurylysta – 12,1%, saýdada – 7,5%, kólik salasynda – 5,6%, óńdeý sektorynda, onyń ishinde mashına jasaý­da – 19,2%, avtokólik ónerkásibinde – 64%, jeńil ónerkásipte – 16,6%, tústi metaldar óndirisinde – 6,8%, koks jáne munaı óńdeý ónimderinde – 5,3%, metall kenin óndirýde – 15,7%, baılanys qyzmetterinde – 4,7%, ónerkásipte – 3,6% ósim qamtamasyz etildi. Ulttyq qor aktıvteri 4,3%-ǵa ulǵaıyp, 60,5 mlrd AQSh dollaryna jetti. Respýblıkalyq bıýdjetke 9595,7 mlrd teńge kiris kirip, jospar 100,2% oryndaldy, ósý qarqyny 117,6%-dy qurady.

«Elbasy Nursultan Nazarbaev pen Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bizdiń aldymyzǵa ekonomıkanyń turaqty ósimin qam­tamasyz etý mindetin qoıdy», dedi A.Mamın. Premer-Mı­nıstr salalyq mınıstrlikter men óńir­lerdiń basshylaryna kórset­kishterdi jos­pardaǵy deńgeıge jetkizý úshin barlyq tıisti sharalardy qabyldaýdy tapsyrdy.

Úkimet basshysy 11 aıdyń qory­tyn­dysy boıynsha ekonomı­kanyń damýynyń joǵarǵy ósimi tirkelgen Aqtóbe, Jambyl, Shyǵys Qazaqstan, Qaraǵandy, Túrkistan oblystarynyń ákimdikteriniń ju­mysyna oń baǵa berdi. Artta qalǵan ákimdikterge problemalyq kór­setkishterge qatysty máselelerdi túzetý úshin tıisti sharalar qabyl­daý qajettigin eskertti.

«Bıýdjettiń kiris bóligi boıynsha bıylǵy jyldyń jospary asyra oryndaldy. Biraq birqatar ákimshiler áli de bıýdjet qarajatynyń ıgerilmeýine jol berip otyr», dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy bıýdjettik baǵdar­lamalar ákimshilerine qarjylyq jyl­dyń sońyna, ıaǵnı 20 jeltoqsanǵa deıin bıýdjet qara­jatyn tolyq ıgerýdi tapsyrdy.

Sońǵy jańalyqtar

Nur-Sultanda qar kúni atap ótiledi

Qoǵam • Búgin, 10:12

18 qańtarǵa arnalǵan aýa-raıy boljamy

Qazaqstan • Búgin, 09:58

Almaty jasyl qalaǵa aınalady

Ekologııa • Keshe

Bulandydaǵy berekeli is

Aımaqtar • Keshe

Mal baqqanǵa bitedi...

Aımaqtar • Keshe

Tekeli – eńbekshiler mekeni

Aımaqtar • Keshe

Jer ıesin tapsa ıgi

Aımaqtar • Keshe

Ǵasyrlarǵa ulasar uly tuǵyr

Rýhanııat • Keshe

«Ádilet, shapqat kimde bar...»

Rýhanııat • Keshe

Bárimizdiń Abaıymyz

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar