Rýhanııat • 20 Jeltoqsan, 2019

Kúlki kerýeni № 28

3413 retkórsetildi

*Shetel ázili

Sary «Saıtan»

Turabektiń aılyqty aqsha demeı jumys istegenine týra on jyl bolypty. E, ezýińnen maı aǵyzatyn et kombınatynda jalaqy sanap jyn uryp pa? Ebin tapsańyz, aqsha degenińiz kún saıyn qaltańyzǵa ózi kelip súńgıdi. Turabek týmysynan ıkemdi. Sondyqtan da syıly. Áıeli ózgeniń áıelindeı qysylyp kórgen emes, óıtkeni kúıeýiniń tabysy da, shabysy da yrǵaǵynan jańylmady. Balalary da barshylyqtyń ortasynda. Keı-keıde jumystan soń úıine tartpaı, basqanyń tórinde qonaq bolyp, shaljıyp jatatyny bar. Sebebi, onda da Turabekti tabysy taıǵanamaıtyn meıman retinde kóretin.

...E, qaıran, kelmeske ketken kúnder-aı… Kózden ushty ǵoı. Nebári barmaqpen basyp óltirýge bolatyn sary saıtandaı jabaıy aranyń kesirinen basyndaǵy baqtan aıyryldy. Ne revızor emes, ne OBHSS-tyń shtatynda joq, ne domalaq aryzdy dóńgelete almaıtyn jáı ǵana jaman ara Turabektiń taǵdyrynyń mańdaıyn tasqa soqty. Soqqanda da soıqan soqty. Qoıshy, bárin retimen aıtaıyn.

Turabektiń jumys kúnderiniń biri-tin. Erteńmen ne azyq únemdeı almaıtyn, ne sony jumsaı almaıtyn artta qalǵan bir kolhozdan súıegin sanaýǵa bolatyn aryq-turaq qoı ákelindi. Ol sorpa bop ta, palaý bop ta jarytpaıdy. Qoǵamdyq tamaqtandyrý oryny báleni qabyldasyn. Sosyn súldesin súıretken sıyrlar tústi. Ásheıinde janary jalyn atyp turatyn Turabektiń kóziniń shoǵy búgin sónip qalypty. Al keshke qaraı semizdikten terisi sógilgeli turǵan ógizshiler kelgende Turabek ornynda bıledi. Tyshqanǵa tap bergisi kelgen mysyqtaı jasandy.

Jigitterin jumsap, jumsaq jerin bólip aldy. Saýsaǵyńdy jalatatyn, tilińdi qosa jutqyzatyn semiz et ózine emes, balasyn úılendirip toı jasaǵaly júrgen kórshisine de jetedi. Ol da qurmetti adam. Turabek qansha et ákep berse de saýdalaspaıdy ǵoı sabaz. Turabek tirshilikke kiristi. Úırenshikti úlesin tilip-kesip beline orady... Qarnyn qampıtty, jotasyn kújireıtti. Ústi-basyna túgeldeı et japsyryp bolǵan soń áýeli máıkisin, sosyn kóılegin kıip, jelbegeıin jamyldy, sóıtip esiktiń aldynda esinep otyrǵan pensııadaǵy qartpen esendesip óte shyqty da, qalyń toptyń qataryna qosyldy.

Aýladan alys uzamaı-aq soıqan bastaldy. Oń búıiri osqylap áketip barady. Sıpap kórdi, sekirip kórdi, bolmaǵan soń judyryqtap ta kórdi, toqtaıtyn emes. Jyndy adamdaı ornynda sekirip, ózin-ózi toqpaqtaǵan Turabekti kórgen jurt tań-tamashalap qaldy. Bolmady... Sheshinýge týra keldi. Ol sheshingen saıyn toıǵa jınalǵandaı toqtamaı kelip jatqan jurt nópiri tolastamady.

— О́lgen jerim osy shyǵar, — dep máıkisine deıin laqtyrdy.

Búkil denesine japsyrylǵan qyzyl etti kórgen jurt eshteńeni túsinbeı jaǵasyn ustady. Bireýi: «Oıbaı, myna baıqus ózin-ózi tilgilep tastapty-aý…» — deıdi jany ashyp.

Bireý sýǵa júgirdi, bireý “jedel járdem”  shaqyrýǵa ketti.

Dárigerler de jetti-aý! Turabekti ary-beri qozǵap qolyn kótere bergende, qoltyǵynyń astynan qońyr daýyspen ándete yzyńdap, dáp-dáý jabaıy ara ushyp shyqty. Ushyp shyqty da uza-a-ap ketti.

Turabektiń taǵdyryn tas-talqan etkeni sol: ol budan bylaı et kombınatynyń esigin qaıtyp ashpady.

 

Marat ShARIPOV

Sońǵy jańalyqtar

Abaı murasyna arnalǵan kórme

Rýhanııat • Keshe

Jaǵa ustatqan jat qylyq

Aımaqtar • Keshe

Elimizde et qymbattady

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar