Rýhanııat • 20 Jeltoqsan, 2019

Dala folklory men mýzykasynyń 1000 jyly

88 retkórsetildi

Ulttyń ádebı murasyn zertteýmen aınalysatyn bas ǵylymı ortalyq M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń mamandary «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý maqsatynda «Dala folklory men mýzykasynyń myń jyly» jobasy aıasynda «Dala folklorynyń antologııasy» on tomdyǵynyń 5 tomyn, «Uly dalanyń kóne saryndary» úsh tomdyǵynyń 1 tomyn jáne «Uly dala jaýharlary» bes tomdyq antologııasynyń alǵashqy tomyn kópshilik qaýymǵa tanystyrdy.

Sırek qorlardaǵy qoljazba muralardy ǵylymı aınalymǵa engizip, ásirese óskeleń urpaqqa tanystyrýdy maqsat etken ınstıtýt ǵalymdarynyń bir jylǵa jýyq jınaqtaǵan osynaý eńbekteri mazmundyq turǵydan alǵanda  asa qundy bolyp tabylady. Instıtýt dırektory Kenjehan Matyjanov atap ótkendeı, osy jyly 5 tomy jaryq kórgen «Dala folklorynyń antologııasy» batyrlar jyry, dastandar, ǵashyqtyq jáne tarıhı jyrlarmen erekshelenedi. Jınaqqa «Mádenı mura» baǵdarlamasy boıynsha jaryq kórgen «Babalar sóziniń» 100 tomdyq antologııasyndaǵy eń tańdaýly jazbalar iriktelgen. Respýblıka boıynsha jınaqtalǵan qoljazbalar men tyń derekterdi de osy jınaqtan tabýǵa bolady. Ǵalymdar zamanaýı qoǵamnyń sıfrlyq suranysyn da basshylyqqa alǵan. Ulttyq epostyń tańdaýly úlgileri alǵash iriktelip, túpnusqasymen salystyrylyp, tekstologııalyq zertteýden ótken. Birinshi tomyna kóne epos jáne batyrlar jyry ense, ekinshi tomynda «Qyrymnyń qyryq batyry» jyrlar toptamasy, úshinshi tomynda tarıhı jyrlar, tórtinshi tomynda ǵashyqtyq jyrlar, besinshi tomynda dastandar qamtylǵan.

Kenjehan Islámjanuly búginde ınstıtýtta 5 myńnan astam papkige jınaqtalǵan qoljazba derekter bar ekendigin aıtady. Ártúrli kezeńdi qamtıtyn derekterdiń ishinde arab qarpi, latyn, bertindegi kırıllısada jazylǵan qoljazbalar bar. Antologııaǵa «Qoblandynyń» 20-dan astam  úlgisinen jyrdyń eń kórkemi tańdap alynsa, qoljaba qoryndaǵy 700 myń metr magnıttik taspadaǵy ánder de iriktelip, án maqamdary qalpyna keltirilip, sıfrlyq júıege kóshirilgen. Keńestik kezeńde ózgeriske ushyraǵan halyq ánderin túpnusqa mátinge keltirip, jańa nusqasyn usynýda ǵalymdardyń kóp eńbektengeni belgili. Al buryn-sońdy jınaqy, júıeli túrde jarııalanbaǵan «Ejelgi dáýir ádebıetine» engen Fınlıandııa, Monǵolııadan tabylǵan jazba eskertkishteriniń ózi kúni búginge deıin ártúrli nusqada oqylyp kelgen. Sırek qorlardaǵy qoljazba muralardy saraptaı kelip, mamandar halyq ádebıetiniń janrlyq túrleri boıynsha eń tańdaýly úlgilerin júıelep, búgingi aýdıtorııaǵa qoljetimdi etip usynyp otyr.   

«Ulttyq eposqa arnalǵan bul tomdardyń kitap túrindegi nusqasy elimizdiń qoljazba qorlary men buryn jarııalanǵan jınaqtardyń, sondaı-aq, alys-jaqyn shetelderdegi qazaq dıasporalarynyń materıaldaryn jete saralap, irikteý negizinde daıyndaldy. Jyrlar tekstologııalyq turǵydan qaıyra salystyrylyp, ǵylymı sarapshylar arqyly iriktelip, tili kórkem, sıýjettik qurylymy shymyr, mazmuny baı, jyrlaýǵa laıyqty saryndarymen birge tańdaldy. Árbir tom túrli-tústi sýrettermen, notalarmen, ıllıýstrasııalarmen, fotolarmen t.b. bezendirildi, sondaı-aq epostyq jyrlardaǵy basty qaharmannyń sýretshiler salǵan halyqqa tanymal beıneleri usynyldy», - deıdi K.Matyjanov.

Ult rýhanııaty úshin asa qundy bolyp tabylatyn basylymdardyń ár tomy qysqasha ańdatpamen bastalyp, túsiniktemeler, orys, aǵylshyn tilderindegi túıinsózdermen tolyqtyrylǵan. Etnografııalyq sózdik túrli-tústi bezendirilgen sýretterimen erekshelenedi. On myń danamen jaryq kórgen basylymdar elektrondy formatqa kóshirýge qoılaıly ári QR kody kórsetilip, CD dısk túrinde de berilgen.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa...

Aımaqtar • Búgin, 12:38

Negizgi uǵymdar júıelenedi

Saıasat • Búgin, 08:43

Tıimdi dıologqa jol ashady

Saıasat • Búgin, 08:37

Qoǵam múddesin oılaǵan qujat

Saıasat • Búgin, 08:33

Jarysty 8 júldemen aıaqtady

Sport • Búgin, 08:29

Aqpannyń borany ashýly

Aımaqtar • Búgin, 08:26

О́tken ǵasyr órnegi

Tanym • Búgin, 08:25

Úshinshi ret fınalda jeńildi

Tennıs • Búgin, 08:24

Jas ǵalymdardyń aımaqtyq semınary

Qoǵam • Búgin, 08:18

Sóz soıyl №89

Rýhanııat • Búgin, 08:02

Shahar shyraıyn shaǵyn bıznes ashady

Aımaqtar • Búgin, 08:01

10 jyl sýbsıdııalanǵan salanyń jyry

Ekonomıka • Búgin, 07:53

Jemisten chıps jasaıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:52

Sózdiń quny men qudireti

Rýhanııat • Búgin, 07:46

Baǵany aýyzdyqtaýdyń amaly

Úkimet • Búgin, 07:44

Telearna jumysynyń esebi tyńdaldy

Qoǵam • Búgin, 07:36

Maqamy máshhúr Mańǵystaý

Aımaqtar • Búgin, 07:26

Saıat atynyń syny men baby

Qoǵam • Búgin, 07:23

Qalamy semser serke edi

Tanym • Búgin, 07:20

Reıtıngtegi ornyn saqtap qaldy

Fýtbol • Búgin, 07:17

О́zi de, sózi de sulý

Rýhanııat • Búgin, 07:15

О́ner aıdynynda sáýlelengen jumaq ólke

Rýhanııat • Búgin, 07:07

Uqsas jańalyqtar