Qazaqstan • 25 Jeltoqsan, 2019

Tarazda «Tekturmas» etno-tarıhı kesheni ashyldy

80 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ulytaýda ótken halyqaralyq týrıstik forýmda «Ata-babalarymyzdyń rýhyn týrızmniń ozyq úlgileri arqyly dáripteýimiz kerek», degen bolatyn. Prezıdent tapsyrmasyn júzege asyrý barysynda Jambyl oblysynyń 80 jyldyǵyna oraı, Taraz topyraǵynan «Tekturmas» etno-tarıhı kesheni ashyldy.

Bul Orta Azııada teńdesi joq tarıhı keshen bolyp sanalady. Elbasy Nursultan Nazarbaev «Taraz – tarıhymyzdyń temirqazyǵy» dep baǵalaǵan tarıhı shahardaǵy keshenniń ashylý saltanatyna 800-ge jýyq adam qatysty. Sonymen qatar atalǵan ortalyqty elimizdiń Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova arnaıy kelip kórdi. Al, keshen ortalyǵynan boı kótergen Áýlıeata eskertkishine óńir jurtshylyǵy atynan Jambyl oblysynyń ákimi Asqar Myrzahmetov, Qazaqstannyń Eńbek Eri, Qazaqstannyń Halyq artısi Asanáli Áshimov, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Mámbet Qoıgeldıev gúl shoqtaryn qoıdy. Budan soń babalar rýhyna Quran baǵyshtaldy. «Tekturmas» etno-tarıhı kesheniniń ashylý saltanatynda professor Mámbet Qoıgeldıev sóz alyp, Tarazdyń tarıhı bolmysyn aıshyqtap turǵan keshenniń mańyzdylyǵyn atap ótti.

Ejelgi Taraz qalasynyń tól tarıhyn tolyǵymen beıneleıtin «Tekturmas» etno-tarıhı kesheni Talas ózeniniń joǵarǵy jaǵalaýyndaǵy «Tekturmas» taýynyń bıik taýly betkeıiniń 24 gektar aýmaǵyn alyp jatyr. Atalǵan tarıhı keshen – Taraz óńirindegi ortaǵasyrlyq túrki elderiniń qasıetti mekenin kórsetetin, túrki tarıhynan syr shertetin tarıhnama retinde ári demalys orny negizinde týrızmdi damytý maqsatynda salynǵan. Tarıhı keshendi tamashalaý Talas ózeni arqyly ótetin kópirden bastalady. Kópirge kireberis jerde eki úlken stella turǵyzylǵan. Munda dóńgelek kún tárizdi tastyń birinshi betinde Uly Batys túrki qaǵandarynyń tańbasy beınelense, ekinshi betinde túrki halyqtarynyń nanym-senimindegi táńir qusy Samuryq beınesi kórsetilgen. Al, kópir aıaqtalatyn jeriniń eki jaǵynda túrki halyqtarynyń negizgi aıbarly belgisine aınalǵan bıiktigi 4 metrlik, salmaǵy 3 tonnalyq aq tústi mármár tastan quıylǵan, túr kelbeti qazba jumystary kezinde tabylǵan artefakt beınesi boıynsha jasalǵan eki arystannyń músindik beınesi ornatylǵan. Sonymen qatar «Kóne Taraz» qaqpasy «Tekturmas» etno-tarıhı sáýletin arttyryp tur. Shyǵys stılinde salynǵan qaqpanyń bıiktigi 10 metr, eni 14 metrdi quraıdy. Qaqpanyń eki jaǵynda kúzet turatyn bıik munaralary bar, ortasyndaǵy qasbetteri ár túrli oıý-órnektermen bezendirilgen.

Keshenge kireberisten bastalatyn baspaldaqtar men keshen ishindegi joldardyń barlyǵy jergilikti tabıǵı qyzyl tastan jasalǵan. Iаǵnı,  qurylysqa qajetti materıaldar kıeli jerdiń ózinen alynyp otyr. Baspaldaqtyń eki jaǵyndaǵy ejelgi petroglıftermen áshekeılengen arnaıy aq tastardan jasalǵan eskertkishterge Taraz óńirinen shyqqan tarıhı tulǵalardyń, on tórt qaǵan men oıshyl ǵulamalardyń esimderi men bılik etken ǵasyrlary tańbalanǵan. Máselen munda jazylǵan Turan bıleýshisi Alyp Er Tońǵanyń, ejelgi saq dáýirindegi bıleýshi Shý Qaǵannyń, ejelgi Tarazdyń irgetasyn qalaýshy Shójeniń, dindar abyz Tekturmas áýlıeniń, áıgili oıshyl Júsip Balasaǵunnyń esimderi urpaqqa ónege bolatyny sózsiz. Keshende budan keıin joǵary jaqta Taraz qalasynyń negizgi sımvoly sanalatyn Áýlıeatanyń eńseli eskertkishi boı kótergen.

Alyp eskertkishtiń salmaǵy 10 tonna. Aq tústi mármár tastan quıylǵan eskertkishtiń postamentiniń bıiktigi 8 metr bolsa, músininiń bıiktigi 13 metrdi quraıdy. Odan beride, «Tekturmas» taýynyń Talas ózeni jaǵyndaǵy eń bıik betkeıinde Taraz qalasyn joǵarydan kórýge arnalǵan tamashalaý alańshasy ornalasqan. Bul alańda qus ushý bıiktiginen Taraz qalasynyń tynysy men Talas ózeniniń aǵysyna qarap, aınaladaǵy tarıhı dúnıelerdi tamashalaýǵa barynsha múmkindik bar. Al, tamashalaý alańshasynyń ortasynda arnaıy bıik tastan jasalǵan bılik belgisi – Laýha tuǵyry ornatylǵan. Sımvolıkalyq belginiń  eń ushar basynda álemdi jaratýshy Alla Taǵalanyń Quran Kárimdegi uly sózi «Alladan basqa eshbir Táńir joq. Ol tiri, tolyq meńgerýshi» degen Quran súresi jazylǵan. Laýhanyń qasıetti Quran aıatynan keıingi astyńǵy jaǵynda túrki halyqtarynyń tastaǵy tarıhy – Kúlteginniń kóne rýna-túrki tilindegi  jazýy beınelengen. Endi «Tekturmas» etno-tarıhı keshenin odan ári damytý maqsatynda aldaǵy ýaqyttarda jumystar jalǵasatyn bolady.

1

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar