Aımaqtar • 26 Jeltoqsan, 2019

Tirligi berekeli óńir – Túrkistan oblysynda turǵyn úı qurylysy 30 paıyzǵa ósti

25 retkórsetildi

Jyl sońy esep-qısappen, ıaǵnı on eki aı boıǵy eńbek qorytyndylanyp, aldaǵy ýaqytqa jańa josparlar jasalýymen erekshelenetini málim. Bul oraıda Túrkistan oblysynda aýyz toltyra aıtarlyq jumystar atqarylyp, jyl oń ózgeristerge toly boldy. Jýyrda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń qabyldaýynda bolyp, atqa­ryl­ǵan jumystardyń qorytyndysyn baıandaǵan Túrkistan oblysynyń ákimi О́mirzaq Shókeev aımaqta óndiris salasy 5,5 paıyzǵa, aýyl sharýashylyǵy men ınvestısııa 25 paıyzǵa, turǵyn úı qurylysy 30 paıyzǵa óskenin atap ótti. Al kelesi 2020 jyldyń qazan aıyna Túrkistan qalasynyń resmı tanystyrylym rásimi jos­par­lanyp otyr.

Indýstrııalyq aımaǵy kóp óńir

Jalpy bıylǵy on bir aıda oblysta 450,3 mlrd teńgege ónerkásip ónimi óndirilip, naqty kólem ındeksi ótken jyldyń sáıkes kezeńinde 105,5 % bolǵan. Al óndirilgen ónerkásip ónim kóleminiń 43,8% úlesin quraıtyn taý-ken óndirý salasynda óndirilgen ónimi kólemi 197,4 mlrd teńgeni qurady. Sondaı-aq óńdeý ónerkásibi (úlesi 49,2%) óniminiń naqty kólem ındeksi – 102,2% nemese ónim kólemi 221,6 mlrd teńge bolyp otyr. Oblys ekonomıkasyn damytýǵa 331,5 mlrd teńge ınvestısııa baǵyttalǵan nemese 2018 jyldyń tıisti kezeńinen 25,1%-ǵa artqan. Kásipkerlik elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası ómirinde mańyzdy ról atqaratyny málim. Bul oraıda óńirde jumys istep turǵan shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektileriniń sany 2019 jylǵy 1 jeltoqsanǵa 141,5 myń birlikti nemese 2018 jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda 113,4%-dy qurady. Eń aldymen, aýyl turǵyndaryn turaqty jumyspen qamtyp, sa­lyq bazasyn quraı, jergilikti bıýdjetti nyǵaı­tatyn kásipkerlikti damytý sanaǵa sińgen pater­nalıstik pıǵyl men masyldyqtan arylýǵa múmkindik beredi. Shaǵyn jáne orta bıznestiń damýynda óńirde jumys istep kele jatqan ındýstrııalyq aımaqtardyń atqarar róli erekshe. Aıta ketelik, elimizdegi ındýstrııalyq aımaǵy kóp óńirdiń biri – Túrkistan oblysy. «Turkistan» ındýstrııalyq aımaqtardy basqarýshy kompanııasy» seriktestigi málimet­teri boıynsha búginde Túrkistan oblysynda 9 ındýstrııalyq aımaq bar. О́ńirdegi aýdan, qalalardy qosqanda jalpy aýmaǵy 445 gektardy quraıdy. Odan bólek 310 gektarǵa jýyq jer rezervte tur. Qazirgi tańda aýmaǵy 273 gektar bolatyn Túrkistan, Kentaý qalalary men Sozaq, Shardara, Túlkibas, Qazyǵurt jáne Maqtaaral aýdandaryndaǵy 7 ındýstrııalyq aımaqtyń ınfraqurylymy jasalǵan. Budan bólek aýmaǵy 172 gektardy alyp jatqan Báıdibek jáne Ordabasy aýdanyndaǵy «Badam» ındýstrııalyq aımaǵynda ınfraqurylym júrgizilip jatyr.

О́ńirdegi ındýstrııalyq aımaqtarda 40,9 mlrd teńge bolatyn 58 joba júzege asady dep jos­parlanǵan. Onda 3600-den astam adam ju­myspen qamtylmaq. Aıta ketelik, 2019 jyldyń III toqsanynda ekonomıkalyq turǵydan belsendi halyq sany 796,9 myń adam bolsa, jumyssyzdar sany – 40,4 myń, jalpy jumyssyzdyq deńgeıi 5,1%-dy qurady. Indýstrııalyq aımaqtardaǵy 58 jobanyń 27-si tolyq iske asqan. О́ndiris oryndarynda 1362 adam jumyspen qamtylypty. Jalpy barlyq ındýstrııalyq aımaqtyń ınjenerlik ınfra­qu­rylymyna qazynadan 7,2 mlrd teńge qarastyrylǵan. Taratyp aıtar bolsaq, 2013 jyly qurylǵan «Túrkistan» ındýstrııalyq aımaǵy alǵashynda 40 gektar bolsa, qala ákiminiń sheshimimen taǵy da 310 gektarǵa ulǵaıdy. Munda 20 joba júzege asyp, 1091 adam jumyspen qamtylǵan. Onyń qatarynda lamınat óndiretin «GrandMiks» JK, shynyjelim armatýra men temir-beton shyǵaratyn «Mıras Damý LTD» JShS, jabyn plıtasy men taýarly-beton óndiretin «Aıbek LTD» JShS jáne sol sııaqty qurylys materıaldaryn óndiretin birqatar zaýyt jumys istep tur. Odan bólek rýhanı astanada jıhaz, bylǵary ónimderi de naryqqa shyqqan. Júzege asyp otyrǵan 7 joba boıynsha 330 jumys orny ashylǵan. Al óńirdegi jer kólemi eń iri aımaq Sozaq aýda­nyn­daǵy ındýstrııalyq aımaqta 1144 mln teńge­ni quraıtyn 5 joba júzege asyp, 279 adam ju­mys­qa tartylmaq. Aýmaǵy 35 gektar bolatyn «Shardara» ındýstrııalyq aımaǵynda 1125 mln teńgeni quraıtyn 3 joba júzege asyp otyr. In­dýs­trııa­lyq aımaqtyń bir artyqshylyǵy, munda elektr energııasy arzan, aýyzsý jáne sýarmaly jer bar. «Maqtaaral» ındýstrııalyq aımaǵynda 1330 mln teńgeni quraıtyn 5 joba júzege asýda. «Qazyǵurt» ındýstrııalyq aımaǵy 40 gektar jerdi alyp jatyr. Munda 186 jumys orny bar 6 joba iske asyrylýda. Al ındýstrııalyq aımaqty damytý kezinde negi­zinen ónerkásipke, jańa tehnologııalarǵa, sondaı-aq jumys istep turǵan óndirister jelisin keńeıtýge basymdyq berilgen Kentaýda 261 adamdy jumyspen qamtıtyn 10 joba júzege aspaq. Jalpy aýmaǵy 115 gektar bolatyn «Badam» ındýstrııa­lyq aımaǵynda 8 joba aıasynda 1189 adamdy jumyspen qamtý kózdelgen. «Badam» – ınno­vasııalyq tehno­lo­gııalarǵa ser­pi­lis jasap jatqan birden-bir ındýstrııalyq aımaq. Qazir onda ártúrli qurylys materıaldaryn óndiretin zaýyttardan bólek, traktor shy­ǵaratyn kásiporyn jáne 1600 tonnalyq muzdat­qysh qoımasymen birge baý-baqsha alqaby bar.

О́ńirde qurylys jumystary da bıyl erekshe qarqyn aldy. Ásirese oblys ortalyǵy Túrkistanda qurylys jumystary báseńdegen emes. Jalpy jyl basynan bergi 11 aıda óńirde qurylys jumystarynyń kólemi 129,9 mlrd teńge bolǵan nemese ótken jyldyń tıisti kezeńine 116,4% artqan. Qurylys qarqynyna Arys qalasynda oryn alǵan tótenshe jaǵdaıdyń da áser etkenin aıta ketelik. El turǵyndarynyń tatýlyǵy men birliginiń bir kórinisi ispetti bolǵan Arystaǵy jaǵdaıdan keıin qalany qalpyna keltirý jumystary júrgizilip, turǵyn úıler, áleýmettik nysandar boı kóterdi. Jalpy oblysta turǵyn úı qurylysyn damytýǵa 52,4 mlrd teńge ınvestısııa baǵyttalǵan nemese ótken jyldyń sáıkes kezeńinen 56,9% artqan. Paıdalanýǵa berilgen turǵyn úıdiń jalpy alańy 495 myń sharshy metrdi qurap, ótken jyldyń tıisti kezeńinen 32,1% ósti.

 Aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń eksporty artty

Túrkistan óńiriniń qaı aýdanyn alsaq ta ózindik tabıǵı ereksheligi bar, berekeli aımaq. Halqy eńbekqor, saýdaǵa beıim, báseke­les­tik­ke qabiletti óńirde bıylǵy 11 aıda aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemi 593,2 mlrd teńgeni qurady, ıaǵnı ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 3,4%-ǵa artty. Onyń ishinde ósimdik sharýashylyǵy – 346,7 mlrd. teńgeni (103,5%),  mal sharýashylyǵy  –  243,6 mlrd teńgeni qurady (103,3%). Salaǵa tartylǵan ınvestısııa 27,9 mlrd teńge bolyp, ótken jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda 2,5 esege artqan. Aýyl sharýashylyǵy daqyl­da­rynyń egis kólemi ótken jylǵa qaraǵanda 13,3 myń gektarǵa artyp, 827 myń gektarǵa jetti. Egistikti ártaraptandyrý jumystary bo­ıynsha mal azyqtyq daqyldar 11 myń gek­tarǵa ul­ǵaıyp, jalpy kólemi 201 myń gek­tar­ǵa jetti. «Elbasy Nursultan Nazarbaev agro­ónerkásip kesheni aldyna, aldaǵy 5 jylda eńbek ónimdiligi men qaıta óńdelgen aýyl sharýa­shylyǵy ónimderi eksportyn 2,5 esege art­tyrý mindetin qoıǵan bolatyn. Osy baǵytta bıyl Túrkistan oblysynda aýqymdy jumystar atqa­ryldy. Máselen, agroqurylymdar masaqty daqyldardyń túsimdiligin 20 sentnerge jetkizip, 462 myń tonna astyq bastyrdy. О́tken jylmen salystyrǵanda ónimdilik ár gektardan 5,2 sentnerge ósip, qambaǵa 125 myń tonna qyzyl dán artyq quıyldy. Kókónis baqshalarynan 3 mln tonna ónim jınalyp, rekordtyq kórsetkishke qol jetkizildi. Júgeriniń túsimdiligi artyp, gektaryna 47,3 sentnerden ónim berdi. Sonyń arqasynda 218 myń tonna ónim alyndy. Maqta túsimdiligi 27 sentnerge ulǵaıyp, 347 myń tonna «aq altyn» jınaldy. Maqta terimine 339 kombaın jumyldyrylyp, shıtti maqtanyń 75 pa­ıyzy kombaınmen terildi. Aýa raıynyń qolaıly bolýyna baılanysty jáne sharýalardyń eseli eńbeginiń arqasynda bir jarym jyldyq mal azyǵy daıyndalyp, jemshóp qory 4 mln tonnaǵa jetkizildi. Salaǵa ozyq tehnologııalardy engizýdiń nátıjesinde eńbek ónimdiligi artty. Máselen, jańbyrlatyp, tamshylatyp sýarý ádisi jańadan 7 myń gektarǵa engizilip, jalpy kólemi 16,8 myń gektarǵa jetti», deıdi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Nurbek Badyraqov.

Respýblıkadaǵy jylyjaılardyń 80 paıyzy Túrkistan oblysynda ekeni málim. Sondaı-aq óńirde jańadan 673 gektarǵa qarqyndy baý egilip, barlyǵyn qosqanda aýmaǵy 3,4 myń gektarǵa ósken. Nátıjesinde 190 myń tonna jemis-jıdek pen júzim óndirildi, bul respýblıkadaǵy úlestiń 57 paıyzyna teń. 2019 jyldyń 1 jeltoqsanyna oblystaǵy sharýashylyqtardyń barlyq sanattaryndaǵy iri qara mal sany – 960,1 myń basty nemese ótken jyldyń sáıkes kezeńine – 104, 2%, qoı men eshki – 4 217,7 myń nemese 101, 7%, jylqy – 317,8 myń nemese 109%, túıe  –  28,7 myń basty nemese 107,5% qurady. Basqarma basshysynyń aıtýynsha, shetelden 3910 asyl tuqymdy iri qara urǵashy mal satyp alynyp, ótken jylmen salystyrǵanda 1,8 esege artqan. Qolda bar 403 myń urǵashy maldyń 136 myńy nemese 34 paıyzy tuqymdyq túrlendirýge qatysyp, bul boıynsha berilgen tapsyrma 103 paıyzǵa artyq oryndalǵan. Syıymdylyǵy 8 myń bas bolatyn 5 jańa mal bordaqylaý alańy ashylyp, osyndaı alańdardyń jalpy syıymdylyǵy 164 myń basqa jetken. Budan bólek iri qara mal ustaıtyn 8 jańa otbasylyq sút fermasy ashylyp, 2 taýarly-sút fermasy keńeıtildi. Oblystyń barlyq sharýashylyq sanattarynda 200,6 myń tonna – et (tirideı salmaqta), 672,9 myń tonna – sút, 173,9 mln dana jumyrtqa óndirildi.

О́ńirde aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń eksporty da artyp keledi. Mysaly, ósimdik sharýashylyǵynda barlyǵy 394 myń tonna, mal sharýashylyǵynda 28 myń tonna ónim shetelderge shyǵarylyp, eksport kólemi 157,3 mln AQSh dollaryn quraǵan. «Atap aıtqanda, 15,2 myń tonna iri qara mal, 3,7 myń tonna qoı eti Reseı, О́zbekstan, Tájikstan, Ázerbaıjan elderine eksporttaldy. Al 394 myń tonna kókónis, baqsha ónimderi Reseı, Belarýs, Latvııa, Lıtva, Germanııa, Ýkraına memleketterine jóneltildi. Budan bólek, balyq sharýashylyǵyn memleket tarapynan qoldaýdyń nátıjesinde barlyǵy 2 390 tonna balyq ónimderi Germanııa, Lıtva, Reseı, О́zbekstan jáne Chehııaǵa eksporttaldy. Aldaǵy kezeńde Qytaı eline túıe sútiniń ónimderin eksporttaý josparlanyp otyr»,  deıdi basqarma basshysy. Jalpy 2019 jyldyń qańtar-qazan aılarynda Túrkistan oblysynyń syrtqy saýda aınalymynyń kólemi 279,6 mln. AQSh dollaryn qurap, ótken jyldyń sáıkes kezeńinen 15,6%-ǵa artqan. Onyń ishinde eksport, tıisinshe – 203,4 mln AQSh dollaryn nemese 9,1%-ǵa artqan, ımport – 76,2 mln AQSh dollaryn nemese 137,7%-dy qurady.

 695 joba iske asyrylýda

О́ńirde oblys ákimi О́mirzaq Shókeevtiń bas­tamasymen aýyl sharýashylyǵy salasynda 18 baǵytty qamtıtyn jalpy quny 89,4 mlrd teńge bolatyn 695 joba iske asyrylýda. Qazirgi tańda quny 31,3 mlrd teńgeni quraıtyn 590 joba paıdalanýǵa berilip, 2 287 jańa jumys orny ashylǵan. Onyń ishinde bir alqaptan jylyna 2-3 ónim alý jobasy men quny 3,1 mlrd teńge bolatyn 107 joba júzege asyrylyp, 39 mlrd teńgeniń ónimi óndirildi. Aldaǵy ýaqytta árbir aýyldyq okrýgte 10 jobadan júzege asyrý jospary túzilgen. Sondaı-aq «Túrkistan oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń 2024 jylǵa deıingi keshendi jospary» aıasynda Túrkistan qalasy aýmaǵynda azyq-túlik beldeýin qalyptastyrý jobasy júzege asyryla bastady. Bul oraıda jalpy quny 70 mlrd teńge bolatyn 8 iri ınvestısııalyq jobany iske asyrý kózdelip otyr. Sonyń nátıjesinde qosymsha 30 mlrd teńgeniń aýyl sharýashylyǵy ónimi óndirilip, 2 500-den astam jańa jumys orny qurylady. Bıyldyń ózinde 4 iri ınvestısııalyq jobany iske asyrýdyń alǵashqy kezeńderi bastalǵan. Atalǵan iri jobalardy iske asyrý úshin qala aýmaǵyndaǵy alqaptar zamanaýı tehnologııa­larmen ylǵaldandyrylyp, jasyl beldeý júıesi qalyptastyrylmaq. Osylaısha Túrkistan qalasynyń klımat ylǵaldyǵyn jaqsartyp, oblys ortalyǵynda halyqtyń ómir súrý deńgeıin kóterý, jaıly jaǵdaı jasaý baǵytynda ıgi ister qolǵa alynýda.

Túrkistan oblysy tabıǵı ósimi joǵaryly­ǵy­men de erekshelenedi. О́ńirde 2019 jyldyń 1 qarashasyndaǵy málimet boıynsha, oblys hal­qynyń sany 2 013,9 myń adamdy qurap, ótken jyldyń tıisti kezeńinen 2,1%-ǵa artty. Al 2019 jylǵy II toqsanda oblys halqynyń bir aıda orta eseppen jan basyna shaqqandaǵy ataýly aqshalaı tabysy 52 446 teńge bolyp, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 17,1%-ǵa, naqty aqshalaı tabys 11,5%-ǵa ósken. О́ńirde áleýmettik nysandar qatary artýmen birge qural-jabdyqtar da jańartylýda. Bul oraıda memlekettik qoldaý kólemi de artqanyn aıta ketelik. Naqtyraq aıtsaq, densaýlyq saq­taý salasy boıynsha 2019 jyly bıýdjet ese­binen 9 nysannyń qurylysyna 6,1 mlrd teńge, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjet ese­binen 5,0 mlrd teńge, oblystyq bıýdjet esebinen 1,1 mlrd teńge jáne medısına meke­me­leriniń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jaqsartý maqsatynda 7,6 mlrd teńge, qaras­ty­ryl­dy. Naqtylaı ketsek, óńirdegi 747 memle­ket­tik mekemeniń 31-i aýrýhana, 716-sy ambýla­tor­ly-emhanalyq mekeme, medısınalyq pýnkt, feld­sherlik-ambýlatorııalyq pýnkt. Al balalar­dy mektepke deıingi bilimmen qamtý deńgeıi 1 jas­tan 6 jasqa deıin – 93,5%, 3 jastan 6 jasqa deıin 97,9%-dy qurap otyr. Jalpy oblys boıynsha 899 orta bilim berý mektepterinde 467,7 myń oqýshy bilim alýda. Barlyq mektepter baılanys jáne ınternet júıelerine qosylǵan jáne 2 675 ınteraktıvti taqtalar ornatylǵan.

 

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Eljan Birtanov Qytaı elshisimen kezdesti

Qazaqstan • Búgin, 19:17

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:56

Semeıde stýdentter jataqhanasy órtendi

Aımaqtar • Búgin, 17:40

Memleket basshysy birqatar kezdesý ótkizdi

Prezıdent • Búgin, 17:08

Qańǵybas ıtter de qorǵalatyn boldy

Aımaqtar • Búgin, 12:04

Barlyq másele ashyq aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:56

Tenderdi maıshelpek kóredi

Saıasat • Búgin, 06:55

Uqsas jańalyqtar