Rýhanııat • 26 Jeltoqsan, 2019

Oı bıigindegi Otarbaev álemi

156 retkórsetildi

Biz ushaqtan túskende Atyraý aspany áldeqashan túnerip alǵan eken. Kúnniń kózi sál kúlimdese, jylap jiberýge daıyn turǵandaı. Bizdiń de kóńil alaı-dúleı... Kekil shashyn tóbesine kótere jınap, «Aınalaıyn, keldiń be?» dep júzine meıirim tunǵan márt qalpymen qashanda qushaq jaıa qarsy alar aıaýly aǵanyń endi eshqashan aldymyzdan ańqyldap shyqpaıtynyna aqyl sengenimen, júrek senbeıtindeı... Talaı márte festıval tórinde júzdesip, aýzynan aınalaıynyn estip úırenip qalǵandyqtan bolar, bul jolǵy ózi atyndaǵy festıvaldyń qalamgerdiń ózinsiz ótetindigin oılaǵannan-aq Atyraý aspanynyń kúıi bizge tym-tym tanys bolyp bara jatqandaı...

Aýzynan aınalaıyny túspeıtin adam

Jazýshy Rahymjan Otarbaev shy­ǵar­mashylyǵyn taný bir bólek te, jazý­shynyń adamı, tulǵalyq qalybyna úńilip, «Aınalaıyn» dep til qatar aǵalyq meıirimine bólený – qolyna qa­lam ustaǵan kez kelgen jas talapker úshin úlken ónege mektebi bolǵany anyq. Sonyń áseri bolsa kerek, aǵanyń «Aı­nalaıyny» Atyraýdyń ekinshi atyndaı bolyp kóńilge si­ńip ketkeni. Jaıyqtyń jaǵasyn jaı­laǵan qonaqjaı qalaǵa asyǵa jetýimizdiń de syry osynda jatsa kerek.

Ushaqtan túse sala ýaqyt ozdyrmaı birden teatr jaqty betke aldyq. Bul jaqta qazaqtyń aıaý­ly jazýshysy, dramatýrg Rahym­jan Otarbaev atyn­daǵy III respýblıkalyq teatr fes­tı­valine daıyndyq qyzý júrip jatyr eken. Qurmanǵazy atyndaǵy Mádenıet saraıynyń aldy qaraqurym halyq. Aty­raý arda ulyn saǵynypty. Qyzyl kilem boıymen teatr esigine bet alǵan respýblıkanyń túkpir-túkpirinen at arytyp jetken teatrlar kóshi suńǵyla sýretkerdiń ekinshi máńgilik ómiriniń bastalǵanyn áıgilep tur. Jany qalmaı jaı­rańdaı qarsy alyp jatqan Jaıyq jurtynyń aǵedil peıili de osyǵan sendiredi. Kóńil ornyna túseıin dedi.

Ras, bizde dramatýrg kóp emes. Alys-jaqynǵa saýyn aıtyp, jeke festıvalin ótkizý by­laı tursyn, jazǵan eńbegin laıyqty rejısserine tabys­tap, kóńi­lindegideı qoıylymǵa aınaldyrýǵa áleýeti jetip júrgeni de tym sırek. Álem klas­sıkasyna jıi ıek artyp, aýdarma pesalarǵa jaltaqtaýdy álimsaqtan qa­lyp­ty jaǵdaıǵa aınaldyrǵan qazaq teatrlarynyń óner týdyrý daǵdysyna ábden úırenip qalǵan halyq úshin  jazýshy-dramatýrg Rahymjan Otarbaevtyń asqan jankeshtilikpen jyl saıyn týǵan jeri Atyraýdy bylaı qoıǵanda, Shymkent pen Qyr­ǵyzstan astanasynda jeke teatr­ fes­tıvalin ótkizýi kezinde úlken ja­­ńa­lyq bolǵany anyq. Sondaı sát­te jazyp qana qoımaı, ár týyn­dysynyń taǵdyry úshin alańdap, báıek bolǵan jazýshy janynyń sergektigine hám jan­keshtiligine tánti bolatynbyz. Dra­ma­týrgtiń óziniń shaqyrýymen sondaı tamasha óner oqıǵasynyń birneshe márte kýási bolý baqyty buıyrǵany jas teatr zert­teýshisi retinde búginde kóńilge úl­ken medeý.

 «Batystyń Oralhany»

Jalpy, Rahymjan Otarbaev­tyń ásirese jastar kóńiline erek­she jaqyn bolýyna jaqsy ma­ǵynasynda jazýshynyń ózi «kináli». Birinshiden, sulý sózdiń qaı­maǵyn súzip jazǵan ta­masha týyn­dylary bolsa, ekin­shiden – qalam ustap, jazý ále­min endi attaǵan jas talapker­lerge aı­ryqsha meıirimin tógip, qamqorlyǵyn aıa­maýy. «Aınalaıyn!» dep mań­daıdan súıer aǵalyq aǵedil peıili de qalamgerdiń alaqan jylýyn sezingen ár jastyń júreginde jattalǵany anyq. 

Áli este, Rahymjan aǵany syrt­taı kó­rip júrgenimizben, ja­qynyraq tanysý, tildesý múm­kindigi aqyn Ulyqbek Es­dáýlettiń 60 jasqa tolǵan mereıtoıy­na oraı uıymdastyrylǵan saltanat­ty jıynda shyraıly Shyǵys jerinde tý­ǵan edi. Syrttaı susty kóringenimen, sah­naǵa shyqsa aı­ryqsha shabyttanyp, adýyndap sóılep keter jazýshynyń erek bolmysy sonda jas jýrnalıst úshin dál kitaptaryndaı tym-tym qyzyq kóringen. Jıyn aıaqtalǵan soń pikir suraı baryp, sońynda: «Osy topyraqtyń týmasy, tamasha jazýshy Oralhan Bókeıdi kórmeı qalýymyz – bizdiń býyn­nyń úlken bir ókinishi bolsa, bú­gin sizdiń kerbuǵydaı sahnaǵa kerile shyǵyp, ıyǵyńyzǵa túsken shash­ty keri qaıyryp tastap, ekpin­dep sóıleýińiz estelikten oqyp tanyǵan Muztaýdyń muz­ba­laǵy – Oralhandy kóz al­dy­­myzǵa ákelgendeı boldy. Mu­­nyń ásirese Shyǵys topy­ra­­ǵyn­daǵy áseri tipti erekshe eken» degenimizde, sýretker jar­qy­raı, arqyraı bir kúlip alyp: «Aı­nalaıyn, Oralhan Shyǵys­tyń shaıyry bolsa, men sen úshin Batys­­tyń Oralhany bolaıyn. Aty­raýda da bir jazýshy aǵam bar dep bil» dep, mańdaıdan súıip, aǵalyq aq tilegimen «Biz­diń aýyldyń amazonkalary» kita­byn usynyp edi sonda. Mine, sodan bastap Otarbaev ále­mi­niń sulýlyq tunǵan syrly álemi qol bulǵap shaqyra ber­gen. Ádebıetten bastalǵan ádemi áser dramatýrgııasyndaǵy oıly sıýjet, shym-shytyryq qaıshy­lyqtar qyzyǵyna ulasyp, endi kitaby ǵana emes, teatr sahnasyn­daǵy qoıylymdaryn da birinshi bolyp kórýge asyǵatyn boldyq.

 Tulǵalardy tiriltken talant

«Ol shyǵarmashylyqqa bir­den óz bıigin alyp keldi de sodan tómen­degen joq. Qazaq pro­zasynda jazýshylar kóp, talant­­ty jazýshylar da az emes. Biraq ıýmor, sarkazm arqyly qoǵam­nyń shyndyǵyn aıtqan sýretkerler sırek. Mine, sol sırek sýretkerdiń biri – Ra­hań bolatyn» deıdi jazýshy shy­ǵar­mashylyǵy jóninde áde­bıet synshysy Amangeldi Keń­shilikuly. Bul anyq­tama qalam­gerdiń dramatýrgııa­syna da tán daralyq. Kórkem tilmen kestelengen sulý sıýjet, qyzyqty oqıǵa hám ótkir oılar negizinen tulǵalar tabıǵatyn, batyrlar bol­mysyn tiriltýge baǵyttalǵan talantty týyndylar desek, tıtteı de artyq aıtqandyq emes. О́ıtkeni Rahymjan dramatýrgııasy – Sultan Beıbarys, ór Maham­bet, han Jáńgir, Syrym batyr, Mustafa Shoqaı, Temirbek Júrgenov, Ámire Qashaýbaev, Muqaǵalı Maqataev, Farıza Ońǵarsynova syndy aıaýly tul­ǵalardy tiriltken ulttyq dra­matýrgııa. Otarbaevtyń teatr­ álemindegi orny sonysymen  de baǵaly. Onyń dáleli re­­tin­de Rahymjan Otarbaev atyn­­daǵy teatr festıvaliniń bıyl­ǵy baǵdarlamasyna engen spek­taklderdi sanamalap bersek te jetkilikti dep oılaımyz. Spek­takl shymyldyǵyn ashyp bergen elordalyq Q.Qýanyshbaev atyndaǵy akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatrynyń «Ámire» dramasy (rejısseri – N.Jumanııazov), odan ári reti­men tizbelenip kete beretin – R.Seıt­metov atyndaǵy Túrkistan oblystyq sazdy drama teatrynyń «Mustafa Shoqaı» (rejısseri – A.Naýryzbaev), Q.Jandarbekov atyn­daǵy Jetisaı drama teatry­nyń «Túnek tory» (rejıs­seri – E.Qabdyl), T.Ahtanov atyn­daǵy Aqtóbe oblystyq dra­ma teatrynyń «Temir – Nar­kom» (Meıram Habıbýllın), J.Sha­nın atyndaǵy Shymkent qala­lyq akademııalyq qazaq drama teatrynyń «Bas»  (rejıs­seri – Q.Qasymov), Aqmola oblys­tyq orys drama teatrynyń «Sul­tan Beıbarys» (Olga Lýsıe­va), S.Seıfýllın atyn­daǵy Qa­raǵandy oblystyq akade­mııa­lyq qazaq drama teatry men N.Jan­tórın atyndaǵy Mań­ǵys­taý oblystyq mýzykalyq drama teatry qatar dodaǵa qosqan rejısser Nurlan Jumanııazovtyń «Muqaǵalı men Farıza» jáne festıvaldy túıindegen Maham­bet atyndaǵy Atyraý oblys­tyq akademııalyq qazaq drama teatrynyń «Jalǵyzdyq» (rejıs­seri – M.Tomanov) qoıylymdary tolyqtaı dálel bolady. 

Bási bıik «Bas»

Bes kún boıy Atyraý to­py­ra­ǵy aqjarma talantyn eske alyp, tulǵa rýhyna bas ıdi. Shy­ǵar­mashylyq murasyna jan-jaq­ty qyrynan baǵa berýge bir­qatar talpynys jasaldy.Ádebı týyndylaryn taldaýdy ádebıet synshylary men ádebıettanýshylardyń quzyryna qaldyra turyp, biz ózimiz kýá bolǵan qoıylymdardyń kór­kem­dik álemi týraly oı qorytyp kór­sek.

Rahymjan Otarbaev – kór­kem­dik qýaty myqty tal­ǵampaz qa­lam­ger. Ár sóziniń as­tarynda maz­­munǵa baı ma­ǵyna men batpandaı aýyr sal­maq turady. Túıdek-túı­dek tógilip kete beretin kes­­teli tilin bylaı qoıǵanda, sý­ret­ker qalamyna sáýle quı­ǵan shyǵarmalarynyń qaı-qaı­sysynda da psıhologııalyq te­reń­dik, astarly maǵyna, parasatty paıym jasyrynyp ja­­tady. Keıbir qalamgerler sy­byrlap aıtýǵa qorqatyn oılar ashyq aı­tylady. Dramatýrgtiń sý­ret­k­er­lik suńǵylalyǵynyń sy­ry sol – adam janyn qozǵaı, aına­lasyn qaýzaı jazýymen qundy. Qa­lamger álemi sulýlyqqa, taza­lyq­qa hám saǵynyshqa toly. Jazýshy týdyrǵan beıneler ózi­niń oılylyǵymen, ulttyń únin, qoǵamnyń nebir túıindi túıt­kilderin tarqatýǵa, mán-maǵy­nasyn ashýǵa umtylýymen de kórermenin beıjaı qaldyr­maıdy. Keıipkerleriniń qaı-qaısysy da ulttan, qazaq degen elden ózin bólek alyp kór­­gen emes, qazaqy qalyp, daǵ­dy-dás­túrimen birge tynys­taı­dy, birge jasaı­dy. Sah­nadan kórer­men ózin kóredi, jo­ǵalt­qanyn tabady. Bastysy – adamy azyp, pı­ǵyly tozǵan qoǵamnyń toz-toz kelbetine óner bıiginen kóz tigedi. О́zinshe oılanyp, ózinshe tolǵanady.

Máselen, taqyryp ózektiligi turǵysynan da, formalyq izdenis jaǵynan da  Rahymjan Otarbaev dramatýrgııasynyń shyńy sanalatyn «Bas» dramasyn alyp qaraıyq. Bul joly bizge rejısser Qýandyq Qasymovtyń qoltańbasynda sahna kórgen J.Shanın atyndaǵy Shymkent qalalyq akademııalyq drama tea­try ujymynyń «Basyn» kórý múmkindigi buıyrdy. Oqıǵa­nyń barlyǵy sahnanyń ortasy­nan oıyp oryn alǵan jaryq jar­ty bastyń aınalasynda órbı­di. Kereksiz kúı keshken Maham­bettiń basy... Á degende tańyrqaı hám úreılene oqıǵa ishine engenińizben, sıýjet damı kele janyńyz tipti túrshigedi. Bul jerdegi bas – sımvol. Iаǵnı, Mahambet qazaqtyń ózi bolsa, bas – sol ulttyń bolmysy, tegi men tamyry. Mahambettiń basyna degen nemquraılylyq ulttyq bolmysqa, qazaqy qasıetke, myz­ǵymas qundylyqtarǵa, jalpy tamyrly tarıhymyzǵa degen nemquraılylyq dep túıesiz ishteı. Endi oılap kórińiz, basynan aıyrylǵan ulttyń kúıi neshik? Spektakl boıy osy bir sumdyq oıdyń shyrmaýynan bosaı almaı, ishteı óz-ózińizben arpalysyp, qara terge túsesiz. Iá, bul – óner. Sahna tili arqyly basynan, bolmys-tamyrynan aıy­rylǵan qazaqtyń kúıi dál osylaı bolmaq dep eskertý jasaıdy avtor. 

 Rahymjan rekvıemi

Baıqap, baıyptap kórgenimiz­deı, jalpy festıvalǵa qatysýǵa nıet bildirgen qaı teatrdyń da Rahym­jan Otarbaev dramatýrgııasyn barynsha júıeli ıgerýge degen talpynysy, qulshynysy qýantty. Ár teatr shama-shar­qynyń jetkeninshe jelip kórdi. Rejısserler jumysynan da dramatýrg shyǵarmashylyǵyna degen zor qurmettiń lebi seziledi. So­nyqtan bolsa kerek, Ámireniń ánin­deı áserli, ásem bastalǵan óner meıramy jat elde jú­rip týǵan jeriniń jýsanyn ańsaǵan Beıbarys sultannyń sezim kú­ıindeı máńgilik sa­ǵynyshqa ulas­ty. Sebebi jazýshy atyndaǵy fes­tıvalǵa jı­nalǵan ár qatysý­shynyń júreginde ózi tanyp, ózi qur­met tutqan tól Rahymjany saı­rap turǵan edi. Sol sezimge elitip olar sahnada sóz aldy. Teatr tili arqyly saǵynyshtaryn kesteledi. Ásirese, Rahymjan Otar­baevtyń ózi ómiriniń so­ńyna deıin qyzmet etken  Ma­hambet atyndaǵy Atyraý teatry­­nyń «Jalǵyzdyq» qo­ıylymy kóp kóńi­linde erekshe jattaldy. О́ıt­keni spektaklde jazýshynyń da ishki muńy men syry, jan jalǵyz­dyǵy jatqandaı sezildi. Bul oıymyzdy qoıylym rejısseri de qýattaı tústi:

– «Jalǵyzdyq» áńgimesiniń ja­zylý stıli ózgeshe, tereń dú­nıe. Jalǵyzdyqty janyna se­rik qylǵan sherli adamnyń jal­ǵan dúnıeden ábden jalyǵyp, kúı­zel­gen jan daǵdarysyn jum­baq qubylys qalpynda sýrettegen. Barlyq óner týdyrýshy has sheberlerdiń muńyn aıtady, joqtaıdy. Áńgimesiniń basyn Rahań «Anam Shámenniń (Shám­sııa) rýhyna» dep bastaıdy. Es­týim boıynsha qalamgerdiń anasy jastaý kezinde sýǵa ketip qaıtys bolǵan eken... «Kim bar, eı? Qaıyq ákel, qaıyq!» dep jantalasa tiri jan ıesin izdeýi  Rahańnyń óz ǵumyr ke­shý kezeńiniń de az qalǵanyn ań­ǵar­typ, tipti ózi jaqyndatyp turǵandaı sezildi maǵan, –  deıdi re­jıs­ser Muqanǵalı Tomanov.

Rasymen de «Jalǵyzdyq» fes­tıvaldyń jańalyǵy boldy. Taqyrybymen de, tereńdigimen de. Festıvalǵa qatysqan qoıy­lym­nyń eshbirine uqsamady. Atal­ǵan qoıylymdy tipti «Ra­hym­jan rekvıemi» dese de bol­ǵandaı... Osy erekshelikti es­kerip, Qazaqstannyń Eńbek Eri, KSRO jáne Qazaqstannyń ha­lyq ártisi, Memlekettik syı­­lyq­tyń laýreaty Asanáli Áshi­mov, Qazaqstannyń halyq ártisi, rejısser Esmuhan Obaev bas­taǵan teatr óneri mamandarynan quralǵan qazylar alqasy festıvaldyń bas júldesin  biraýyz­­dan M.О́temisuly atyn­daǵy Atyraý oblystyq qazaq drama teatry ujymy usynǵan «Jalǵyzdyq» qoıylymynyń qanjyǵasyna baılap berdi.

– Ádebıet pen mádenıetke teńdeı úles qosqan Rahymjandaı per­zentin eli umytpaýy kerek. Ol Qazaqstandy ǵana emes, alys-jaqyn shet memleket­ter­di moıyn­datqan sanaý­ly sýret­ker­diń biri. Onyń shy­ǵarmashy­lyǵyn nasıhattaý isi qalamgerdiń elinde úlken sha­raǵa ulasyp jatyr. Bul – ja­zýshynyń ekinshi máńgilik ómiriniń bastalǵanynyń aıǵaǵy. Aqjarma talantyn umytpaı, izdeı­tin qazaqtaı arda eli barda Otarbaev bıigi alasarmaıdy, – dedi Asanáli Áshimov.

Jazýshy rýhyna baǵyshtalǵan aıtýly óner dýmany aıasynda, sondaı-aq, taǵy da birqatar taǵy­lymdy is-sharalar ótti. Sonyń negizgisi –  «Rahymjan Otarbaev rýhanııat qory» tusaýynyń kesilýi. Jazýshynyń jary Sáý­le Otarbaeva atap ótkendeı, bul qor qalamger murasyn kópke tanys­tyrýmen qatar, qolyna qa­lam ustaǵan talantty jas­tar shyǵarmashylyǵyn qoldap, na­sıhat­taýǵa da keń jol ashpaq.  

 Túıin

...Shymyldyq jabyldy. Fes­tıval máresine jetti. Biraq ra­hym­jantaný bıigi áste muny­men aıaqtalǵan joq. Tamasha te­a­­­tr­­ sherýimen birge sýretkerdiń dra­­­­ma­týrgııadaǵy dańǵyl joly, sý­ret­kerlik súrleýi máńgilikke ba­ǵyt burdy.

 «Adamzattyń Aıtmatovy» atan­ǵan talant Shyńǵys Aıtma­tov kezinde  Rahymjan Otarbaev shyǵarmashylyǵy týrasynda: «Rahymjan –  ıntellektýaldy qazaq prozasynyń HH ǵasyrdaǵy ozyq ókili» dep joǵary baǵa beripti. Budan asyryp aıtý múm­kin de emes. О́ıtkeni Otarbaev álemi – oıdyń álemi.

Atyraý aspany jylap tur...

 

Sońǵy jańalyqtar

Eljan Birtanov Qytaı elshisimen kezdesti

Qazaqstan • Búgin, 19:17

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:56

Semeıde stýdentter jataqhanasy órtendi

Aımaqtar • Búgin, 17:40

Memleket basshysy birqatar kezdesý ótkizdi

Prezıdent • Búgin, 17:08

Qańǵybas ıtter de qorǵalatyn boldy

Aımaqtar • Búgin, 12:04

Barlyq másele ashyq aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:56

Tenderdi maıshelpek kóredi

Saıasat • Búgin, 06:55

Uqsas jańalyqtar