Qoǵam • 26 Jeltoqsan, 2019

Shardaranyń tól perzentine aınalǵan azamat

13 retkórsetildi

Halyq amanatyna adaldyq tanytyp, memleketimizdiń áleý­mettik-ekonomıkalyq ósip-órkendeýine óz úlesin qosyp kele jatqan azamattyń biri – Qudaıbergen Tólepuly Erjan asqa­raly 60 jasqa toldy. Naǵyz kemel shaǵyna kelgen Qudaı­bergen Tólepulynyń barlyq ómiri, eńbek jolyndaǵy jetistik­teri eldiń kóz aldynda ótip jatyr. Qazaqta «50 – erdiń jasy, 60 – aǵalyq jas» deıdi. Aǵalyq jasqa óziniń aby­roıymen jetip otyrǵan mereıtoı ıesiniń ótkenine bir sát kóz jú­girtip, halyqqa jasaǵan qyzmeti jaıly syr shertsek dep edik.

Qudaıbergen Tólepuly 1959 jyly О́z­bekstan Respýblıkasy, Jyzaq oblysy, burynǵy Oktıabr aýdanynyń Tı­mı­rıazev atyndaǵy keńsharynda týǵan. Almaty halyq sharýashylyq ınstıtýtyn ekonomıst mamandyǵy boıynsha bitirdi. Eńbek jolyn 1982 jyly oblystyq normatıvtik zertteý stansasynda agronom-ekonomıst bolyp bastady. 1983-1984 jylda­ry Keńes áskeri qatarynda qyzmet etti. 1986-1988 jyldary О́zbekstan Respýb­lıkasy Jyzaq oblysynyń Fa­rysh aýdanyna qaraıtyn Qyzylqum keń­­­sharynda bas esepshiniń orynbasary, Almaty qalasyndaǵy Geodezııalyq zert­teý kásipornynyń topografııa-geo­dezııa­lyq jumystary boıynsha ju­mys­shysy, «Kazbytradıotehnıka» ón­diristik birles­tiginiń revızory, «Garant» ón­diristik bir­les­tiginiń revızory, aǵa revızory, «Eń­bek» kooperatıviniń esep­shisi bolyp qyzmetter atqardy. 1988-1992 jyldary Almaty qalasyndaǵy «Rıtm» jastar ǵylymı-tehnıkalyq shy­ǵar­mashylyǵynyń Moskva aýdandyq ortalyǵynyń bas esepshisi, «Sabaz» KJK-iniń dırektory, «Sentrbank» bank fılıaldarynyń dırektory, 1998-2012 jyldary «Shardara sý elektr stansasy» aksıonerlik qoǵamynyń qurylymyndaǵy dırektory jáne tór­aǵasy, Ońtústik Qazaqstan oblystyq máslıhatynyń úshinshi, tórtinshi jáne be­sinshi shaqyrylymdarynyń depýtaty bolyp saılanyp, 2012-2016 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblystyq máslı­ha­tynyń hatshysy, 2016 jyldan bastap Qa­­­zaqstan Respýblıkasy Parlamenti Má­ji­lisiniń depýtaty bolyp qyzmet etip keledi.

Shardaralyqtar Qudaıbergen Tólep­ulyn osy óńirdiń tól perzenti sanaıdy. Alyp kásiporyndy 14 jyl boıy jemisti basqara júrip, ol shejireli aımaqtyń tynys-tirshiligimen de jete tanysty. Oblystyq máslıhatqa depýtat bolyp saılanǵan jyldary aýdannyń áleýmettik-ekonomıkalyq ahýalyn jaqsartý jolynda kóptegen ıgi isterdi júzege asyrdy. Ha­lyqqa qýat kózin úzdiksiz syılap kele jatqanyna jarty ǵasyrdan asyp bara jatqan «Shardara sý elektr stansasy» mekemesinde óziniń jarqyn qoltańbasyn qaldyra bildi.

– Syr boıyndaǵy «Shardara sý elektr stansasy» mekemesin basqarýdy usynǵan kezde oılanbastan kelisim berdim. Bi­rinshiden, meni sol óńirden shyqqan soń Aral teńiziniń qurǵap bara jatqan problemasy alańdatýshy edi. Ekinshiden, bıznestiń tıimdiligin arttyrýdaǵy ózimde bar tájirıbemdi elimiz úshin irgeli de ma­ńyzdy obekt – ońtústiktegi kóp jyl­­dyq dańqty tarıhy bar úlken sý elektr stansasynda qoldansam dedim. Syr­darııanyń tómengi aǵysyndaǵy, eń áýeli Qazaqstandaǵy aýyl sharýashylyq jer­lerin ırrıgasııalaý men melıorasııalaý maqsatynda salynǵan Shardara sý qoımasyndaǵy sýdy retteý problemalary maǵan jaqsy málim edi, – dep eske alady ekonomıst-qarjygerlikten energetıka salasyna bet buryp kelgen kezin Qudaıbergen Tólepuly.

Stansanyń tynys-tirshiligimen jaq­sylap tanysyp alǵan soń Qudaıbergen Tólepuly alǵashqy jumysyn ekonomı­kadan, ıaǵnı elektr energııasyn satý jú­ıesinen, ony bólip berýden, kásip­oryn­nyń birden-bir jalǵyz taýary – óndirilgen energııaǵa aldyn ala tólemaqy engizýden bastaýdy uıǵardy. Qarjylyq ahýaldy túzetýde bank salasynda qyz­met atqarǵan jyldardaǵy jınaǵan táji­rıbeleri kóp kómegin tıgizdi. Birinshi ke­zekte elektr energııasyn satyp alý-satý kelisim-shar­tyn jańa tıpte jasady. Onda tólem ja­saýdyń mindetti túrde kepildigi bolýǵa tıis. Biraz jyldan beri aldyn ala qarjy tólemeı-aq elektr qýa­tyn alyp kelgen jáne paıdalanǵan energııasy úshin aılar boıy taǵy da tólemeı júre berýdi ádetke aınaldyryp alǵan uıymdar bastapqyda renish bildirgenimen, keıinnen túsindi. Kez kelgen taýar sııaqty elektr energııasy úshin de óz ýaqytynda ótemaqy tóleý qajet ekendigin, ol úshin toqty da únemdep, qunttap jumsaǵan jón ekendigin uǵyna bas­tady. Osylaısha kásiporynnyń jaǵdaıy jaılap túzele bastady. Qarjy jaǵy jónge qoıylysymen qyzmetkerlerdiń ózderine degen senimderi arta tústi. Jańashyl basshy mekeme qyzmetkerleriniń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa, sonyń ishinde 60-shy jyldary salynǵan ákimshilik, qyz­mettik ǵımarattardaǵy tozyǵy jetken jáne qoldanystan qalyp bara jatqan jıhazdardy túgeldeı aýystyrýdy qolǵa aldy. Kóp ótpeı-aq, ınterer túgeldeı jańartylyp, qazirgi zaman talabyna saı jıhazdarmen, qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etildi. Osynyń bári de adam­dardyń kóńil-kúılerine, olardyń ju­mysynyń sapasyna oń áserin tıgizdi. Qudaıbergen Erjannyń óziniń úlgi kór­setýimen munda salamatty ómir saltyn ustanatyndar qatary kóbeıdi. Ofıstegi jańadan qoıylǵan tennıs stolyna, basqa da jattyǵý zaldaryna jastar ǵana emes, aǵa býyn ókilderi jınalyp, sportty jandaryna serik ete bastady. Mekeme qyzmet­kerleriniń balalaryna arnap taek­von-do sport klýbyn ashyp, iske qosyp bergen de Qudaıbergen Tólepuly boldy. Arnaıy aldyrǵan jattyqtyrýshyǵa 80 bala jazylyp, olar úsh aýysymda jatt­yǵyp júrdi. Keıinnen munda qalanyń ózge balalary da kelip jattyǵatyn boldy. Qazirgi tańda Shardara aýdanynyń taekvondoshylary álemdik deńgeıdegi jarystarǵa qatysyp, jeńis tuǵyrynan kóri­nip júrse – osy mekemeden bastaý alǵan ıgi tir­liktiń jemisi dep aıtqan bolar edik.

Qudaıbergen Tólepulynyń kásiporyn qyzmetkerlerine, basqa da azamattarǵa jasaǵan ıgi isterin kóptep keltirýge bolady. «Shardara sý elektr stansasy» AQ-y basqarma tóraǵasynyń qarjy-ekono­mıkalyq máseleleri jónindegi orynbasary Ádilhan Úsipbek bylaı deıdi:

– Qudaıbergen Tólepuly bizdiń meke­meniń tizginin qıyn kezeńde qolǵa aldy. Ol kisiniń ómir kórgen tájirıbesi men kásibı sheberliginiń arqasynda kóptegen máseleler oń sheshimin taýyp otyrdy. Atap aıtar bolsam, birinshi kezekte bizden elektr energııasyn alatyn uıymdar ýaqtyly tólem tólep oty­ratyn jaǵdaıǵa jetti. Áleýmettik jaǵ­daıymyz kúrt jaqsardy. Máselen, Qudaı­bergen Tólepulynyń uıytqy bolýymen jumysshylar asha­nasy ashyldy. Ondaǵy mekeme qyz­mekterlerine beriletin túski astyń 70 pa­ıyzyn kásiporyn óz esebinen tóleıdi. Ju­­mysshylar kúndelikti jumys aýysymynan shyqqan soń tegin paıdalanatyn monsha men jýynatyn sebezgiler salyndy. Qyzmetkerlerdiń sanatorıı-kýrorttyq emdelýi men demalysyna ishin­ara tólem jasalyp otyrdy, ıaǵnı, bul 90 paıyzyn mekeme tólep beredi degen sóz. Uly Otan soǵysynyń jáne aýǵan soǵy­synyń ardagerlerine, ózimizdiń energetıka salasynda qyzmet atqaryp, zeınetke shyqqan ardagerlerimizge, halyqtyń meılinshe turmysy tómen bóligine materıaldyq kó­mek­ter kórsetilip otyrdy. 2003 jyly kórshi Jambyl oblysynda zilzala oryn alyp, oǵan búkil el bolyp kómek qolyn sozǵan kezde jurtshylyq umytpasa kerek. Minekı, sondaı el basyna kún týǵan aýyr sátte alǵashqylardyń biri bolyp «Shardara sý elektr stansasy» meke­mesi Qulan aýylyna attanyp, 2 páter­lik turǵyn úı salyp berdi. Osy ju­mystardyń barlyǵy da Qudaıbergen Tólep­ulynyń tikeleı qolǵa alýymen uıymdastyryldy. Búgingi tańda Parlament tórinde otyryp halyqtyń muń-muqtajyn sheshý jolynda aıanbaı eńbek etip kele jatqan áriptes-aǵamyz Qudaıbergen Erjanǵa 60 jasy qutty bolsyn deı otyryp, denine saýlyq, otbasyna amandyq tileımin...

Taza júrip, adal eńbek etken adamdy abyroı men baq ózi izdep taýyp ala­­dy. Qudaıbergen Tólepulynyń sý elektr stansasyndaǵy tynymsyz eń­begi men izdenisteri kóp ótpeı-aq óz nátı­jesin berdi. 2005 jyldyń qory­tyn­dysymen «Shardara sý elektr stansasy» aksıonerlik qoǵamy Qazaqstan Respýblıkasy boıynsha «Eń úzdik sa­lyq tóleýshi» bolyp tanyldy. Osy jy­ly Astanada ótken saltanatty sharada elimizdiń sol kezdegi Qarjy mınıstri Natalıa Kor­jova «Shardara sý elektr stan­sasy» aksıonerlik qoǵamynyń basqarma tóraǵasy Qudaıbergen Erjanǵa dıplom men estelik medaldi tabys etti. Munan keıingi jyldary kásiporynnyń qarjy-ekonomıkalyq kórsetkishteri jyldan-jylǵa qarqyndy ósip otyrdy. Atap aıtar bolsaq, 2005 jyly sý elektr stansasynyń taza paıdasy 42,645 mln teńgeni qurasa, 2010 jyly bul kórsetkish 28 esege ósip, taza paıda 1 216,8 mln teńgeni qurady. El bıýdjetine salyq tóleý de osy dárejede boldy. 2005 jyly memleketke 81,9 mln teńge salyq tólense, 2010 jyly 573,1 mln teńge salyq tólendi, ıaǵnı 7 esege ulǵaıdy. Qyzmetkerlerdiń ortasha aılyq eńbekaqysy 2005 jyly 58917 teńge bolsa, 2011 jyly 106775 teńgege artty.

Sý elektr stansasyndaǵy taǵy bir eleýli oqıǵa 2010 jyly boldy. Elektr stansasy paıdalanýǵa berilgen 1967 jyldan keıin arada eki jyl ótkende, ıaǵnı 1969 jyly sý qoımasynda sýdyń asa mol jınalǵan kezinde 648,1 mln kVt/saǵat elektr energııasyn óndirip, eń joǵarǵy kórsetkishke qol jetkizgen bolatyn. Bul rekordtyq kórsetkish 41 jyldan keıin jańartyldy. Osy ýaqytqa deıin eski jabdyqtarmen jumys atqaryp otyrǵan «Shardara sý elektr stansasy» mekemesi óz tarıhynda tuńǵysh ret 670,5 mln kVt/saǵat elektr energııasyn ón­dirdi. Árıne bul kórsetkishke basqarma tóraǵasy Qudaıbergen Erjannyń bilikti basshylyǵymen stansanyń jaqsy retke qoıylǵan jumysy negizinde jáne kásiporyn qyzmetkerleriniń sheberlikteri arqasynda qol jetkizildi.

Saǵatyna 100 Mvt elektr qýatyn óndi­retin kásiporynda qazirgi tańda jańǵyrtý jumystary aıaqtalý ústinde. Búginge deıin 3 agregat jańǵyrtylǵan bolsa, kelesi jyldyń aqpan aıynda 4-shi agregat paıdalanýǵa beriledi dep josparlanýda. Sheteldik kompanııalardyń ozyq tehnologııasy negizinde júzege asyrylyp jatqan jańǵyrtý jumystary tolyq aıaqtalyp shyqqan kezde kásiporyn qýaty 126 Mvt-qa artpaq. Osynaý «Shardara sý elektr stansasy» aksıonerlik qoǵamynyń tehnologııalyq jabdyqtaryn jańǵyrtý jobasy da Qudaıbergen Erjannyń jeke bas­tamasy edi. Sebebi, stansanyń ne­gizgi agregattarynyń tozýy basty prob­lemaǵa aınalǵaly qashan. Kúrdeli jón­deý kórmegen stansa óziniń kepildik mer­ziminen jıyrma jyl artyq jumys istep kele jatqanyn jasyrýǵa bolmas. Mekeme jumysshylary eski jabdyqtardy jamaý­men áýrege túsip jatqandary. Stansany túbegeıli jańǵyrtý qajettiligi kún tárti­bindegi ózekti de ótkir másele edi. 2007 jy­ly Qudaıbergen Tólepulynyń qol­ǵa alýymen jańǵyrtý jumystarynyń ınves­tısııalyq baǵdarlamasy jasaldy. Bilikti basshynyń tereńnen taldap, búge-shigesine deıin muqııat eseptep usynǵan jobasynyń negizinde repsýblıkalyq baǵdarlamalarǵa engizildi. Atap aıtar bolsaq, Qazaqstan Respýblıkasy Pre­zıdentiniń 2010 jylǵy 19 naýryzdaǵy №958 Jarlyǵymen bekitilgen Qazaqstan Respýblıkasynyń údemeli ındýstrııalyq-ınnovasııalyq damýynyń 2010-2014 jyl­darǵa arnalǵan memlekettik baǵdar­lamasy jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2010 jylǵy 14 sáýirdegi №303 Qaý­lysymen bekitilgen 2010-2014 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq ındýs­trııalandyrý kartasy aıasynda «Shardara sý elektr stansasy» aksıonerlik qoǵa­myn­da jańǵyrtý jumystary júrgizildi. Jobany júzege asyrýǵa halyqaralyq ten­derdiń jeńimpazy – Germanııa-Avs­trııalyq «Andrıts Gıdro GmbH» kompanııasy tartyldy.

«Er qadirin – el biler» degendeı, Qudaı­bergen Erjan týraly sóz qozǵal­ǵanda shardaralyq azamattar tek jaqsy pikirlerin aıtady.«Abyroı degenimiz – sen týraly basqa bir adamnyń jaqsy pikiri» degenniń bir dáleli de osy bolsa kerek. Aýdandyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Toqsanbaı Berdibekov aǵamyz:

– Aýdandyq máslıhatqa hatshy bolyp júrgen kezimde Qudaıbergen Tólep­ulymen tanysyp, qyzmet babynda aralasyp kettik. Iskerlik qabiletimen kóp­ke tanylǵan azamatqa halyq ta senim bildirip, oblystyq máslıhatqa birneshe márte depýtat etip saılady. Oblystyq más­lıhattyń depýtaty bolyp júrgen ke­zinde de, oblystyq máslıhattyń hatshysy bolyp júrgen kezinde de Shardaraǵa udaıy qamqorlyq tanytyp, mańyzdy degen salalarǵa qarjy bóldirtip otyrdy. Ol kisiniń yqpalymen aýdanymyzda kóptegen áleýmettik nysandar boı kóterdi. Qazirgi tańda da Májilis depýtaty retinde halyqtyń arasyna kóp baryp, tynys-tirshiligimen tanysady. Aldymen ózi eńbek etken bizdiń óńirge kelip, eldiń jaǵdaıyn kóredi. Shardaralyqtar barlyq ýaqytta da Qudaıbergen Tólepulyn zor qurmetpen qadirleıdi – deıdi.

Aýdandyq máslıhattyń hatshysy Bult­baı Mútálıev Qudaıbergen Er­jan­nyń halyqtyń turmys-tirshiligin jaq­sartý jolyndaǵy eńbekteri ushan-teńiz ekendigin aıtady.

– Men qalaǵa ákim bolyp turǵan kezim­de Qudaıbergen Tólepulymen tyǵyz baı­lanysta boldym. Ol kezde qazirgideı bar­lyq nárse jetip-artylatyn zaman emes edi. Qarapaıym ǵana kommýnaldyq sharýalardy retteýge tehnıka tappaı qınalatyn edik. Sol kezde Qudaıbergen Tólepulynyń járdemin kóp kórdik. Áli esimde, qalanyń 40 jyldyq merekesi atalyp ótetin jyly Qudekeń basqaratyn sý elektr stansasy bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi sheńberinde aýdandyq Mádenıet saraıyn kúrdeli jóndeýden ótkizip berdi. Aýdandaǵy birden-bir rýhanı oshaq sanalatyn Mádenıet saraıyn­daǵy qurylys jumystaryn Qudekeń ózi basy-qasynda bolyp, baqylap otyratyn. Oblystyq máslıhattyń hatshysy bolyp júrgen kezinde aýdanymyzda 260 oryndyq sport keshenin saldyrýǵa jár­dem berdi. Sondaı-aq mektepterdi, teńiz jaǵasynan boı kótergen jańa mýzeı ǵımaratyn saldyrýǵa, sý qoımasy jaǵalaýynan týrızmdi damytý úshin 255 gektar jer bóldirý isinde Qudaıbergen Tólepulynyń úlesi mol. Sodan soń, bul kisi tabıǵatpen etene jaqyn adam. Talaı márte saparlas bolyp, ańǵa shyqqan kez­derimiz boldy. Sol kezde qandaı ań bolsyn analyǵyna myltyq oqtalmaıdy. Dál osy Qudaıbergen Erjannyń bas­ta­ma­­­symen 2 jyl boıyna úırek, qyr­ǵaýyl sııaqty qustardy atýǵa moratorıı jarııalanǵanyn bireý bilse, bireý bilmeıdi. Aǵamyzdyń súıegi asyl azamat. Tulǵasyna qarap 60 jasqa toldy degenge senbeısiń. Qudaıbergen Tólepuly­nyń qoǵamǵa beretini áli mol, kúsh-qaıraty jalyndaǵan kemel jasqa endi keldi dep aıtamyz, – deıdi Bultbaı Lesbekuly.

Uzaq jyldar boıy aýdan ákimdiginde zańger bolyp qyzmet atqarǵan Úsen Qural­baev aǵamyz Qudaıbergen Erjannyń qolqa salýymen sý elektr stansasyna qyzmet aýystyrǵan azamat. 2000 jyly osy mekemege aýysyp barǵan kezin Úsen Turysbekuly bylaı dep eske alady:

–Kásiporynǵa jańadan kelgen Qudaı­bergen Erjan zaman aǵymynyń talaptaryna saı jańashyl áreketter jasaýǵa kirisken kezi edi. Bul mekemeniń ózi ón­dir­gen elektr energııasynyń aqshasyn óndirý óte aýyr bolyp turǵan shaq-tu­ǵyn. Sol kezdegi aýdan basshysy maǵan stansanyń problemalaryn taldap, hatqa túsirýge kómektes dep jibergen edi (sebebi, mekemeniń zańgeri jumystan bosap ketken eken). Sonda baıqaǵanym, Qudaıbergen Tólepulyna zańgerdiń qajeti joq sııaqty. Ol ózi bárin tereń taldap, bilip otyr. Biraq, birinshi basshy bolǵan soń basqa da sharýalary jetip jatyr. Sonymen, meniń jumysym ol kisige unaǵan bolsa kerek, kútpegen jerden maǵan ózine jumysqa aýysýǵa usynys jasady. Men biraz ýaqyt oılanyp júrip, kelistim. Qudaıbergen Tólepuly ózi jeke dara dırektor bolyp taǵaıyndalsa da, alqaly atqarýshy organ qurýdy qalady. Mańyzdy máselelerdi ózi sheshe bergenshe ortaǵa talqyǵa salyp, bizdiń de pikirimizben sanasýdy jón sanady. Zaman aǵymyn tez uǵynyp, jańalyqqa jany qumartyp turatyn basshymyzdan biz de kóp nárse úırendik, – deıdi.

«Elge etken eńbek esh ketpeıdi». Qudaı­bergen Erjannyń qaltqysyz qyz­me­tin memleketimiz de joǵary baǵa­lap, birneshe nagradamen marapattady. Atap aıtar bolsaq, joǵary kórsetkishterge qol jetkizgeni, qoǵamdyq jumystarǵa belsendi qatysqany úshin Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Jar­lyǵymen «Qurmet» ordeni jáne «Sha­paǵat» medalimen nagradtaldy. «Qa­zaqstan Konstıtýsııasyna 10 jyl», «As­tana qalasyna 10 jyl», «Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl», «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsiz­digine 20 jyl», «Qazaqstan Respýb­lıka­synyń Parlamentine 10 jyl», «Qazaqstan halqy Assambleıasyna 20 jyl», merekelik medaldaryn ıelendi.

Biz bul maqalamyzda Qudaıbergen Tólepulynyń shaǵalaly óńirde atqarǵan jumystaryn ǵana qamtyp óttik. Al oblys pen respýblıka kóleminde jasap jatqan eńbekteri óz aldyna bir tóbe. Kemel jasqa kelip otyrǵan azamattyń denine saýlyq, shańyraǵyna amandyq tileımiz.

 

Ádil ÁBDIRAMANOV

 

Túrkistan oblysy,

Shardara aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Abaı murasyna arnalǵan kórme

Rýhanııat • Keshe

Jaǵa ustatqan jat qylyq

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar