Qoǵam • 31 Jeltoqsan, 2019

Qylmystyq jaýapkershiliktiń júgi artady

43 retkórsetildi

Qasaqana qylmystardyń jekelegen túrleri úshin jaýapkershilik kúsheıedi. Bul týraly Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmetinde Bas prokýrordyń orynbasary Marat Ahmetjanov pen Májilis depýtaty Qanat Mýsın málimdedi.

Spıkerler elimizdegi qylmystyq ahýal, sondaı-aq qylmys­tyq, Qylmystyq-prosessýaldyq zańnamany jetildirý bo­ıynsha Qazaqstan Zańynyń negizgi novellalary jáne adam quqyqtaryn qorǵaýdy kúsheıtý jumystary týraly aıtty.

– Búgin qylmystyq zańnamany jetildirý jáne adam quqyqtaryn kúsheıtý boıynsha zań týraly aıtatyn bolamyz. Zańǵa Prezıdent qol qoıdy. Onyń bas­ty baǵyty – ekeý. Qylmystyq prosesti ári qaraı jetildirý jáne jekelegen qylmystarǵa jaýaptylyqty kúsheıtý. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev qylmys úshin jaza bultartpastyǵy boıynsha birqatar másele kóterdi. Joldaýynda jáne basqa da tapsyrmalarynda osyǵan basa nazar aýdardy, – dedi M.Ahmetjanov.

Onyń aıtýynsha, 2014 jyly elimizde jańa qylmystyq-prosestik kodekster qabyldanǵan bolatyn. Sodan bergi ótken bes jylda iri ózgerister oryn aldy. Jalpy, qylmystyq sala qos vektorly baǵytta damyp keledi. Qoǵamǵa qaýpi az qylmystar boıynsha jaýaptylyq qataldyǵy jumsaryp, ekonomıkalyq qylmystar izgilenýde. Al aýyr qylmystar úshin jaza kúsheıe túsedi.

– Qabyldanǵan sharalar qylmystyq ahýaldy nasharlatqan joq. Kerisinshe, olardyń sany azaıyp keledi. О́tken jylǵa qaraǵandy bıyl qylmys 16%-ǵa kemidi. Qylmystyń kólemin kórsetetin basty kórsetkishtiń biri – adam óltirý. Onyń deńgeıi byltyrǵa qaraǵanda 11%-ǵa azaıdy. Jalpy, keıingi 20 jylda bul kórsetkish úsh esege deıin kemidi. Máselen, 1997 jyly 2581 qylmystyq is tirkelse, bıyl ol 842-ni qurady. Sonymen qatar bıyl qylmystyń basty kórsetkishteri tómen­degeni baıqalady. Urlyq – 23%-ǵa, tonaý – 22%-ǵa, qaraqshylyq – 21%-ǵa, bu­za­qylyq – 27%-ǵa azaıdy, – dedi M.Ahmet­janov.  

Spıker keıingi jyldary qyl­mystyq pro­­sestiń jańǵyrtylǵany, jaryspaly­­lyqtyń joǵarylaǵany, onyń barlyq qaty­sý­shylarynyń quqyqtaryn qorǵaý kúsheı­tilgeni týraly sóz etti. Jazalardyń balamaly túrlerin qoldaný aıasy keńeıtildi.

Bas bostandyǵyn shekteý men aıyppuldar myńnan astam sanksııalarǵa (658-den 1086-ǵa deıin) balama retinde engizildi. Osy kúngi sottalyp jatqandar sany 25% bolsa, 2000 jyldary ol – 50%-dan astam bolatyn (2000 jyly – 51,3%; 2006 jyly – 49,3%, 2013 jyly – 38%). Nátıjesinde 28 jylda qamaýdaǵylar sany 70 myńǵa qysqaryp, 12 túrme jabyldy. Túrmede otyrǵandardyń ındeksi boıynsha elimiz Izraıl, Sıngapýr, Aýstralııa jáne Eýroodaqtyń birqatar elderin basyp, 100-shi orynda (100 myń adamǵa shaqqanda 156 sottalǵan) turaqtaǵan.

M.Ahmetjanov qylmystyq quqyq bu­zýshylyqtar sanynyń azaıýyna qara­mastan, quqyq qorǵaý organdary aýyr jáne asa aýyr qylmystarmen kúresti jalǵas­tyryp kele jatqanyn atap ótti. «Kisi ól­tirýshilerge, pedofılderge, eks­tre­mıs­terge, turmystyq sadısterge, esirt­ki satý­shylarǵa jáne uıymdasqan qyl­mys­qa esh­qandaı jeńildik bolmaýy tıis», dedi Bas prokýrordyń orynbasary.

Sondaı-aq spıker Memleket basshy­synyń tapsyrmasy boıynsha engizilgen qylmystyq zańnamadaǵy jańalyqtar týraly habardar etti. El Prezıdenti bıyl 28 jeltoqsanda qol qoıǵan jańa Zańda mal urlyǵy máselesi eskerilgen eken. Qazaqstan Konstıtýsııasynyń 188-1-baby mal urlyǵy úshin 12 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrýdyń eń uzaq merzimin kózdeıdi.

Úı-jaıǵa, qoımaǵa nemese kólik quralyna basa-kóktep kirýmen jasalǵan urlyq, tonaý jáne qaraqshylyq úshin jaýapkershilik kúsheıedi. Atalǵan qylmys túrleri budan bylaı aýyr qylmystar qataryna aýystyrylyp, qaıtalanǵan qylmystar úshin tatýlasý máselesi qarastyrylmaıdy.

Zorlaý jáne nápsiqumarlyq sıpattaǵy kúsh qoldaný áreketteri de ortashadan aýyr qylmys sanatyna aýystyryldy. Sondaı-aq jas balaǵa qatysty zorlaý nemese nápsiqumarlyq sıpattaǵy kúsh qoldaný áreketteri úshin (Qazaqstan Konstıtýsııasynyń 120-babynyń 4-bóligi, 121-baby) 20 jylǵa  nemese ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrýǵa jaýaptylyǵy kózdelýde. Jas balalardy óltirgeni úshin de osyndaı jaza qarastyrylǵan. Budan bólek, pedofılııa faktilerin habar­lamaǵany, jasyrǵany jáne burmalaǵany úshin jazanyń eń joǵary merzimi retin­de sottalýshy 6 jylǵa deıin bas bostan­dyǵynan aıyrylady.

Zańsyz ań aýlaý (Qazaqstan Konstıtý­sııasynyń 335-baby) jáne zańsyz balyq aýlaý (Qazaqstan Konstıtýsııasynyń 337-baby) teris qylyqtan aýyrlyǵy ortasha qylmystar sanatyna aýystyryldy. Osyndaı faktiler úshin 4 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jáne 10 mln teńgege deıin aıyppul qarastyrylǵan.

Qoryqtardaǵy balyqtardyń sırek kezdesetin túrlerine jáne Qyzyl kitapqa engizilgen janýarlarǵa qatysty osy áreketteri boıynsha jazalanýshy 6 jylǵa deıingi merzimde bas bostandyǵynan aıyrylady. Al qylmystyq toptyń quramynda nemese asa iri mólsherde zııan keltirgen bolsa 10 jylǵa deıin qamaýǵa alynady. Brakonerlerdiń qylmys, kólik quraldary jáne múlki mindetti túrde tárkilenedi.

Kólikti mas kúıinde aıdap, jol qaýip­sizdik erejelerin buzǵandardy budan bylaı 7 jyldan 10 jylǵa deıin bas bos­tandyǵynan aıyrý arqyly jazalaý kózdelýde.

Endigi birqatar túzetýler esirtki qylmystary úshin jaýapkershilikti qatań­datýǵa baǵyttalǵan. Esirtkini nasıhat­taǵandar men jarnamalaǵandar 6 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylady. Esirtkiniń zańsyz aınalymy úshin jaýaptylyqty kózdeıtin baptarda jáne esirtkini paıdalanýǵa kóndirgeni úshin «elektrondy aqparattyq resýrstardy paıdalaný» jáne «qoǵamdyq oryndarda» degen jańa saralaý belgileri engizildi.

Budan bylaı, ınternette, túngi klýbtarda, dámhanalarda, parkterde esirtki aınalymyna jol salǵandar 15 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylsa, kámeletke tolmaǵandarǵa osyndaı tásilmen esirtki satýshylar ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrylatyn bolady.

 

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar