Ekonomıka • 01 Qańtar, 2020

2020: shıkizat baǵasy hám teńge baǵamy

174 retkórsetildi

О́tken jyldyń sońǵy aptalarynda munaı baǵasy men dollardyń teńgege shaqqandaǵy baǵamy qaıta-qaıta qubyldy. Bul, árıne bizdiń el úshin birshama tıimdi boldy. 2020 jyly shıkizat naryǵyndaǵy optımızm men ulttyq valıýtanyń salmaǵy qanshalyqty saqtalmaq? OPEK+ kelisimsharty jemis berip baǵa taǵy óse me? Álde AQSh-Qytaı teketiresi odan ári shıelenisip, daǵdarys kúsheıe me? Munyń bári teńge baǵamyna qalaı áser etedi?

 

Jeltoqsan aıyn 61-62 dollar arasynda bastaǵan barrel baǵasy aı sońynda 68 dollardan bir-aq shyqty. Jyl boıy ortasha baǵa 65 dollardyń aınalasynda boldy. Byltyr el bıýdjetinde munaı baǵasy 55 dollarmen eseptelgen-di, 2020 jyly da Úkimet osy kórsetkishti mejelep otyr. Jalpy, 2020 jyly munaı baǵasyna áser etetin negizgi úsh faktor atalady. Ol Taıaý Shyǵystaǵy ahýal, AQSh-Qytaı qatynasy jáne OPEK+ kelisimsharty. Alǵashqy ekeýi AQSh-taǵy prezıdenttik saılaýǵa tikeleı qatysty.

AQSh-taǵy saılaýdyń áseri

Byltyr jazda Saýd Arabııa­syndaǵy munaı óńdeý zaýyttaryna qarýly shabýyl jasalyp, artynsha Parsy teńizinde qaqtyǵystar bolǵanda munaı 70 dollarǵa deıin qymbattaǵany esi­mizde. Bıyl bul aımaq salystyrmaly túrde tynysh bolýǵa tıis. Qandaı da bir teketirester bolsa da, AQSh máseleni jyly jaýyp qoıa salady. Sebebi Aq úı saılaý kezinde syrtqy máselelerge alańdaǵysy kelmeıdi.

Sonymen qatar 2016 jylǵy prezıdenttik saılaýda eldegi munaı naryǵyn shekteýge ýáde ber­gen demokrattar kerisinshe mu­naı kompanııalaryna erkindik berip, óndiristi ulǵaıtyp, baǵa­ny túsirýdi kózdegen respýb­lı­ka­­lyqtardan utylyp qal­ǵany belgili. Tramptyń prezı­dent­tigi­niń alǵashqy kúninen beri olar­dyń OPEK-ti baǵany qoldan kóterip otyr dep aıyptap kele jat­qany sonyń aıǵaǵy. Aq úı bas­shysy úshin shıkizat quny áli de bol­sa qymbat, degenmen OPEK naryqta tepe-teńdik ornaǵanyn aıtady.

Saılaýdyń álemdik ekonomı­kaǵa taǵy bir yqpaly AQSh-Qytaı arasyndaǵy ázirge bitis­pes saýda soǵysynan kórinis tap­paq. Proteksıonıstik saıasatty bastaǵan Tramp Qytaımen «so­ǵy­syp» tyndy. Qazir eki el myń­nan astam taýar túrine baj salyǵyn salyp nemese ósi­rip jiber­gen. Aldaǵy birer jyl­da til tabysa qoıatynǵa uqsa­maı­dy. Tip­ti saýda soǵysy kádim­gi qarýly qaq­tyǵysqa ulasýy múm­kin degen­di aıtýshylar da bar. Onyń ústine erkin na­ryq­­ty qoldaýshy demo­krat­tar da Qy­taımen arada­ǵy saý­da­ǵa qa­tysty pikirlerin óz­gert­­ken. Sa­rapshylardyń piki­rin­she, de­mo­krattar atynan pre­­­zı­­dentikke úmitker Maıkl Blým­­berg pen Elızabet Ýar­ren­niń baǵdarlamalarynda Qytaı áriptes retinde emes, qater retin­de kórsetilip, ekeýi bul máselege qatysty Tramptan da qatal qarap otyr.

Álemdik shıkizat naryǵyna AQSh-taǵy prezıdenttik saılaý­dyń nátıjesinen góri saılaý naýqanynyń áseri kúshtirek bolmaq. Saılaýaldy naýqan ba­ry­synda geosaıası ahýal turaq­ty bolsa da, Qytaıǵa qarsy qatań rıtorıka munaı baǵasyn tómen­detip jiberýi múmkin.

 OPEK+ óz degenine jetti me?

2016 jyldan beri ózara ke­li­sip óndiristi azaıtyp kele jat­qan OPEK-ke múshe elder men uıymǵa kirmeıtin munaı eksporttaýshy elderdiń áreketi jemis bere bastady. Qor naryǵy munaı baǵasyn áli de ósedi degen senimde. Alaıda, taıaýda Reseıdiń energetıka mınıstri Aleksandr Novak bıyl Reseı OPEK uıy­mynan shyǵýy múmkin ekenin aıtyp qaldy. OPEK elderiniń óndirisiniń úshten birine ıe Reseı uıymnan shyǵyp ketse, demek óndiristi azaıtý týraly shartty da oryndaýy neǵaıbyl degen sóz. Árıne munyń bári – naryqqa qosymsha qysym. Novaktyń ózi bul baǵaǵa áser etpeıtinin málim­degenimen, naryqtaǵy saýdagerler oǵan sene qoımady.

2016 jyldyń sońynda munaı eks­porttaýshy elder uıymy men uıymǵa kirmeıtin ózge de memle­ketter Venada ózara kelisip, mu­naı óndirisin táýligine 1,8 mln bar­­relge azaıtýǵa ýaǵdalas­qan edi. Sa­lys­tyrý úshin aıta kete­ıik, Qazaq­stan táýligine dál o­syn­­daı kó­lemde munaı óndi­redi. Al keli­sim boıynsha táýli­gine 40 myń bar­relge azaıtý mindettemesin aldy.

Aleksandr Novaktyń pikirin­she, munaı naryǵy 2016 jyldan beri turaqtaldy. Qazir bu­ryn­ǵydaı naryqta usynys suranys­tan kóp emes. Sondyqtan OPEK+ kelisimsharty úzilgen kúnniń ózinde de shıkizat quny ári ketse 60 dollarǵa tómendeýi múmkin. Reseı­diń energetıka mınıstri osy­laı dep sendirgenimen, naryq­tyń mundaı qadamdarǵa tym konservatıv keletini jasyryn emes. Mınıstrdiń osy málimdemesiniń ózi keshe munaı baǵasyn 67 dollardan 66 dollarǵa tómendetip jibergenin aıta ketý kerek.

Jalpy, OPEK+ kelisimi 2020 jyldyń 1 sáýirine deıin dep beki­til­gen edi. Eger oǵan deıin múshe memleketter ortaq sózge toq­taı alsa, baǵany áli de bolsa us­tap turýǵa bolady. Olaı bol­maǵan jaǵdaıda shynymen de qara altyn quny 60 dollardan da túsip ketýi múmkin.

Teńgeniń baǵamy bulyńǵyr

2019 jyly dollardyń teń­gege shaqqandaǵy baǵamynyń tó­mendeýine barlyq alǵyshart bol­dy. Munaı bir jylda 10 pa­ıyz­daı qymbattap, 60 dollar­dan 66 dollarǵa deıin ósti. Ekin­shiden, AQSh Federaldy rezerv júıesi dollardyń baza­lyq mólsherlemesin úsh ret qatarynan tómendetip, jyl basynda 2,0-2,25 paıyz aralyǵynda bolǵan bazalyq mólsherleme jyl sońynda 1,5-1,75 paıyz ara­lyǵyna deıin tústi. Nátı­jesinde kóptegen damýshy elderdiń valıýtalary nyǵaıdy. Máselen, Reseı rýbli 9 paıyz, Meksıka pesosy 4,1 paıyz, Indonezııa rýpııasy 3 paıyz, Ońtústik Afrıka ran­dy 2,2 paıyz nyǵaıdy. Ult­tyq banktiń málimetinshe, teńge baǵa­my 1 paıyz kúsheıgen. Degenmen jyl basynan bergi dınamıkaǵa kóz júgirter bolsaq, dollardyń teń­gege shaqqandaǵy baǵamy keri­sinshe 377-den 380 teńgeniń ústine deıin kóterilip ketti.

Joǵaryda aıtqanymyzdaı, keler jyly shıkizat naryǵy bıylǵyǵa qaraǵanda turaqsyzdaý bolatynǵa uqsaıdy. Olaı bolsa, ulttyq valıýta úshin de jaq­sy jańalyqtar kóp bolmaýy múmkin. Eger elde qolǵa alyn­ǵa­ly jatqan ekonomıkalyq refor­malar qarqyn alyp, sonyń ishin­de óńdeýshi ónerkásipke syrt­tan qarajat salyna bastasa, tól valıýtaǵa suranys artar edi. Degenmen, bıznesti qarjy­lan­dyrý syrttan emes, bıýdjetten júrgizilýde.

 Qoldan jasalǵan ınflıasııa

Úkimet pen Ulttyq bank ınflıa­sııany 2021 jylǵa deıin 3-5 paıyz aralyǵyna deıin tó­men­detýge tyrysyp jatqa­ny­men, bıyl ınflıasııa 2019 jylǵydan tómen bolmaýy múmkin. Ulttyq banktiń aldyn ala málimetinshe, byltyr teńgeniń qunsyzdanýy, ıaǵnı taýarlardyń qymbattaýy 5,7-5,8 paıyzdy qurady. Keler jyly da osy kórsetkish saqta­lady dep boljanýda.

Jalpy, 2019 jylǵy ınflıasııa «ózimizden boldy». Syrtqy faktorlardyń bári salystyrmaly túrde qolaıly edi. Az da bolsa munaı qymbattap, dollar­dyń teńgege shaqqandaǵy baǵamy eń turaqty jyl boldy. Onyń ústine eń basty saýda áriptesimiz Reseıdiń valıýtasy joǵaryda atalǵandaı 9 paıyzdan astam nyǵaıdy. 4-6 paıyz dep bekitilgen ınflıasııanyń dálizden shyǵyp kete jazdaǵany eń aldymen ishki áleýmettik ahýalǵa baılanys­ty. Byltyr áleýmettik saıasat kúsheıip, jalaqy men áleýmettik tólemder aıtarlyqtaı ósip, halyq­tyń satyp alý qabileti artty. Nátıjesinde kúndelikti tutyný taýarlary qymbattady.

2020 jyly josparly kóbeıtý bolǵanymen, 2019 jyldaǵydaı halyqtyń tutyný qabileti jappaı kóterilmes. Tıisinshe ınflıasııa­ǵa kezekten tys sebep joq. Eń bas­tysy, jergilikti atqarýshy organdar men monopolııaǵa qarsy organ tıisti jumys istep, Ulttyq bank saýatty fıskaldy saıasat júrgizse, ınflıasııa bekitilgen 4-6 paıyzdan shyqpaıdy.

Sońǵy jańalyqtar

200 teńgelik moneta aınalymǵa shyqty

Qazaqstan • Búgin, 10:39

Qorjynymyz bos qaıtty

Qysqy sport • Búgin, 06:56

Para júzýshiler 43 medal oljalady

Sport • Búgin, 06:54

Boksshylar Ammanda irikteledi

Kásipqoı boks • Búgin, 06:53

Naqyl sózderge toly aǵash

Aımaqtar • Búgin, 06:47

Hakim taǵylymy hám ulttyq kod

Abaı • Búgin, 06:43

Kemel oılardyń kemeńgeri

Abaı • Búgin, 06:41

Maǵaýın mıfi

Rýhanııat • Búgin, 06:35

Mańyzdy mindetterge basymdyq beriledi

Saıasat • Búgin, 06:35

Múddeler toǵysy

Álem • Búgin, 06:32

Aýǵanstanda ushaq qulady

Álem • Búgin, 06:30

MÁMS: atqaryldy kóp is

Medısına • Búgin, 06:22

Kóshe boıyndaǵy mádenıet

Qoǵam • Búgin, 06:06

Sary nómir beriletin boldy

Qoǵam • Búgin, 06:05

Qańtardaǵy qarly qursaý

Qoǵam • Búgin, 06:03

Altyn Pragada – Abaı ortalyǵy

Abaı • Búgin, 06:00

О́zara senimge negizdelgen yntymaqtastyq

Prezıdent • Búgin, 05:51

«Barystyń» qarqyny qatty

Hokkeı • Keshe

Uqsas jańalyqtar