Qoǵam • 01 Qańtar, 2020

Jaqsylyq kútken jyl keldi

646 retkórsetildi

Jalaqy men zeınetaqy ósetin jyl

2020 jyly elimizde áleýmettik salaǵa kóńil bólý odan ári jalǵasa bermek. Memleket bıyl birqatar sala qyzmetkerleriniń jalaqysyn, qarııalardyń zeınetaqysyn ósirýge bekingen-di. Máselen, 2020 jyldan bastap muǵalimderdiń jalaqysy 25 paıyzǵa ósedi. Bul – Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń el halqyna arnaǵan Joldaýyndaǵy tapsyrmalardyń júzege asa bastaǵanynyń kórinisi. Prezıdent 2019 jyly Tamyz konferensııasynda aldaǵy tórt jylda muǵalimder jalaqysy eki ese ósetinin aıtqan bolatyn. Osylaısha ustazdardyń eńbekaqysy jyl saıyn 25 paıyzǵa ósip otyrmaq. Sol ýádeniń oryndala bastaıtyn ýaqyty da kelip jetken jaıy bar. Al elimizdegi muǵalimderdiń 500 myńǵa jýyq ekenin eskersek, memlekettiń atalǵan bastamasy talaı otbasynyń tabysyn arttyrary sózsiz. Odan bólek bilim berý salasynda qyzmet etip júrgen, magıstr dárejesi bar mamandardyń jalaqysyna 10 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde ústeme qosylady. Bul degenińiz shamamen 26 myńnan astam teńge. О́ıtkeni 2020 jyly aılyq eseptik kórsetkish mólsheri 2651 teńge bolyp bekitildi.

Sonymen qatar mádenıet salasynyń qyzmetkerleri 2020 jyldan bastap bu­ryn­­ǵyǵa qaraǵanda 35-ten 50 paıyz artyq jalaqy alady. Bul salanyń qyzmetkerleri shamamen 35 myńǵa jýyq. Al áleýmettik sala qyzmetkerleriniń jalaqysy 30-dan 60 paıyzǵa deıin kóteriledi. Bul degenińiz – shamamen 25 myń adam. 2020 jyly dárigerler men meıirbıkelerdiń de jalaqysy ósedi. Esep-qısap jasaǵan mamandar olar­dyń alǵashqylarynyń jalaqysy 30, soń­ǵy­la­rynyń eńbekaqysy 20 paıyzǵa ósetinin alǵa tartyp otyr.

Aıtpaqshy, 2020 jyly zeınetaqy da ósedi. Memlekettik bazalyq zeınetaqy 5 paıyzǵa kóbeıip, 16 myń 839 teńgege jetedi de eń tómengi zeınetaqy mólsheri 38 myń 636 teńge bolmaq. Sóıtip elimizdegi eń tómengi zeınetaqy mólsheri 40 myń teńgege jaqyndaıdy. Bul eń tómengi kúnkóris deńgeıinen birshama kóp ári eń tómengi jalaqy mólsherine de jaqyndaıdy. Elimizdegi eń tómengi kúnkóris deńgeıi 2020 jyly 31 myń 183 teńge bolyp belgilense, eń az jalaqy 42 myń 500 teńge bolady.

Sonymen qatar 2020 jyldan bastap stýdentterdiń shákirtaqylary da ósedi. О́skende de birden 25 paıyzǵa kóterileıin dep tur. Osylaısha bakalavrda oqyp júrgen stýdenttiń shákirtaqysy 26 myń 186 teńgege jetse, magıstratýrada oqıtyndar 66 myń 913, doktoranttar 102 myń 498 teńge shákirtaqy alatyn bolady. Bir sózben aıtqanda, jańa kirgen jyl biraz azamattyń tabysyn kóbeıtetin túri bar.

 Járdemaqy berýdiń jańa úlgisi me

2019 jyldyń aqpanynda Elbasy Nursultan Nazarbaev Nur Otan partııa­synyń XVIII sezinde elimizdegi áleý­met­tik máselelerge aıryqsha nazar aýdaryp, ataýly áleýmettik kómek kólemin arttyrýdy tapsyrǵan bolatyn. Sóıtip buqara «21 myń» dep atap ketken ataýly áleýmettik kómektiń jańa úlgisin usyný isi bastalǵan. Endi kóp balaly otbasylar men analarǵa qoldaý kórsetýdiń jańa tártibi engizilip otyr. Sóıtip 2020 jyldyń qańtarynan bastap elimizdegi barlyq kóp balaly otbasylarǵa memlekettik járdemaqy tólenetin boldy. Bul járdemaqy otbasy tabysyna qaramastan beriledi. Ereje boıynsha kámeletke tolmaǵan tórt jáne odan kóp nemese 23 jasqa deıingi kúndizgi bólimde oqıtyn stýdentteri bar kóp balaly otbasylarǵa álgi járdemaqy beriledi. Tórt balasy bar otbasylarǵa aı saıyn 42 myń 496, bes balaly otbasyǵa 53 myń 127, alty balaly otbasyǵa 63 myń 757 teńge beriledi. Jeti jáne odan da kóp balasy bar otbasylar aı saıyn memleketten 74 myń 388 teńge járdemaqy alyp turatyn boldy. Al ataýly áleýmettik kómek bıyldan bastap alty nemese on eki aıǵa emes, ár toqsan úshin taǵaıyndalady. Ári bul ereje jalqaýlardyń ózin jumys isteýge májbúr etýi bek múmkin. О́ıtkeni otbasynyń eńbekke jaramdy múshesi memleket usynǵan jumystan bas tartsa, ataýly áleýmettik kómek álgi otbasyǵa berilmeıtin boldy. Odan bólek ataýly áleýmettik kómek alatyn otbasylardyń balalaryna arnaıy áleýmettik paket beriledi. «Kepildendirilgen áleýmettik paket» dep atalatyn osynaý jıyntyqqa mektep jasyna deıingi balalardyń azyq-túligi men gıgıenalyq quraldary, mektepte oqıtyndarǵa tegin ystyq tamaq, mektep formasy men qural-jabdyqtar berý, mektepke baryp-kelý úshin jol shyǵyndaryn óteý tárizdi jeńildikter engen. Iаǵnı memleket buqaranyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý úshin baryn salyp jatyr. «Balyq ta, qarmaq ta berip» otyrǵan jaıy bar.

Bári qańtardan bastalady...

Elimizde eń tómengi kúnkóris deń­ge­ıiniń ózgerýine baılanysty múgedek jandar úshin beriletin járdemaqy kólemi de artty. Sóıtip túrli toptarǵa kiretin erekshe qajettiligi bar azamattarǵa 32 myń 431 teńgeden 59 myń 872 teńgege deıin járdemaqy tólenedi. Al asyraýshysynan aıyrylǵan jandarǵa beriletin járdemaqy mólsheri 26 myń 818 teńgeden 65 myń 797 teńge aralyǵyndaǵy somany quraıdy. Al tul jetim qalǵan azamattardyń árqaısysyna tólenetin járdemaqy 36 myń 796 teńgege jetti. Alaıda mundaı járdemaqyny esepteýdiń de ózindik tártibi bar. Memlekettik qoldaýdyń bul túrinde de «alma pis, aýzyma tús» prınsıpi júrmeıdi.

AEK kóleminiń ósýine baılanysty bıyl dúnıege kelgen ár sábı úshin beriletin bir rettik járdemaqy mólsheri de ózgerdi. Sóıtip 2020 jyldan bastap tuńǵysh bala men ekinshi, úshinshi sábıler úshin beriletin tólem kólemi 38 AEK-ke jetip, shamamen 100 myń teńgeden asty. Al tórtinshi bala dúnıege kelgende beriletin járdemaqy 167 myń teńgege deıin jetip otyr. Árıne bul qarjy «ana kapıtaly» bolyp sanalmaıdy, biraq memlekettiń analar men sábılerdi qoldaýynyń bir tásili. Odan bólek memleket jumys istemeıtin analardyń bala qaraǵany úshin beretin qarjysyn da eseptep qoıypty. Tuńǵysh balasyn baǵyp-qaǵyp otyrǵan anaǵa bir jylǵa deıin 15 myńnan astam, ekinshi balasyn dúnıege ákelgen anaǵa 18 myń, úshinshi sábı úshin 20 myń, tórtinshi jáne odan da kóp balany ómirge ákelgen analar úshin 23 myń teńge aı saıyn beriledi. Bul qarjyny jumys istemeıtin analarǵa tek bir jyl boıy berý ǵana kózdelgen.

Qysqasy, memleket bala kútimine, bala sanyna baılanysty otbasylarǵa qoldaý kórsetýdi jalǵastyra bermek. Sondaı-aq bıyl eńbek qatynastaryna, sonyń ishinde jumysqa qabiletsiz bolyp qalǵandarǵa beriletin járdemaqy kólemi de ózgerdi.

 Saqtandyrý medısınaǵa da jetti

Endigi áńgimeniń buqaranyń qaltasy men qorjynyna tikeleı qatysy joq. Biraq báribir áleýmettik salanyń damýyna tikeleı qatysy bar aqparattar. Aıtalyq, 2020 jyldan bastap mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesi iske qosyldy. Bul júıe halyqtyń 94 paıyzyn qamtıtyny týraly boljam bar. Bul júıege qatysýshy azamat qorǵa únemi qarjy aýdaryp otyrýy tıis. Bul qarjynyń 1 paıyzy jumysshynyń eńbekaqysynan, 2 paıyzy jumys berýshiniń eńbekaqy qorynan aýdarylady. Al sharýa qojalyqtary, jeke kásipkerler jáne ózge de jeke eńbek etip júrgender tómengi jalaqy mólsheriniń 1,4 eselengen mólsherinen 5 paıyz kóleminde qarjy aýdarýy kerek. Azamattyq quqyqtyq kelisimshart arqyly jumys istep júrgender tabysynyń 1 paıyzyn qorǵa aýdarýǵa mindetti. Al memleket 15 sanatqa kiretin azamattar úshin qorǵa qarjyny ózi aýdarady. Sóıtip mindetti medısınalyq saqtandyrý qoryna jınalǵan qarjyny keıin basy aýyryp, baltyry syzdaǵanda qoldanýdyń, tipti qymbat emhanalar men aýrýhanalardyń qyzmetin paıdalanýdyń múmkindigi týady. Árıne tegin medısınalyq kómektiń kepildik berilgen belgili bir mólsheri saqtalady, biraq báribir 2020 jyldan bastap «aýyryp em izdegenshe, aýyrmaıtyn jol izdeýdi» meńgeretin túrimiz bar. 

Taǵy biraz jańalyq bilim berý salasynda bolmaq. Atap aıtqanda jan basyna shaqqandaǵy qarjylandyrý jú­ıe­si salaǵa engiziledi. Qazaqstan Res­pýb­lı­kasynyń bilim berýdi jáne ǵy­lym­dy damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan jańa memlekettik baǵdarlamasy jumysyn bastady. Sol baǵdarlamaǵa sáıkes ár mektepti jan basyna shaqqanda qarjylandyrý engizilmek. Sonymen qatar 2020 jyly elimizdegi barlyq mektepti beınebaqylaýmen qamtamasyz etý kózdelgen. Ári 2020 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap elimizde birde-bir mekteptiń oqýshysy daladaǵy dáret­ha­na­ny qoldanbaıtyn bolady. Oǵan deıin dárethanasy syrtta orna­lasqan 2514 mekteptiń máselesi sheshilmek. Muny Vıse-premer Berdibek Saparbaev aıtqan edi. Árıne bilim berý salasynyń mazmunyna qatysty túrli jańalyqtar bolýy múmkin. Prezıdent joǵary oqý oryndarynyń sapasyn kóterýdi tapsyrǵanyn eskersek, bıyl da biraz ýnıversıtet jabylyp, taǵy birazynyń basqarý úlgisi ózgerýi múmkin. Biraq mektepterge qazaq tiliniń latyn grafıkasyna negizdelgen jańa álipbıin engizý 2020 jyly júzege asa qoımaıdy. Jańa álipbıdi pysyqtap, áli de jetildire túsý qajet. Muny salaǵa jaýapty mınıstrliktegiler jaqsy biledi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Nur-Sultanda qar kúni atap ótiledi

Qoǵam • Búgin, 10:12

18 qańtarǵa arnalǵan aýa-raıy boljamy

Qazaqstan • Búgin, 09:58

Almaty jasyl qalaǵa aınalady

Ekologııa • Keshe

Bulandydaǵy berekeli is

Aımaqtar • Keshe

Mal baqqanǵa bitedi...

Aımaqtar • Keshe

Tekeli – eńbekshiler mekeni

Aımaqtar • Keshe

Jer ıesin tapsa ıgi

Aımaqtar • Keshe

Ǵasyrlarǵa ulasar uly tuǵyr

Rýhanııat • Keshe

«Ádilet, shapqat kimde bar...»

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar