Qoǵam • 07 Qańtar, 2020

«Dini bar da, ulty joq» jandar el tutastyǵyna qater tóndiredi

1815 retkórsetildi

«Dini bar da, ulty joq, saqaly bar da, murty joq. Teke saqal, qyrma murt, eldiń túbine sol jeter». Asyl dinniń atyn jamylyp, túrli aǵymǵa baılanǵan qandastarymyzdyń qatary kóbeıgen saıyn áýlıe Máshhúr Júsiptiń osy bir aýyz sózi bútin bir ult taǵdyryn tarazyǵa tartyp turǵandaı kórinedi. Yqylym zamannan beri din men dástúrdiń arasyna syna qaǵyp kórmegen Alash balasy ala taıdaı búlinetindeı ne kún týdy basyna? Joq álde, saltta – sabaqtastyq, dástúrde jalǵastyq baryn qaperimizden shyǵaryp alǵanymyz ba?

Aýyldaǵy aqsaqalǵa aman­dasa baryp, «Qashannan beri musyl­mansyz?» deseńiz, «Álim­saqtan beri musyl­man­myn» dep qysqa qaıy­rar edi. Búginde osy «álim­saq» sózin «kóneden, erteden» dep uǵyna­myz. Ol da aqı­qat. Biraq «álim­saqtyń» tamyry odan da tereńde jatqanyn bilgen abzal. Ásilinde «álimsaq» sózi aldymen «álmısaq», oǵan deıin «mı­saq» bolǵanyn bireý bilse, bireý bile bermeıdi. Mısaq – adam men Alla arasyndaǵy alǵash­qy ant. Iаǵnı, dana halqy­myz este joq eski zamannan beri musylman ekenimizdi eskertip qoıady.

Bıyl mádenı qundylyq­ta­rymyzdyń máıegine aınalǵan Tonykók eskertkishiniń 1300 jyldyǵy UNESCO kóleminde atap ótilmek. Bir kezderi Orhon men Enıseı ózenderi alqabynan tabylǵan tańbaly tasta tarlan tarıhymyzdyń tamyry lúpildeıdi. Túbi bir túrki ha­lyq­tarynyń tól mereıi bul. Elteris pen Bilge qaǵandarǵa keńesshi bolǵan Tonykók baba­myz­dyń darııa-danalyǵy búgingi urpaqqa bútin bir alyp tas, eń­se­li eskertkish bolyp jetken.

О́rligimiz ben erligimizge osyn­­daı tańbaly tastar men jaq­pardaǵy jazýlar kýá! Bilge qaǵan qashap qaldyrǵan bir aýyz sózinde «Eı, Túrik! Joǵaryda aspan qulamaı, tómendegi jer tesilmeı, seniń memleketińdi, ádetińdi kim joıa alady?!» deıdi. Bul jerde «ádet» dep otyrǵany san ǵasyrmen sabaqtas ádet-ǵurpymyz, salt-dástúrimiz. Sony joıatyndar ulty men saltynan bezingen, jat aǵymnyń jeteginde júrgender bolsa kerek. Osy qatardaǵylar «Aspan qulamaı, jer tesilmeı», ózgeniń aıtaǵyna erip, tól memleketiniń  qaýipsizdigine syna qaǵatynyn bilseshi.

Búldirgi aǵymdardyń ýaǵy­zyna den qoıyp, aıdyń-kúnniń ama­nynda beıbit ómirden bezi­nip, otbasyn oqqa baılaǵandar az bolmaı otyr. Bir ǵana mysal, «Jýsan» operasııa­sy ar­qyly Sırııadan Otany­na oral­ǵan Janna esimdi qanda­sy­myz Taıaý Shyǵysta ótkizgen 5 jyl­da nebir sumdyqtyń kýási bol­ǵanyn aıtady.

«Aıaǵym aýyr kezde kúıeýime týǵan topyraǵyma oralǵym ke­le­tinin jetkizdim. Ol bas tartty. О́zim ketsem de, balamdy tas­tap ketýdi talap etti. О́zi bol­sa osy jaqta ólýge bekigenin aıt­­­ty. Aqyry solaı boldy da. Taıaý Shy­ǵysqa alǵash taban tiregeni­mizde bári ádemi kórin­di. Dúnıe-múlki bar baspana­myz boldy. Eshtemeden taryq­pa­dyq. Áıel adam bolǵan soń, qyzyq­qanymdy jasyrmaımyn. Jaqsy jaǵdaıdy kim jatsynsyn? Ke­ıin, Rakka qalasynda bolǵan kez­de nebir qýystarmen júrýge týra keldi. Ol jerde adam­dar­dyń bastary ilinip turdy. Sony kórip qatty jyladym», deıdi otan­dasymyz.

Ultqa tóngen alapat qasiret bul! Áıt­pegende, atty áskeri al­ty qur­lyq bıleýshileriniń tún uı­qy­syn qashyrǵan baǵzy babalarymyz – túrkilerdiń qaharynan úrikpegen ult pen ulys kemde-kem jer betinde. Mahmud Qash­qarı «Dıýanı luǵat at-túrik» eńbeginde: «Uly Táńir aıtady: «Meniń bir taıpa qosynym bar. Olardy «Túrik» dep atap, Kún­shyǵ­ysqa qonystandyrdym. Bir ulys­qa ashýlanyp, nazalan­sam túrikterdi solarǵa qarsy sala­myn» deıdi. Osy oıyn jal­ǵas­tyryp: «Túrikter – kórik­ti, óńderi unamdy, júzderi me­ıi­rimdi, ádepti, úlkenderdi qurmetteı biletin kishipeıil, ýádelerine  berik turatyn márt...» degeni taǵy bar.

«Júzderi meıirimdi, ádep­ti, úlkenderdi qurmetteı bile­tin kishipeıil, ýádelerine berik turatyn márt». Musyl­man­dyqtyń muraty da, negizgi qaǵı­daty osy emes pe? Ákeniń qany, ananyń sútimen sińgen dara qasıet kele-kele salt-sana­myzǵa aınaldy. Ádet-ǵuryp bo­lyp qalyptasty. Kónekóz qarııa­lardyń osyny meńzep, «álim­saqtan musylmanbyz» deýiniń astarly aqıqaty – mine sol!

M.Qashqarıdyń sózi­ne kú­­mán­danbas úshin túrki­ler tur­ǵysyndaǵy hadıster­di qazba­lap kóreıik.Baıqaǵany­myzdaı, bir emes birneshe hadıs-sharıf bar eken. Sonyń birinde Paıǵambar (s.ǵ.s) hadısterin saqtaýshy sahaba Ábý Hýraıra bylaı dedi: Alla Elshisi (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) aıtty: «Sender qysyq kózdi, qyzyl shyraıly, tańqy muryndy, bet-júzderi qabat-qabat teri qaptalǵan qal­qan tárizdi túriktermen soǵys­pa­ıynsha qııamet-qaıym bolmaıdy. Sondaı-aq sender aıaqtaryna júnnen kıgen bir qaýymmen soǵyspaıynsha qııamet bolmaıdy» (Sahıh ál-Buharı). Endi bir sózderinde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «О́lkeni (dushpandarǵa qar­sy) qorǵaýdyń kúshi onǵa bólinedi: Onyń toǵyzy túrki­lerge, qalǵany ózge ulttarǵa beril­di» (at-Tabarı). «Túrikter sizge tıs­peıinshe baıqańyz, sizder de túrik­terge tıispeńiz. О́ıtkeni Alla­nyń úmbetke bergen bul múlki (baılyq) men sal­tanatyn alǵash bolyp Qan­týrauldary tartyp alady» (at-Tabaranı) deı­di.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) túr­ki halqymen soǵyspaı, olar­dy jaqyn tartýynyń bir máni Táńiriniń «Kúnshyǵysqa qonys­tandyrǵan qosynynyń» ómir-salty, ádet-ǵurpy musyl­man­dyq qaǵıdattarmen áý bastan-aq ushtasyp jatqanyn ańǵart­sa kerek. Áıtpegende, Jer-Ana tósinde túrkilerden ózge ult pen ulys az ba? Joq! Qasıetti Quranda Alla Taǵala: «Áı adam balasy! Shúbásyz senderdi bir er, bir áıelden (Adam, Haýa­dan) jarattyq. Sondaı-aq bir-birińdi tanýlaryń úshin sen­derdi ulttar, rýlar qyldyq. Shy­nyn­da Allanyń qasynda eń ar­daqtylaryń taqýalaryń. Sháksiz Alla tolyq bilýshi, ár nárseden habar alýshy» (Hýjýrat súresi, 13-aıat) degen edi.

Ult pen uǵym. Din men dás­túr. Osy­naý tórt sózdiń tór­kinin túsinip, el ıgiligine aınal­dyrý da ońaıǵa soqqan joq. Ár ha­lyq­tyń óz dúnıetanymy, tól túsi­nigi, úkilegen ustanymy bar. Sonda qaıtpek kerek? Barlyq halyq, máselen, bir ǵana arab ultynyń dúnıe­tanymymen ómir súretin bolsa Jaratqannyń «bir-birińdi tanýlaryń úshin senderdi ulttar, rýlar qyldyq» degenin qaıda qoıamyz? Olaı bolýy da múmkin emes edi. Sondyqtan ár ult­­tyń ádet-ǵurpy eskerilýi ke­rek-ti. Olardyń tek ózine ǵana tán tarıqaty qajet boldy. Tarı­qat, sharıǵat sózderi arab til­inen tárjimalaǵanda «jol» maǵyna­syn beredi. Endeshe, ár halyqtyń óz joly bar.  

Qazaqstan Musylmandary dinı basqarmasy shyǵarǵan «Din men dástúr» kitabynda «Musyl­man sharıǵatynda adamdardyń erkine qaldyrǵan mýbah ıakı erikti isteri bar. Mysaly, toı­lar­dy, meıramdardy ótkizý jol­dary, salt-joralǵylary ár­bir halyqta árkelki. Olar­dyń bárin sharıǵatqa saı kel­meıdi dep aıtýǵa bolmaıdy» delinedi. Endeshe, kelinniń betin ashý, dombyra shertý, ómir­den ozǵan adam­nyń jetisin, qyr­qyn, jylyn berý sharıǵatta bol­maǵanymen, «erik­ti ister» dep qabyldaýǵa bola­dy. Osy kitapta aıtylǵandaı «Ult­tyq erekshelikterge, tildik erek­­she­likterge qarsy shyǵý, olar­dy dál arabtardykindeı etý­ge tyrysý baryp turǵan nadandyq».

Máselen, qazaq halqy jeti ataǵa jetpeı qyz alyspaıdy. Dana halqymyzdyń qasıeti de, keler urpaǵyna jetkizgen ósıeti de osy. Altaı men Atyraýdyń, Arqa men Alataýdyń arasynda qyz alysyp, qyz berisken qu­dan­dalyǵymyzdyń arqasynda tilimiz búlinbeı, saltymyz sar­qylmaı keledi. Ardaq tutqan ádet-ǵurpymyz da, dinı sabaq­tastyq ta osylaı saqtaldy.

Qazaq halqy úshin qatań qaǵıda, qasterli uǵym – ózge ult­tarǵa tán emes. Sol sııaqty, óz­ge halyqtardyń da dara dástúri biz úshin adamgershiliktiń ólshemi bolǵan joq. Din ortaq bol­ǵanymen, san túrli salt, ál­de­neshe ádet-ǵuryp bar. «Salt-dástúrin el buzbas, ýáde-ser­tin er buzbas» deıdi qazaq jurty.  En­deshe, bir halyqty bir halyq­tan erek­sheleıtin din emes, dás­túr bolǵany ǵoı.

Bul kúni qazaq qoǵamynda aırandaı uıyǵan ulttyń irgesin sógip, iritki salǵysy kelgen ýahhabı-salafıler qatary kóbeıip barady. О́kinishtisi sol, osy sor-soqpaqta sandalǵandardyń basym-kópshiligi – jastar. Arab dástúrindemiz dep baıbalam salyp, qazaqtyń ózine ǵana tán bolmysyn búldirip álek. M.Júsip aıtqandaı, «Dini bar da, ulty joq»! «Eldiń túbine solar» jet­pese eken deımiz. Deımiz de, qazaqy nanym-senimi joǵalǵan adamdy qazaq deý­ge qalaı aýzymyz barady? Saq­tardyń saltyn, ǵundardyń ǵur­pyn, túrkilerdiń tanym-túsini­gin ustanǵan ult emes pe edik? Qazaq uǵymy tarıh sahnasy­nan birjolata joıylyp ketpeý úshin de jastarymyz­dy, dara dástúrimizdi kózdiń qara­shy­ǵyndaı qorǵaý keregin uǵynar kez keldi. «Eń myqty zań­dar ha­lyq­tyń dástúrleri» (Kon­fý­­sıı) ekenin urpaq qulaǵyna quıý­dyń mańyzdylyǵy kúsheıdi.

Shákárim Qudaıberdiuly: «Qazaqtyń túp atasy – batyr Túrik, «Arabsyń» degen sózdiń túbi shirik. «Pálenshe sahaba­nyń zatysyń» dep, Aldaǵan din ja­mylǵan óńkeı júlik» dep tolǵaıdy. Jat aǵymnyń jete­ginde ketkender arab emes, túbi­miz – túrik, qanymyz – qazaq eke­nin osydan-aq uǵynar edi. Sebebi din – dińgek degenimizben, salt-dástúrden aýlaqtaǵan bolsa, ol da «ustaı bilseń – qasıetiń, ustaı bilmeseń – qasiretiń»...

Sońǵy jańalyqtar

Satıralyq shyǵarmalar baıqaýy bastaldy

Rýhanııat • Búgin, 18:43

Áskerge barý da keıinge qaldyrylǵan

Aımaqtar • Búgin, 18:33

iPhone 12 Pro renderi shyqty

Tehnologııa • Búgin, 18:31

Petropavlda eki ury qolǵa tústi

Aımaqtar • Búgin, 18:07

Epıdemııa jeńipmazy – bulttyq esepteýler

Tehnologııa • Búgin, 17:22

Shymkentte barlyq avtobeketter jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 17:17

Búgin: Almatyda 22 indet oshaǵy bar

Aımaqtar • Búgin, 17:05

Almatyda urlyq-qarlyq eki ese azaıdy

Aımaqtar • Búgin, 15:55

Batys Qazaqstanda qozǵalys shekteledi

Aımaqtar • Búgin, 15:34

Shymkenttik joldar qoǵam baqylaýynda

Aımaqtar • Búgin, 14:57

Qyzylorda: Oblys ákimi ortalyqqa bardy

Aımaqtar • Búgin, 14:39

Uqsas jańalyqtar