Suhbat • 07 Qańtar, 2020

Nurlan KENJEAHMET: Keńgir-Tura tarıhta bolǵan

134 retkórsetildi

Gazetimizdiń byltyrǵy 23 mamyrdaǵy nómirinde jaryq kórgen «Myńjyldyq tarıhy bar qala» atty maqalada Qytaıda bilim alǵan, búginde Germanııada turatyn tarıhshy, Gýmboldt syılyǵynyń ıegeri Nurlan Kenjeahmet «О́skemen 1757 jyldarǵa deıin Keńgir-Tura atalǵan» degen tyń derekti aıtqan edi. Jaqynda alysta júrgen ǵalymmen telefon arqyly sóılesip, О́skemen tarıhyna qatysty qundy málimetterge qanyqtyq.

– 1760 jyly syzylǵan kó­ne kartada Keńgir-Tura bel­gi­lengen deısiz be? Bul jaq­sy de­rek eken.

– Qytaıdy 250 jyl bılegen mán­júrlerdiń Sıanlýn degen pat­shasy 104 qola taqtaǵa 13 qa­tar etip, oıyp syzdyrǵan karta 1760 jyly baspadan shyqqan. Qo­la taqta 1925 jyly Beıjińdegi patsha ordasynan tabylǵan soń ǵana ǵylym álemine málim bol­ǵan. Bul kartada О́skemen «Orys Keńgir-Tura», Semeı «Orys Sen­bolat», ıaǵnı bul qalalar orys­tyń ıeliginde dep jazylǵan. Kartadan О́skemenge jaqyn mań­da ornalasqan Ablaı-kıt qorǵanyn jáne Shar ózenin de kó­rýge bolady. Keńgir-Turanyń al­dyna orys degendi qosqany Keń­­gir-Tura tarıhyna áser et­peıdi. Qytaılar jońǵarlardan paryqtaý úshin osy sózdi qosqan. Jalpy, bul karta syzylmas buryn Beıjińge Fransııadan ǵalymdar shaqyrylǵan. Sodan keıin olardy batysqa, ıaǵnı qazirgi qazaq dalasyna jibergen. Olar orystardan da, jergilikti qazaqtardan da málimetter alyp, Beıjińge baryp, osy kartany eń áýeli mánjúr tilinde syzǵan. Iаǵnı, 1760 jyly bul karta mán­júr jáne qytaı tilderinde jaryq kórgen. Jalpy, bul karta arhıvte kóp jyl qupııa saqtalǵan.

– Sonda О́skemen Keńgir-Tu­ra, Semeı Senbolote dep atal­ǵan boldy ǵoı buryn.

– Keńgir-Tura tarıhta bol­ǵan. Qazir umytylǵanymen, ke­zinde ataǵy jaıylǵan shahar. Bu­ǵan kúmán keltirýge bolmaı­dy. Qytaıdyń Ámirsanany qýyp kel­gen áskerleriniń qolbas­shy­sy­nyń «Keńgir Tura orystyń sha­ǵyn qalasy» dep sýretteýine qa­raǵanda, Keńgir-Tura orys­tar bekinis salǵannan keıin de Keńgir-Tura dep atalǵan sııaqty. Ol kezde О́skemen dep atalmaǵan bolýy múmkin. Al Semeıge kelsek, Semeı kóne túrki tilindegi súme sózinen shyqqan dep aıtylyp júr. Súme puthana degen maǵy­nany bildiredi. Orystar Sen­boloteni Sempalat dep ózger­te salýy múmkin. Bolot qala, sen súmeniń qysqartylǵan maǵynasy bolýy múmkin. Ol jerde kezinde túrkiler ártúrli dinge sendi ǵoı. Sonda Senbolote hramdy qala, puthanalar shahary degenge keledi. Bashqurttyń belgili qoǵam qaıratkeri Zákı Ýálıdı 1941 jylǵy kartasynda Semeıdi Jeti tam dep ataǵan.

– Keńgir degen ózen bolǵan deısiz be? Mundaı derekti al­ǵash ret estýimiz.

– Bul derek Renat kartasynda bar. Renat Iýhan Gýstav degen shvedtiń áskerı qyzmetkeri 1716-1733 jyldary jońǵarlardyń tut­­qynynda bolǵan kezinde osy kar­tany syzǵan deıdi. Jal­py, Renat Jońǵarııa men Shy­ǵys Túr­kistannyń kartasyn jasaǵan alǵashqy eýropalyq. Bir ǵajaby, bul kóne karta qazir Shvesııada saqtaýly. Aıtaıyn degenim, osy kartada Shyǵys Qazaqstandaǵy birqatar jer-sý aty berilgen. Kartaǵa mu­qııat qarasańyz, Shúlbi, Úlbi já­ne Buqtyrma ózenderiniń ortasynda Keńger, ıaǵnı Keńgir degen jazýdy kóresiz. Demek, О́s­kemen mańynda Keńgir degen ózen bolǵan. Bálkim, tartylyp ketken, bálkim, úıindi astynda qalǵan. Osy Renat kartasyn zerttegen Alekseı Maksheev degen orys ǵalymy Keńgir ózeni Úlbi ózeni bolýy múmkin dep jazypty. Biraq kartada Úlbi Keń­girdiń joǵary jaǵynda tur. Bul karta aǵylshyn saıahatshysy Djon Baddelıdiń «Reseı, Mońǵolııa jáne Qytaı» dep atalatyn eki tomdyq monografııasyna da engen.

– Elimizde Keńgir aýyly, Keńgir ózeni degen sekildi jer-sý ataýlary bar ekenin bilemiz. Al tura sóziniń maǵynasyn kóp jurt bile bermeıdi. Tura sóziniń maǵynasy qandaı?

 – Tura degen sóz kóne túrki tilinde qorǵan, qalashyq degen maǵynany bildiredi. Osman túrikteri tilinde munara, bekinis, tórt­buryshty aǵash nemese tas qu­rylys, al Sibirdegi hakas, shor qatarly túrkitildes ulttar ti­linde qala, tórtburyshty úı degen maǵyna beredi. Jalpy, Ertis ózeni saǵasyndaǵy qala atta­­rynyń sońynda tura sózi qosarlana júredi. Tura týraly tú­sinikteme qytaıdyń XVI ǵasyrda jazylǵan «Sýchjen hýa-ı chjı» atty geografııalyq eńbeginde: «Qońyraýly munara qalanyń sol­tústik batys bury­shyndaǵy Szıýshensy monastyrynda. Aıtý­larǵa qaraǵanda, osy monastyr ejelgi Batys О́lkedegi Tura eken» degen derek bar. «Mın shı» kita­bynda: «Týra (Týla) qytaı tilinde Dataı (úl­ken teksheli ǵımarat) degen ma­ǵyna beredi» delingen. XIV ǵasyr sońynda Batys Sibirdegi Tobyl ózeniniń bir salasy Tura ózeniniń boıynda Chıngı-Tura nemese Chımgı-Tura qalasyn astana etken Shaıban áýletiniń bıligi ornady. Atalǵan ózen qalanyń atymen Tura ózeni dep ataldy. Altyn orda bılik etken tusta Bara­­bın oıpatyndaǵy Om ózeni alqabynda Chıngı-Tura (Tıýmen), Qyzyl-Tura (Krasnoıar), Zýbar-Tura, Kysym-Tura (oryssha De­vıchıı gorod, osy attas qaladan ekeýi bar: biri Vagaıdyń Ertiske quıar saǵasynda, endi biri Isker qala­­synyń mańynda), Jangı-Tu­ra, Sibir (Isker nemese Qash­lyq) jáne Ton-Tura (Tomsk), son­daı-aq Aba-Tura (qazirgi Re­seı­degi Kýznesk), Qyzyljar-Tu­ra qa­lalarynyń bolǵandyǵy má­lim.

– Siz kópten beri kóne kartalardy zerttep kelesiz. Osy kar­talardy akademııalyq tur­ǵydan zertteý oıyńyzda bar ma?

– Úsh-tórt jyl buryn iri jo­ba jasap, Bilim jáne ǵylym mınıstrligine usynǵanmyn. О́ki­nishke qaraı olar jobamdy tú­sinbedi me, keri kaıtardy. Bir qyzyǵy, meniń jobamnan keıin Qa­zaqstannyń kıeli jerlerin zertteý baǵdarlamasy bastaldy. Ǵylym joly aýyr jol, ol – keıingi urpaqqa rýhanı baılyq jı­naý joly. О́ki­nishtisi, elimiz mańyzy joq, bir mezettik mán-maǵynasyz kon­fe­rensııalarǵa aqsha aıamaıdy. Al memlekettik mańyzy bar ǵy­lymı jobalarǵa kelgen­de sarańdyq tanytady. Mysaly, XVII-XIX ǵasyrlardaǵy orys-ba­tys, eýropalyq kartalarda qazaq dalasynyń jer attary oryssha atalady, al osy tus­taǵy shyǵys kartalarynda (mánjúr-qytaı, jońǵar) qazaq jerleri qazaqsha atalady. Shoqan eńbekterindegi qazaq jerlerine sáıkes keledi. Jer ataýlarynda tarıh saqtalǵan. Oǵan naǵyz, óz isine jetik bilikti mamandar kerek, álemdik ǵylymdy dáıekti ǵylymı tujyrymdarmen moıyndatý kerek. Jer attarynyń tarıhyn dáleldeý tarıhı karto­gra­fııalyq, etımologııalyq, ar­heologııalyq dálelderdi qajet ete­di. Germanııanyń Gýmboldt qo­ry XIII-XVII ǵasyrlar aralyǵyndaǵy Eýra­zııanyń tarıhı geografııasy týraly akademııalyq zertteýlerime jaqsy qoldaý kórsetti. Al osy eń­begimniń jalǵasyn (HVIII-HIH ǵǵ.) óz elimde zertteıin dep mınıs­trlikke ótinish bergen edim, jobam ótpeı qaldy. Jobamdy qaraǵan «ma­mandar» qazaq tarıhy úshin mańyzy joq degen ýáj aıtqan sekildi. Desek te, meniń ǵylymı jumystarymdy qoldap, qýattaǵan Berdibek Sapar­baev sııaqty el aǵalaryna, akademık Tuıaqbaı Rysbekovke alǵysym sheksiz.

– Qundy derekterge toly suh­batyńyz úshin alǵys bildiremiz.

 

Renat kartasy. 1716-1733 jyldar shamasynda syzylǵan

1

 

Mánjúrlerdiń Sıanlýn degen patshasy 1760 jyly syzdyrǵan karta

2

О́SKEMEN

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar