Qoǵam • 07 Qańtar, 2020

Qazaqstandyq jastar úshin 2019 jyl qalaı ótti?

42 retkórsetildi

Jas urpaqty jan-jaqty qoldaý maqsatynda 2019 jyl «Jastar jyly» dep jarııalandy. Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy N. Nazarbaev jastar saıasaty men otbasy ınstıtýtyn damytý Úkimet jumysynyń basym baǵyttarynyń biri bolýy kerek ekenine senimdi. Memleket basshysy Q. Toqaevtyń pikirinshe, jas urpaq Qazaqstannyń damýynda sheshýshi ról atqarýy tıis — alǵa ilgerileýdiń qozǵaýshy kúshine aınalýy qajet. Bul týraly Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmeti habarlady.

2019 jyl boıyna elimizdiń jastar býynan qoldaýǵa baǵyttalǵan túrli is-sharalar ótkizildi. Prezıdenttik kadrlar rezervin qalyptastyrý basty oqıǵalardyń biri boldy. Búgingi tańda Qazaqstan jastary elimizdiń qoǵamdyq jáne saıası ómirine belsene qatysýda, qoǵamnyń bir bóligi retinde memleket ómirinde mańyzdy ról atqarady. Qazirgi jastar — negizgi strategııalyq resýrs, aldaǵy reformalardyń lokomotıvi. Búginde jańa baǵdarlama men qundy ustanymdarymen, joǵary maqsattarǵa jetýge baǵyttalǵan ekonomıkalyq jobalarymen ózge, ınnovasııalyq jastar qalyptasýda.

Sonymen, 2019 jyly jastar saıasaty sharalarymen 2 mln adam qamtyldy. Qarjylandyrý ósimi 40 ese ósti, jastardy qoldaýdyń arnaıy memlekettik baǵdarlamasy jasalyp jatyr. Sondaı-aq, volonterlikti damytý boıynsha 7 jalpyulttyq joba júzege asyrylýda. Budan ózge, 2020 jyly «Volonter jyly» dep jarııalandy.

Búgingi tańda respýblıkada 14 pen 29 jas aralyǵyndaǵy 3,8 mln jas azamat bar. 2019 jyldyń III toqsanynda jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq deńgeıi 3,8% nemese 84,7 myń adamdy qurady.

2 206 myń adam ekonomıkalyq belsendi, olardyń ishinde 2 121 myńnan astam adam (96,1%) jumys isteıdi.

Ekonomıka salalarynda jumyspen qamtylǵandardyń eń kóp sany — 388,8 myń adam (18,5%) kóterme jáne bólshek saýdamen aınalysady. 253 myńnan astam adam (12%) avtomobılder men motosıklderdi jóndeýmen aınalysady, aýyl sharýashylyǵynda 239,7 myń adam, ónerkásipte 218 myń adam (10,4%) jumys isteıdi.

Bilim deńgeıi boıynsha jumyspen qamtylǵan jastardyń 44,2%-ynda (936,7 myń adam) joǵary nemese aıaqtalmaǵan bilimi bar.

 

Qazaqstanda Jastar jylynda qandaı is-sharalar júzege asyryldy?

Úkimet Jastar jylyn ótkizýdiń jol kartasyn qabyldap, júzege asyrdy. Jol kartasynda jastardy qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etý, bilim berý, jumyspen qamtý, kásipkerlikti damytý, jas otbasyn qoldaý jáne t. b. sharalar qarastyrylǵan.

2019 jyly 3 myń jas azamat Qazaqstannyń úsh iri qalasynan jaldamaly baspana aldy. Nur-Sultan qalasynda jastar 1050 páter, Almatyda - 1050 jáne Shymkentte 900 páter aldy.

3 myńnan astam jas mamanǵa 13,5 mlrd teńge somasyna turǵyn úı alýǵa bıýdjettik nesıe berildi.

«Dıplommen aýylǵa» jobasyna qatysýshylarǵa 1500 AEK-ten aspaıtyn mólsherde (3 787 500 teńge) bıýdjettik nesıe berý qarastyrylǵan.

 

172 myńǵa jýyq adam «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda jumysqa ornalasty

Eńbek naryǵyn damytý jáne halyqtyń, sonyń ishinde jastardyń turmys deńgeıin jaqsartý boıynsha qosymsha sharalardy qabyldaý maqsatynda «Eńbek» ónimdi jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy sátti júzege asyrylyp jatyr. 

2019 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha Baǵdarlama qatysýshylary arasyndaǵy jastardyń úlesi 34,3% qurady.

Kórsetilgen merzimde Baǵdarlama qatysýshylarynyń qataryna 213,5 myńnan astam jas azamat qosylǵan, olardyń 189,6 myńy nemese 88,8%-y jumysqa ornalasqan.

Baǵdarlama aıasynda «Tegin tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý» jobasy iske asyrylyp jatyr, sonyń arqasynda 9 nemese 11-synyptan keıin oqýyn jalǵastyra almaǵan mektep túlekteri birinshi jumysshy mamandyǵy boıynsha aqysyz oqýǵa múmkindik aldy.

Osylaısha, esepti kezeńde 22 myń adam kásiptik oqýǵa, 20,2 myń adam qysqa merzimdi oqýǵa jiberildi.

Sonymen qatar, jastardyń, onyń ishinde NEET (Not in Education, Employment, or Training — zańda kórsetilgen jasynda oqymaıtyn, jumys jasamaıtyn jáne biliktiligin kótermeıtin jastar) sanatyndaǵy jastardyń biliktiligin arttyrý jáne qaıta daıarlaý úshin eńbek naryǵynda suranysqa ıe mamandyqtar boıynsha kásiptik oqytýdyń qysqa merzimdi kýrstary (6 aıǵa deıin) uıymdastyrylǵan.

Qazaqstanda «Jas kásipker» jáne «Jas maman» jobalarynan turatyn «Jastar – el tiregi» jobasyn iske asyrý qolǵa alyndy. Atalǵan jobalar «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda iske asyrylýda, jalpy memlekettik qoldaý sharalarymen 209 myńnan astam jas azamat qamtylǵan, olardyń ishinde eńbekpen qamtylǵany — 172 myń adam. 

Qazirgi ýaqytta úsh jyl ishinde 1 mln jastardy qamtý arqyly «Jastar – el tiregi» ulttyq jobasy júzege asyrylýda. 

«Jas maman» jobasy elimizdiń barlyq aımaqtarynda úsh jyl ishinde 200 myńǵa jýyq jas azamattardy qamtı otyryp, 200 jańartylǵan bilim berý uıymdarynyń (20 aldyńǵy qatarly joǵary oqý oryndary men 180 ozyq kolledjder) bazasynda 100 asa suranysqa ıe ındýstrııalyq jáne qyzmet kórsetý kásipteri boıynsha mamandar daıarlaýdy kózdeıdi.

«Jas kásipker» jobasy — bul respýblıka boıynsha, sonyń ishinde NEET sanattarynda jastar kásipkerligin damytý jónindegi is-sharalar kesheni, onyń aıasynda bıznes júrgizý daǵdylaryn úıretý jáne startap jobalardy iske asyrýda kómek kórsetý boıynsha sharalardy keńeıtý josparlanýda. «Jas kásipker» jobasy aıasynda 20 myń adam kásipkerlik negizderine oqytyldy. 

2019 jyly 9,5 myń jas azamat jańa bıznes ıdeıalardy júzege asyrý úshin granttar aldy, jyl saıyn 10 myń jas grant alatyn bolady. Sonymen qatar, 2,5 myń jas kásipker óz bıznesterin damytý úshin mıkro nesıe aldy, 15 myń adam úsh jyl ishinde alady.

«Jasyl el» jobasy aıasynda 20 myńnan astam adam jumyspen qamtyldy. 2019 jyly jastar praktıkasyna 33 myńǵa jýyq jas azamat jiberildi.

«Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasy boıynsha birjolǵy járdemaqy mólsheri 70 AEK-ten (176 750 teńge) 100 AEK-ke (252 500 teńge) deıin ulǵaıtyldy. 6 myńǵa jýyq jas maman 1,2 mlrd teńge kóleminde kótermeleý járdemaqysyn aldy.

Aıta ketý kerek, Baǵdarlamanyń ekinshi baǵyty Atameken UKP-nyń «Bastaý-Bıznes» jobasy boıynsha kásipkerlikke oqytý men mıkrokredıt berý arqyly jappaı kásipkerlikti damytýǵa baǵyttalǵan. Búgingi tańda «Bastaý-Bıznes» jobasy boıynsha 20 myń adam kásipkerlik negizderimen qamtyldy, onyń ishinde 2,8 myń adam shaǵyn nesıe alsa, 15 myń adam grant aldy.

Sonymen qatar, 200 AEK-ke deıingi mólsherde óteýsiz negizde memlekettik granttar túrinde jańa bıznes ıdeıalardy damytýǵa baǵyttalǵan qural ázirlenýde.

Baǵdarlamanyń úshinshi baǵyty ishki utqyrlyqty jáne jumysqa ornalasýdy qoldaýdy yntalandyrýdy kózdeıdi.

Elimizdiń óńirlerindegi kadrlar tapshylyǵyn azaıtý maqsatynda 2019 jyldyń 9 aıynda 353 eńbekke qabiletti otbasy músheleri jumys kúshi mol óńirlerden kóshirildi. Onyń ishinde 310 adam jumyspen qamtylǵan.

Buǵan qosa, Baǵdarlamada jumys kúshi artyq óńirlerdegi jastarǵa joǵary, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýge jáne olardy eńbekke qabiletti adamdar jetispeıtin aımaqtarǵa jumysqa ornalastyrýǵa baǵyttalǵan «Máńgilik el jastary – ındýstrııaǵa!» («Serpin») jobasy qarastyrylǵan. Bul eńbekke jaramdy adamdar jetispeıtin óńirler men aýyldyq eldi mekenderdi jas bilikti mamandarmen qamtamasyz etýge, qonys aýdarýshylarǵa jańa jerge ornyǵýǵa járdemdesýge, onyń ishinde oqytý, jumyspen qamtý, baspanamen jáne balabaqshalar men mektepterde oryndarmen qamtamasyz etýge múmkindik beredi. 

Sonymen qatar, Baǵdarlama aıasynda halyqtyń áleýmettik álsiz toptary úshin áleýmettik jumys oryndary, jastar praktıkasy jáne qoǵamdyq jumystar uıymdastyryldy, olarǵa 2019 jyldyń 11 aıynda jastar arasynan 64 myńnan astam adam jiberildi.

Sonymen birge, Baǵdarlama aıasynda kásipkerlik negizderine oqytý úshin NEET sanatyndaǵy jastardyń ishinen úmitkerlerdiń tizimin qurý, olarǵa túsindirý jumystaryn júrgizý, koýchıng jáne psıhologııalyq qoldaý kórsetý úshin jergilikti komıssııalardyń mobıldi jumys toptaryn qurý qarastyrylǵan.

Buǵan qosa, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Mınıstrlik ótken jyldan bastap eńbek naryǵynyń biryńǵaı aqparattyq bazasyn - Elektrondyq eńbek bırjasyn (www.enbek.kz) (budan ári - EEB) iske qosty.

EEB — jumyspen qamtý ortalyqtaryna barmaı jáne jarııalanǵan aqparattarǵa erkin qol jetkizýmen bos jumys oryndary men túıindemelerdi jarııalaý múmkindigin qamtamasyz etý maqsatynda qurylǵan biryńǵaı sıfrlyq alań.

Jumys izdeýshiler úshin túıindeme ornalastyrý, bos jumys oryndaryn avtomatty túrde irikteý, sondaı-aq unaǵan bos jumys oryndaryna belgi qaldyrý jáne suhbattasýǵa shaqyrtý alý, jumys berýshilerden jumysqa ornalasýy týraly habarlamalar qabyldaý fýnksııalary qarastyrylǵan. EEB-degi barlyq qyzmetter aqysyz.

2019 jylǵy 10 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha EEB-da 36,4 myńǵa jýyq bos jumys orny jáne 161,5 myń túıindeme ornalastyryldy.

EEB qyzmetterin 182,5 myń jumys berýshi jáne 858,7 myń jumys izdeýshi qoldandy. EEB arqyly 476 myń jumys izdeýshi eńbekpen qamtyldy (338,6 myń adam turaqty jumys oryndaryna jáne 137 myń adam ýaqytsha jumys oryndaryna).

Halyqty, onyń ishinde jastardy jumyspen qamtý jáne oqytý máselelerin sheshý maqsatynda eńbek naryǵynda suranysqa ıe biliktilik pen daǵdylarǵa sáıkes Mınıstrlik birqatar keshendi sharalardy qabyldaýda.

Bıyl eńbek resýrstarynyń aǵymdaǵy jáne boljamdyq suranysyn jáne usynystaryn baǵalaý úshin Eńbek resýrstaryn boljamdaýdyń ulttyq júıesi engizildi (budan ári UBJ).

UBJ demografııalyq boljamdy, bilim berý júıesinen aǵym boljamyn, salalar arasyndaǵy aǵymdardy, eńbek naryǵyndaǵy álemdik boljamdy eskerýmen qysqa merzimdi, ortasha merzimdi jáne uzaq merzimdi boljamdar boıynsha modýldik júıeni qamtıdy.

UBJ negizgi nátıjeleri Ulttyq eńbek resýrstarynyń boljamy bolady, ol memlekettik bilim berý tapsyrysyn jasaý, eńbek naryǵyndaǵy suranys pen usynys teńgerilimin anyqtaý, sondaıaq kadrlardy qysqa merzimdi daıarlaý jáne qaıta daıarlaý maqsatynda suranysqa ıe kásipterdi naqtylaý úshin negiz bola alady. 


Jas ǵalymdardyń qoldanbaly zertteýlerin granttyq qarjylandyrýǵa 3 mlrd tg bólindi

QR BǴM Jastar jylynda UBT tapsyrýǵa ótinim bergen árbir ekinshi talapkerge JOO-ǵa túsýge múmkindik bergen 53 785 grant bóldi. 

Otbasyn resýrstyq qoldaý ortalyqtarynyń jumysy aıasynda 270 otbasy saqtaldy. Elimizdiń Jastar resýrstyq ortalyqtarynda tegin zańgerlik keńes berý bólimderi jumys isteıdi.

2019 jyly jastardy qoldaýǵa baǵyttalǵan 56 granttyq joba júzege asyryldy. Jalpy, granttyq jobalar aıasynda memlekettik qoldaý sharalarymen 2 mln-nan astam jas azamat qamtylǵan.

Sonymen qatar, qazirgi kezde mınıstrlik «Eńbek naryǵynda suranysqa ıe jańa kásipter men quzyretter atlasy» aqparattyq júıesin ázirlep jatyr, ol 2020 jyly naýryz aıynda iske qosylady. Sondaı-aq kásiptik standarttardy ázirleý boıynsha jumystar júrgizilýde. 

«Eńbek naryǵynda suranysqa ıe jańa kásipter men quzyretter atlasy» – bul aldaǵy 15-20 jylǵa arnalǵan perspektıvaly kásipterdiń elektrondy portaly. Ol qandaı salalardyń belsendi damıtynyn, olarda qandaı jańa tehnologııalardyń, ónimderdiń, basqarý tájirıbesiniń paıda bolatynyn jáne jumys berýshilerge qandaı jańa mamandyqtardyń qajet bolatynyn túsinýge múmkindik beredi. 

Atlas ekonomıkanyń toǵyz basymdyqqa ıe salasy boıynsha ázirlenedi: taý-ken óndirisi salasy, munaıga, aýyl sharýashylyǵy, kólik jáne logsıtıka, mashınajasaý, AKT, energetıka, týrızm jáne qurylys, taý-ken metallýrgııa salasy. 

Budan ózge, jańa ekonomıkanyń salalaryna saı keletin kadrlardyń daǵdylary men quzyretterin damytý úshin «Eńbek daǵdylaryn damytý jáne jumys oryndaryn yntalandyrý» jobasy aıasynda EHÁQM Ulttyq kásipkerler palatasymen, memlekettik organdarmen birlesip kásiptik standarttardy ázirleý jumystaryn júrgizýde. 

Kásiptik standart jumyskerdiń belgili bir kásiptik qyzmet salasy boıynsha biliktilik deńgeıi men quzyretine, onyń eńbeginiń sapasy men mazmunyna qoıylatyn talaptardy aıqyndaıdy.

Kásiptik standarttar negizinde bilim baǵdarlamalary ázirlenýde, bul eńbek naryǵyna qoıylatyn talaptardy ózara baılanystyryp, osy daǵdylardyń bilim berý júıesi tarapynan usynylýyna múmkindik jasaıdy. 

Bıyl sheteldik jumys kúshiniń kvotasy usynylatyn 100 suranysqa ıe jáne ındýstrııalyq kásipterdi mindetti túrde qamtýmen 480 kásiptik standartty bekitý aıaqtalady.

480 kásiptik standartty ázirleý boıynsha jumystardy tıimdi jáne ýaqytyly oryndaý úshin Jobalyq ofıs quryldy, onyń qurasynda ortalyq memlekettik organdardyń, Ulttyq kásipkerler palatasynyń, jetekgi kásiporyndardyń, kompanııalardyń, oqý oryndarynyń ókilderi bar. 

Bul rette, Eńbek kodeksine sáıkes, kásiptik standarttardy ázirleýge jumys berýshilerdiń salalyq qaýymdastyqtary tartylǵan. 

Buryn bekitilgen kásiptik standarttardy eskerýmen orta jáne joǵarǵy biliktilik deńgeıindegi 70 bilim berý baǵdarlamasy jańartylǵan.

2018 jyldan bastap jekelegen oqý oryndarynda 12 bilim berý baǵdarlamasyn pılottyq engizý júrgizilýde.

2020 jyldan bastap jańa 480 kásiptik standar negizinde ázirlengen/jańartylǵan bilim berý baǵdarlamalary boıynsha kadrlardy oqytý josparlanǵan. Qabyldanǵan sharalar jas qazaqstandyqtarǵa óz áleýetin iske asyryp, eńbek naryǵynda suranysqa ıe bolýǵa járdemdesýge baǵyttalǵan. 

Jumys berýshilerdi birinshi jumysqa eńbek tájirıbesi joq jastardy alýǵa yntalandyrý maqsatynda, sondaı-aq eńbek naryǵynda jastardyń básekege qabilettiligin arttyrý úshin «Eńbek» baǵdarlamasy aıasynda «Alǵashqy jumys orny» jobasy usynylady. 

«Alǵashqy jumys orny» jobasy boıynsha eńbekke ornalastyrýdy uıymdastyrý qajetti eńbek daǵdylaryn usyný, birinshi jumys ornynda beıimdelý úshin jastar sanatyndaǵy alǵash ret jumys izdep júrgen túlekter úshin barlyq menshik túrleri uıymdarynda júzege asyrylady. 

«Alǵashqy jumys orny» jobasy boıynsha eńbekke ornalastyrýda kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylardan shyqqan, kolledjder men JOO-lardyń túlekterine, eńbekke qabiletti múgedekterge, oqýdy aıaqtaǵan múgedekterge basym quqyq beriledi. 

«Alǵashqy jumys orny» jobasy boıynsha jumys berýshi halyqty jumyspen qamtý ortalyǵymen jasalǵan kelisimshart negizinde «Eńbek» baǵdarlamasynyń qatysýshylaryn keminde 24 aı merzimge turaqty jumys ornalastyrady, bul rette halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy jumyskerdiń jalaqysyn birinshi jumys istegen jylynda 20 aılyq eseptik kórsetkig kóleminde (50 500 teńge) sýbsıdııalaıdy. 

Sonymen qatar «Urpaqtar kelisimi» jobasy usynylady, onda zeınet jasyna jetken jumyskerdi aýystyrýmen eńbekke ornalastyrý qarastyrylady. Eńbekke ornalastyrýda jastarǵa, kóp balaly jáne az qamylǵan otbasylardan shyqqan eńbekke qabiletti jandarǵa, eńbekke qabiletti múgedekterge basymdyq beriledi. 

Bul joba boıynsha zeınet jasy aldyndaǵy adamdar zeınet demalysyna shyqqan soń óz bilimderin jas mamandarǵa úıretetin bolady. 

«Urpaqtar kelisimi» jobasynda úmitkerdi jumys berýshi memleket sýbsıdııalaıtyn jumys ornyna 6 aıǵa deıingi ýaqytqa jumys alady (jalaqy kólemi shamamen 20 AEK – 50 500 teńge).

Kelisimshart merzimi aıaqtalǵan soń úmitker tálimgerdiń jalaqysymen turaqty jumysqa qabyldanady. 

Sonymen qatar, «Eńbek» baǵdarlamasy boıynsha eńbek kelisimsharty boıynsha jumys isteıtinderdi jumyskerdiń biliktiligi men daǵdylarynyń erekshelikterin eskerýmen, jumys berýshiniń qaıta daıarlaý kýrsynyń qunynyń keminde 50%-yn teń qarjylandyrýy shartymen kásiptik daıarlaý boıynsha qosymsha sharalar qarastyrylǵan, onyń ishinde jas mamandar da qamtylady (oqytý merzimi bir aıdan on aıǵa deıin), 

Jumyskerlerdi kásiptik daıarlaý uıymy jumystan jartylaı bosatý nemese juyms ýaqytynan bos ýaqytta oqytý (keshki ýaqytta, demalys kúnderi) arqyly jumys ýaqyty sheginde jumys ornynda oqytýdy qarastyrýy múmkin. 

Kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylardyń músheleri úshin 7 jyl merzimge deıin, paıyzdyq mólsherlemesiniń jyldyǵy 4%-dan aspaıtyn jeńildikti sharttarda shaǵyn nesıe usyný qarastyrylady. 

Bul rette, aýyldyq jerlerde turatyn tulǵalar, múgedekter, 50 jastan asqan tulǵalar, jastar, onyń ishinde NEET sanatyndaǵy jastar, az qamylǵan jáne/nemese kópbalaly otbasylary músheleri kásipkerlik bastamasy boıynsha qoldaý sharalaryn alýda basymdyqty quqyqqa ıe. 

Sonymen qatar, «Eńbek» baǵdarlamasynda múgedekterdi eńbekke ornalastyrý úshin arnaıy jumys oryndaryn uıymdastyrý, sondaı-aq azamattardyń jekelegen sanattaryna kvota bólý aıasynda jumys oryndaryna ornalastyrý qarastyrylady. 

Sońǵy jańalyqtar

Senat Bıýrosynyń otyrysy ótti

Parlament • Búgin, 19:00

Muhtar Tólegen: Abaı úni - halyq úni

Aımaqtar • Búgin, 17:31

О́z qarjysyna kitaphana salǵan

Aımaqtar • Búgin, 10:08

Sabannan jasalǵan qalashyq

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Mýngııamen judyryqtasýy múmkin

Sport • Búgin, 10:04

Almatydan 356 km qashyqtyqta jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 09:55

Otanǵa qyzmet – ortaq paryz

Qoǵam • Búgin, 09:48

Kóp balaly otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • Búgin, 09:42

Aýylǵa kel, jas dáriger

Aımaqtar • Búgin, 09:37

Ashyq ári ádil áleýmettik saty

Qoǵam • Búgin, 09:12

О́lketaný órenderdiń óresin ósiredi

Aımaqtar • Búgin, 09:09

Tarıh. Tulǵa. Túrkistan

Rýhanııat • Búgin, 09:06

Adamdyqtyń qaınary

Rýhanııat • Búgin, 08:55

Berik Ýálı: Abaı men Alash

Rýhanııat • Búgin, 08:54

Qoǵamdyq uıym ókilderimen kezdesti

Qazaqstan • Búgin, 08:43

Uqsas jańalyqtar