Rýhanııat • 09 Qańtar, 2020

Darııa Qojamjarova: Abaıtanýdyń jańa kezeńine jol ashady

385 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynynda uly aqyn, dana oıshyl, qazaqtyń jańa tarıhı dáýirdegi realıstik jazba ádebıetiniń atasy Abaı Qunanbaıuly jaıly “Abaı jáne XXI ǵasyrdaǵy Qazaqstan” atty kólemdi maqalasy jaryqqa shyqty. Abaıdy álemge tanytqan M.Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń professor-oqytýshylar quramy men stýdentteri maqaladan óz boılaryna rýhanı azyq aldy.

Prezıdent óz maqalasynda: «Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda qoǵamdyq sanany qaıta túletýdiń mańyzdylyǵy týraly aıtty. Ulttyq sanany saqtaý jáne ony zaman talabyna beıimdeý memlekettik mańyzy bar máselege aınaldy. О́ıtkeni sanany jańǵyrtý arqyly HHI ǵasyrda elimizdiń tyń serpinmen damýyna jol ashamyz» dedi.

Rasymen de, Qazaq halqynyń ult ustazy Abaı (Ibrahım) óz halqymen birge mine HHI ǵasyr mejesine jetip, el-jurtymen birge emen-jarqyn jasap jatyr. О́zi kezinde aıtqandaı:

                                     О́ldi deýge bola ma, aıtyńdarshy,

                                     О́lmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan, –

dep, shaıyrdyń ózi joq bolsa da, sózi qaldy.  Asyl sóz ólmeıdi. Asyl sóz aıta alǵan adam da, asyly ólmek emes. Kezinde Abaıdyń shyǵarmashylyq ómirin qunttap, keıingi urpaq úshin altyn sandyqqa salyp, amanat qyp, berip ketken M.Áýezov óziniń ataǵy álemge jaıylǵan «Abaı joly» roman- epopeıasynda: «Altyn terek, arsyǵa qulash urǵan ardaqty azamat, sen ólmeısiń! Elińniń jalǵyz jan, eń sońǵy uly ma, qyzy ma, eń keıingi násili birde-bir jan bolsa, sonyń da keýdesinde seniń atyń birge ketedi. Seniń tirligiń birge jasaıdy, seniń nuryń birge jarqyraıdy! Aldyń jarqyn, óziń solaı senip eń...  Ana jurtyń seni óldi demeıdi...» degen bolatyn.

Memleket basshysy maqalada azamattarǵa, ásirese, jastarǵa memleketti syılaýdyń mán-mańyzyn túsindirý qajet ekendigin, osy rette taǵy da Abaıdyń murasyna zeıin qoıǵan abzal ekendigine erekshe toqtalyp ótti.

M.Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetinde 2018 jyldyń qarasha aıynda «Muhtartaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵy ashylǵan bolatyn. Oǵan belgili ǵalym, abaıtanýshy, Táýelsizdik merekesi qarsańynda Memleket basshysynyń qolynan ekinshi dárejeli «Barys» ordenine ıe bolǵan, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Mekemtas Myrzahmetuly jetekshilik etedi. Ǵalymdarymyz Muhtar Áýezovti ǵana emes, Uly Abaı murasyn da zertteýdi toqtatqan emes.

Ortalyqtyń qyzmetkerleri M.Áýezovtiń murajaı úıindegi Múrseıit qoljazbasyna súıenip, qazaq ádebıeti tarıhynda tuńǵysh ret Abaıdyń «Kıtab tasdıq» shyǵarmasynyń transkrıpsııasyn jasap shyqty. Bul Abaıtaný tarıhynda úlken oryn alar ǵylymı jańalyq dep bilemin. Biz osy kezge deıin atalmysh shyǵarmanyń túpnusqasyn oqymaı, qazirgi qazaq tilindegi aýdarmasyn oqyp kelgenbiz. Sebebi, Múrseıit qoljazbasynan beri qaraı Abaıdyń «Kıtab tasdıq» shyǵarmasynyń túpnusqasy qazaq oqyrmanyna jetpegen.  Aqıqatynda, Abaı  «Kıtab tasdıq» shyǵarmasyn shaǵataı tilinde jazǵan. Shaǵataı tili  árkezde musylman-túrkı, ıakı qadymsha, ıakı kıtabı til dep atalyp kelgen. Qazaqtyń ádebı tilin túrlendirgen Abaı tek «Kıtab tasdıq» týyndysyn osylaı ózgeshe tilmen jazǵan. Sebebi «Kıtab tasdıq» – kórkem shyǵarma emes, ǵylymı eńbek ıakı traktat.  Al, shaǵataı – búkil túrik jurty myń jyl boıy qoldanǵan ǵylymı hám ádebı ortaq til. Ol stılmen kezinde Júsip Balasaǵunı, Qoja Ahmet Iasaýı, Nasreddın Rabǵýzı, Sáıf Saraıı, Qadyrǵalı Jaılaıyrılar jazdy.     

«Kıtab tasdıq» – osy kúnge deıin baǵy ashylmaı kele jatqan týyndy.  Onyń baǵy ashylýy úshin eń áýeli onyń túpnusqasy jarııalanýy kerek edi. Túpnusqasyz mátintaný isi tolyqqandy bola almaıdy. Túpnusqa sonaý baıaǵy arhıv sórelerindegi  Múrseıit qoljazbasynyń ishinde  shań basyp, jetimsirep jatqan edi. Sodan beri shyǵarma A.Baıtursynovtyń jańasha arab álipbıimen de, keıingi latyn hám kırıll alfavıtimen de jaryq júzine shyqpaı, eleýsiz bop qalǵan bolatyn. Al, biz oqyp júrgen qazaqsha tárjima mátinge  óz aty qoıylmaı, osy kúnge deıin «38 qara sóz» dep atalyp kelgen edi. Endi Abaıdyń eń basty shyǵarmasyna óz atyn berip, ózi jazǵan túpnusqa tilde el-jurtqa jetkizý kerek, bul uly danyshpannyń 175 jyldyq mereı toıy qarsańynda  baǵa jetpes zor syılyq bolar edi dep oılaımyz.

Abaıdyń sonaý 1995 jylǵy 150 jyldyq mereıtoıynda Elbasy Nursultan Nazarbaev: «Álem halyqtarynyń rýhanı ómirindegi jaryq juldyzdarynyń biri jáne biregeıi – Abaı. Sondyqtan da qazaq mádenıetiniń tarıhyndaǵy osynaý erekshe jaratylǵan qubylystyń  mán-mańyzyn óte joǵary baǵalaǵan  IýNESKO óz uıǵarymymen bıylǵy 1995 jyldy – Abaı jyly dep atady. Bul – táýelsizdik týyn jańa  ǵana  tikken bizdiń halqymyz úshin úlken abyroı! Esimi adamzat júreginde máńgilik saqtalar uly tulǵalar – Gete, Baıron, Naýı, Pýshkındermen qatar atalar uly babamyzdyń merıtoıyn búkil  dúnıe júzi halyqtary bizben birge toılap jatsa, eńsesin endi ǵana kótergen el úshin bul shynynda zor mereı emes pe.

Memleket basshysy maqalasynda aıtqandaı Abaı hakim búgingi bizdiń de shyn máninde «ólmes, óshpes turǵylasymyz ekeni anyq. Bizge keregi endi sol «turaqty nurdy» turǵylas retinde taný ǵana.  

 

Darııa QOJAMJAROVA,

M.Áýezov atyndaǵy OQMÝ rektory, QR UǴA-nyń akademıgi

 

ShYMKENT

Sońǵy jańalyqtar

Almaty jasyl qalaǵa aınalady

Ekologııa • 17 Qańtar, 2020

Elimizde UFC TV telearnasy iske qosyldy

Sport • 17 Qańtar, 2020

Tátti ómirdi tárk etkender (vıdeo)

Vıdeo • 17 Qańtar, 2020

Kókshetaýda beti ashyq qudyq kóp

Aımaqtar • 17 Qańtar, 2020

Shymkentte Poezııa minberi ashyldy

Rýhanııat • 17 Qańtar, 2020

Bulandydaǵy berekeli is

Aımaqtar • 17 Qańtar, 2020

Mal baqqanǵa bitedi...

Aımaqtar • 17 Qańtar, 2020

Batys Qazaqstanda jańa jobalar maquldandy

Aımaqtar • 17 Qańtar, 2020

Kýveıt týrnırinde top jardy

Sport • 17 Qańtar, 2020

Gran-prı jarysyna qatysady

Sport • 17 Qańtar, 2020

Ekinshi qolany qorjynǵa saldy

Sport • 17 Qańtar, 2020

Atqa miný mádenıetin nasıhattady

Qoǵam • 17 Qańtar, 2020

Uqsas jańalyqtar