Qoǵam • 10 Qańtar, 2020

Elordalyq ustazdar «Pedagog mártebesi týraly» jańa zańdy talqylady

300 retkórsetildi

Elordadaǵy № 77 mektep gımnazııada «Pedagog mártebesi týraly» jańa zańdy  talqylaýǵa arnalǵan dóńgelek ústel ótti. Jıynǵa qala ákiminiń orynbasary Baqtııar Máken, elordalyq bilim berý uıymdarynyń basshylary men pedagogtary, «Ádilet» bilim berý qyzmetkerleriniń kásipodaǵy men ata-analar qaýymdastyǵy qatysty. Bul týraly Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń baspasóz qyzmeti habarlady.


Dóńgelek ústelge qatysýshylardyń biri, №22 «Álem» balabaqshasynyń ádiskeri Olga Geleverıa tárbıeshiler quqyǵy muǵalimdermen teń dárejede ekendigin atap ótti. Bul pedagogıkalyq sheberligi úshin aqy tóleýden, demalys merziminiń uzarýynan kórinis tapqandyǵyn tilge tıek etti.

«Zańda pedagogtar jalaqysyn osy jyldan bastap 25%-ǵa arttyrý qarastyrylǵan. Bul qýanyshty habar, sebebi mektepke deıingi uıymdardaǵy pedagogtarynyń jalaqysy joǵary emes. Sonymen qatar tárbıeshilerge pedagogıkalyq sheberligi úshin jalaqy kólemine saı 30% -dan 50%-ǵa deıin aqy tólenetin bolady. Qazirgi kezde tárbıeshiler muǵalimdermen teń quqyly.

Sondaı-aq mektepke deıingi uıymdar ustazdaryna demalys merzimi 56 kúnge deıin uzardy. Odan bólek, pedagogtarǵa negizsiz til tıgizgeni úshin aıyppul qarastyrylǵan» dedi Olga Geleverıa. Sondaı-aq jańa zań týraly pikirimen Kólik jáne kommýnıkasııa kolledjiniń dırektory, máslıhat depýtaty Zýlfýhar Gaıpov bólisti. 

«Bizge zańnyń 8 babynyń 4-tarmaǵy unaıdy. Ol boıynsha negizgi jumys orny memlekettik mekeme bolatyn pedagogtarǵa fılosofııa ǵylymdarynyń doktory dárejesine, sondaı-aq ǵylym kandıdaty ǵylymı dárejesi úshin 17 AEK (45 myń teńge), ǵylym doktorlaryna 34 AEK (90 myń teńge) kóleminde aqy tólenedi dep aıtylǵan. Bul pedagogtar úshin úlken yntalandyrý» dedi ol.

Qala ákimi orynbasarynyń aıtýynsha, «Pedagog mártebesi týraly» zań –  pedagogıkalyq qaýymdastyqtyń bedeli men elimizdegi árbir pedagogtyń rólin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan mańyzdy qadam.

«Pedagogtardyń jaǵdaıyn jaqsartatyn barlyq normalar bekitildi, mamandyq jastar men óskeleń urpaq úshin tartymdy bolady.  Qazirgi ýaqytta kadrlardyń jetispeıtinin eskersek, bul ózekti másele. Bul zań jastardy yntalandyrýǵa múmkindik beredi» dedi Baqtııar Máken.

Ákim orynbasary zańda pedagogtardyń kásibı qyzmetindegi quqyqtary men mindetteri egjeı-tegjeıli kórsetilgenin, sondaı-aq materıaldyq qamtamasyz etý, kótermeleý men áleýmettik kepildikterge qatysty normalardy qamtıtynyn atap ótti.

«Pedagogtar úshin halyqaralyq olımpıada júldegerleri úshin úsh laýazymdyq jalaqy mólsherinde bir jolǵy syıaqy túrinde kótermeleý qarastyrylǵan. Sondaı-aq aýyldyq jerlerdegi oqytýshylarǵa jer ýchaskesine basym quqyq berilgen. Árbir bap normatıvtik-quqyqtyq aktilermen bekitilgen. Olar is júzinde oryndalady, qaǵazda betinde qalmaıdy. Atalmysh normalar balalarmen jumys isteıtin barlyq tulǵalarǵa qatysty» dedi ol.

О́z baıandamasyn Baqtııar Máken uly aqyn Abaı Qunanbaevtyń qara sózimen qorytyndylady.

«Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasy jaryq kórdi. Maqala óz ýaqytynda der kezinde shyqty jáne mańyzdy dep sanaımyn. Sebebi, uly aqynnyń arqasynda biz búginde ustazdyqtyń jaqsylyǵyn túsinip otyrmyz. Ol kisiniń «Adamnyń adamgershiligin jaqsy ustazynan bilýge bolady» degen jaqsy sózi bar» dep sózin túıindedi ákim orynbasary.



Sońǵy jańalyqtar

Qazaqy as: dástúr men dám

Rýhanııat • Keshe

Terezeden qarama...

Rýhanııat • Keshe

Qyzmet barysynda qaza tapty

Rýhanııat • Keshe

Bozingendi ıdirgen kúı edi...

Rýhanııat • Keshe

Aǵa men ini

Qoǵam • Keshe

Ysqaq qajy áýlıe

Rýhanııat • Keshe

Qaban, Táńki jáne Bydyq

Rýhanııat • Keshe

Qaıyq kútken kún

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar