Qoǵam • 13 Qańtar, 2020

Suraq pen murat shaıqasy

1103 retkórsetildi

Minekı, birazdan beri qoǵamnyń qyzý talqysyna túsken «Pedagog mártebesi týraly» zań qoldanysqa engizildi. Qujattyń resmı jarııalanǵanyna 2 aptadan asa ýaqyt ótse de kópshilik qaýymnan, ásirese usynystar berý men oıyn ortaǵa salýda muǵalimder tarapynan buǵan deıin bolǵan belsendilik baıqalmaıdy. Nege?

Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov barlyq ustazdar qaýymyn osyndaı tarıhı sheshimniń qabyldanýy­men quttyqtaý sózinde 21 bap­tan turatyn jańa zańnyń jar­ty mıllıonnan astam peda­gog­tiń jumysyna qatysty ekenin jazdy. «Jalpy Zań 4 baǵyt­ty qamtıdy: birinshi, ustaz­dar­dyń quqyqtaryn keńeıtý jáne ózine tán emes jumys­tan bosatý, júktemesin azaıtý; ekinshi, muǵalimniń qyzmeti­ne qoıylatyn talaptardy kúsheıtý; úshinshi, materıaldyq emes stımýl tetikteri; tórtin­shi, materıaldyq yntalandyrý», degen A.Aımaǵambetov osy normalardy júzege asyrý úshin bıýdjetten 2024 jylǵa deıin 5 trln 3 mlrd teńge bólinetinin jetkizdi. Al sol 5 trln 3 mlrd teńge jarty mln pedagogtiń osy zańnan kútken úmitin tolyq aqtaı aldy ma? Jýrnalıstik zertteýimizdiń qorytyndysyna súıensek, aqtalmady. Buǵan bir ǵana dálel jetkilikti. Zań jobasyn ázirleýge atsalysqan jumys tobynyń quramyndaǵy mamandardyń sózine sensek, muǵalimderdiń eń kóp usynysy zeınet jasyn qysqartý týraly bolǵan. Biraq bul qoldaýsyz qaldy. Osy usynystyń zańǵa engiziletinine pedagog qaýymnyń bári de úmitti edi. Joǵary oqý ornyn jańa bitirgen jas maman shamamen 22 jasta bolady desek, 40 jyl jumys istegennen keıin ǵana zeınetke shyǵady. О́ıtkeni bizdegi engizilgen ózgeristerge sáıkes endi áıelderdiń zeınetkerlik jasy 2025 jyly erlermen teńesip, 63 jasta bolady.

Bul úmitti aqtaý qıyn ba edi? Keńes ókimetiniń kezinde orna­tylǵan bilim berý sala­syndaǵy úzdiksiz 25 jyl­dyq eńbek óti­limen jasyna qaramaı zeınetke shyǵý tártibi soltústiktegi kór­shimiz Reseı­de áli kúnge deıin saq­­talǵan. Osy sózimizge 25 jyl­­­dyq eńbek ótilimen Baı­qo­ńyr­daǵy burynǵy №6, qazirgi №274 mekteptiń bastaýysh sy­nyp muǵalimi Gúlmıra Sul­tanova­nyń 45 jasynda zeı­netke shyǵýy dálel bola alady.

Sebebi 2015 jylǵa deıin ata-babamyz buryn «Jerkindik» dep ataǵan qala Reseıge jalǵa berilgendikten ondaǵy bilim berý uıymdary da kórshige qarady. G.Sultanova Keńes ókimeti kezinde 8-klastan ýchılıshege túsip, 19 jasynda bitirgen. Sol sebepti 20 jasyn­da-aq 1 jyldyq, 45-ke kel­gende 25 jyldyq eńbek ótili bolǵan kórinedi. 60-tan asqan muǵalimniń 1-synyp oqý­shylaryna árip úıretip otyr­ǵanyn elestetýdiń ózi qıyn. Qazirgi saýatty ata-ana­nyń ózi balasyn energııasy tasyp turǵan jas mamanǵa ber­gisi keledi. Keıipkerimiz G.Sul­tanova mundaı jaǵdaıda bilim sapasynyń syn kóter­meıtinin aıtady. Muny qara­paıym adam da aıtady. О́ıtkeni bul – qoǵamǵa ortaq másele.

Elimizdegi pedagogtardyń osy zań jobasyn ázirleý týraly tapsyrma berilgennen bastap paıda bolǵan turǵyn úımen qamtýǵa qatysty úmit oty da qujat jarııalanǵannan keıin sóndi. Álbette olar tegin úı suramady, búgingi naryqtyq júıede onyń múmkin emestigin de biledi. Tek áleýmettik jelide Alına Maratqyzy jazǵandaı, «Ipotekamen úı alýda paıyzdy tómendetý usynysynyń enbeı qalǵany ókinishti. Muǵalimniń jalaqysymen páter satyp ala almaısyń».

Negizgi nıet ne edi?

Bul qujatty áýel basta ázirleý maqsaty – pedagogtardyń mártebesin muǵalimder men mektepke deıingi mekemeler qyzmetkerlerine barlyq ıgilikti qarastyryp, júktemeni azaıtý, jónsiz tekserister men mindetten tys fýnksııalardan arashalaý bolatyn. Bul Elbasynyń 2018 jyly 5 qazandaǵy Joldaýynda taıǵa tańba basqandaı jazylǵan. Al maqsatqa jettik pe?

Qabyldanǵan jańa zańymyzdyń 6-baby 3-tarmaǵynda: «Memlekettik orta bilim berý uıymdarynyń pedagogtaryn olar kásiptik qyzmetin júzege asyrý kezinde memlekettik emes uıymdardyń is-sharalaryn ótkizýge tartýǵa jol berilmeıdi», delingen. Sonda mektepke deıingi uıym qyzmetkerlerin tartýǵa jol berile me? Biz bolashaqta balabaqshadaǵy oryn tapshylyǵyn joıý tájirıbesin mektepterdegi úsh aýysymdyq máseleni sheshýge qoldanyp, jekemenshik orta bilim berý oshaqtarynyń sanyn arttyrǵaly otyrmyz. Álde memlekettik emes uıymdardyń joǵarydaǵy bapty jeke mektepterdegi pedagogtardy is-sharalaryn ótkizýge jumyldyra alady dep túsinýine bola ma? Joq, «kásiptik qyzmetin júzege asyrý kezinde» degendi sabaqtan soń súıreýge bolady dep uǵýǵa ruqsat pa? Osynshama suraq týyndamaýy úshin mátindi «menshik nysanyna qaramastan barlyq mektepke deıingi jáne orta, sondaı-aq kásiptik-tehnıkalyq bilim berý uıymdarynyń pedagogtaryn» dep jazýǵa bolmas pa edi?..

Endi osy zańnyń 12-baby 6-tarmaǵynda «Aýyldyq eldi mekende kásibı qyzmetin júzege asyratyn pedagogqa jergilikti ókildi organdardyń sheshimi boıynsha turǵyn úı satyp alý nemese salý úshin áleýmettik qoldaý kórsetiledi» dep jazylǵan. «Úı nemese úı salýǵa jer beriledi» delinbegen. Bul, ashyǵyn aıtqanda, pedagogtardy jyl aıaǵynda qarjysyn ıgere almaı qala beretin ıakı únemi jetkizbeı júretin jergilikti atqarýshy organdardyń, ıaǵnı ákimdikterdiń qas-qabaǵyna táýeldi etýmen teń ǵoı. Aýyldyq jerlerdegi mektepterdiń bilim sapasy qalaǵa qaraǵanda keıin qalǵanyn jáne oǵan bilikti mamandardyń tapshylyǵy sebep ekenin qansha jyldan beri aıtyp kelemiz. Aýylǵa maman tartý úshin arnaıy baǵdarlama da ázirledik. Biraq másele túbegeıli sheshimin tapty ma? Jańa zań osy túıtkildiń túıinin tarqatýǵa taptyrmaıtyn múmkindik edi ǵoı.

Osy maqalany jazý barysynda birneshe eldiń bizden buryn qabyldaǵan pedagog mártebesi týraly zańdaryn, zertteýleri men qujattaryn oqyp shyqtyq. Qytaı halyq respýblıkasy 1991 jyldyń 31 qazanynda jarııalaǵan «Muǵalimder zańynyń» 28-baby boıynsha: «Ártúrli deńgeıdegi jergilikti ózin-ózi basqarý organdary men Memlekettik keńes janyndaǵy departamentter muǵalimderdiń qalalyq jerlerde turǵynjaı satyp alýyna, jaldaýyna jáne salýyna jeńildik jáne artyqshylyq berýge tıisti. Bıliktiń okrýgter men aýyldyq jerlerdegi memlekettik organdary ondaǵy bastaýysh jáne orta mektep muǵalimderiniń úı máselesin sheship berýge mindetti». Kórshi О́zbekstanda bir jyl buryn kúshine engen «Muǵalimniń mártebesi týraly» zańyna saı qaladan aýylǵa kelgen jas maman birinshi kezekte baspanamen qamtylady, jalaqysy kóterilip, jeńildikpen nesıeler beriledi. Al zeınetke shyqqan muǵalimderdiń aılyǵymen birge zeınetaqysy tolyq tólenedi.

Úsh eldiń zańy, biraq maqsat bir – muǵalim mártebesin kóterý, jumysyna jaǵdaı jasaý. Alaıda úsh zańnyń mátininde, iske kelgende aıtarlyqtaı aıyrmashylyq bar. Bizdiń zań boıynsha muǵalim jergilikti atqarýshy organnyń sheshimin kútýi kerek, al joǵarydaǵy sheteldik zańdarda oblys, qala, aýyldyq ákimdikter pedagogqa kómek kórsetýge mindetti. Osy tusta taǵy bir mańyzdy máseleni aınalyp ótýge bolmas. Elimizde qoldanysqa engen jańa zańda tek aýyldyq jerlerde jumys isteıtin pedagogtarǵa turǵyn-úıge qatysty áleýmettik kómek (onda da jergilikti atqarýshy organnyń sheshimimen) kórsetiletini jazylǵan. Al Qytaı zańyna qarasaq, pedagog kerisinshe qalalyq jerde úı máselesinde kómek alýǵa quqyly, memlekettik organ tıisinshe járdemdesýge mindetti. Shyndyǵynda aýylda jumys isteıtin mamandar shalǵaıda úıi nemese úı salýǵa jeri bolǵannan qalady, qýystaı páterge qol jetkize almaı júrgender – qaladaǵy muǵalimder.

Aqtaý men dattaýdyń arasy

«Pedagog mártebesi týraly» zańymyzda pedagogtik ádep jónindegi keńes týraly arnaıy bap bar. Negizinen «pedkeńester» bilim berý uıymdarynda burynnan bar. Jáne onyń máni men mańyzy da saqtalǵan. Keńestiń usynymymen bilim berý uıymynyń basshysy sheshim shyǵarady. Munyń ózi muǵalimder men tárbıeshilerdiń basshyǵa baǵynyshty bolýyna alyp keletindeı.

Jaqynda elordanyń irgesindegi jekemenshik «Dara» mektep-lıseıindegi bastaýysh synyp muǵalimniń áreketi osyndaı pedagogtik ádep jónindegi keńeste qaralyp, sondaǵy shyǵarylǵan sheshimmen qatań sógis jáne jumystan shyǵarý eskertýin alǵan. Pedagogtyń eki eskertýdi qatar alǵandaǵy aıyby – alkagoldik ishimdikter turǵan dastarqandaǵy áriptesterdiń otyrysyn sýretke túsirip, WhatsApp jelisiniń statýsyna júktegeni. Eńbek kodeksiniń «Tártiptik jazalar týraly» 64-babynda jumyskerdiń tártiptik teris qylyq jasaǵany úshin jumys berýshi aldymen eskertý, sógis, sonan soń ǵana qatań sógis beretini kórsetilgen. Sondaı-aq osy kodekstiń «Tártiptik jazalardy qoldaný tártibi» týraly 65-babynda árbir tártiptik teris qylyq úshin jumyskerge bir tártiptik jaza ǵana qoldanylý múmkindigi jazylǵan. Keńeste «teris qylyǵy» qaralǵan muǵalimniń janynda sol fotoǵa túsken kúni joldasy da bolypty. Demek, bir jaǵy otbasylyq kóńil kóterý de bolǵan bolar. Biraq osy úshin Eńbek kodeksiniń 2 birdeı babynan asyryp aıyptaý asylyq emes pe? Sonda pedagogtyń jeke ómiri joq pa? Qyzmet ýaqytynan tys kezde áleýmettik jelidegi jeke paraqshasynyń ýaqytsha statýsyn óz erkinshe jańarta almaı ma?

Bilesiz be? Osy oqıǵadan keıin aıyp arqalaǵan álgi pedagog óz erkimen jumystan shyǵýǵa májbúr bolǵan. О́ıtkeni, jelilerde taratqan áriptesteriniń aıtýyna qaraǵanda, ony mekeme basshysy «Jeke menshigime kirmeńiz» dep esikten shyǵaryp salypty. Bul jaıt dál «Pedagog mártebesi týraly» zań qabyldanar aldynda oryn aldy. Osydan-aq salmaqty suraq týady. Jańa zańda arnaıy bap berilgen keńes dırektordyń ashsa alaqanynda, jumsa judyryǵynda júrgen qyzmetkerlerden qurylǵanda qylyǵy qaralatyn mamandy aqtaı ma, dattaı ma?

Jaza men jaýapkershilik

Biz sóz etip otyrǵan zań pedagogtardyń mártebesin kóterip qana qoımaı, olardyń jaýapkershiligin de arttyrýdy kózdeıdi. Negizi muǵalimderdiń eń bastysy qoǵamdyq isterde qoljaýlyq bolatyny, ásirese saılaý kezinde sandalatyny, jumysqa jegiletini belgili. «Pedagog mártebesi týraly» Zań da osyndaı bassyzdyqtardy joıý maqsatynda ázirlengen-di. Degenimizge jettik pe? Jańa zańdy qabyldaý barysynda elimizdegi túrli zańnamalyq aktilerine pedagog mártebesi, oqýshy men muǵalimge júktemeni azaıtý máseleleri boıynsha ózgerister engizildi. Sol ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zańda pedagogty kásibı mindetine jatpaıtyn jumystarǵa tartqandarǵa aldymen eskertý, sodan soń 1 jyl ishinde qaıtalansa ǵana (laýazymdy tulǵalar, árdeńgeıli kásipkerler men úkimettik emes uıymdarǵa) túrli mólsherde aıyppul salynatyny jazylypty. Al bir jylda eki saılaý ótkizilmeıdi. Demek, jańa zań pedagogtardy saılaýdyń sarsańynan arashalaı almaıdy ǵoı, solaı ma?

Endi pedagogtardyń jaýapkershiligine keleıik. Joǵaryda atalǵan ózgerister men tolyqtyrýlarǵa kóz tastasaq, Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekstiń 127-baby 1 bóligine saı kámeletke tolmaǵan adamdy tárbıeleý, bilim berý, quqyqtary men múddelerin qorǵaý jónindegi mindetter júktelgen jan (ata-ana, pedagog, densaýlyq saqtaý uıymynyń ókili) óz mindetin atqara almasa, 10 AEK (25 myń 250 teńge); osy baptyń 2-bóligine sáıkes bir jyl ishinde qaıtalanǵan is-áreketke 15 AEK (37 myń 875 teńge) mólsherinde aıyppul nemese 5 táýlikke deıin qamaýǵa alynady eken. Al 127-baptyń 3-bóligi boıynsha kámeletke tolmaǵan adamnyń alkogoldik ishimdikterdi, esirtki, psıhotroptyq zattardy tutynýyna, qańǵybastyqpen nemese qaıyrshylyqpen aınalysýyna ıakı qylmystyq, ákimshilik quqyq buzýǵa alyp kelgen áreketi úshin ata-anamen birdeı pedagog ta 20 AEK mólsherinde aıyppul (50 myń 500 teńge, onda da AEK kólemi ósip ketpese) tóleıdi nemese 10 táýlikke deıin qamalady.

Jaqsy, pedagogtyń jaýapkershiligi artqan shyǵar, biraq kásibı qyzmetinen, sabaq ýaqytynan tys kezde oryn alsa da jaýap berýge mindetti me? Osy jaǵyn naqtylaý kerek-aq. Jaraıdy, naqtylandy degenniń ózinde dál osy másele Qylmystyq kodekstiń 140-babynda kámeletke tolmaǵan adamdy tárbıeleý jónindegi mindetterdi ata-anasynyń nemese ózine osy mindetter júktelgen ózge adamnyń, sol sııaqty pedagogtyń nemese oqý, tárbıeleý, emdeý mekemesi jumyskeriniń kámeletke tolmaǵan adamǵa qatygezdik tanytýymen ulasqan áreketi, tıisti mindetin oryndamaýy – laýazymyn atqarý ıakı qyzmetpen aınalysý quqyǵynan 3 jylǵa deıingi merzimge aıyra otyryp nemese onsyz, 160 AEK-ke (404 myń) deıingi mólsherde aıyppul salýǵa, bolmasa sol mólsherde túzeý jumystaryna ne 160 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartýǵa nemese 40 táýlikke deıingi merzimge qamaqqa alý arqyly jazalanatyny qarastyrylǵan. Sonda pedagog osy jaǵdaımen betpe-bet kelgende qaı kodekspen jazalanady? Álde eki bapty birdeı arqalap kete bere me?

Úmitten úmit týady

Muratymyz – muǵalimniń mártebesi dep edik, suraǵymyz kóbeıdi. Iá, zań shyǵarýshy jáne atqarýshy organdar tarapynan aıtylatyn synyp jetekshiligi, dápter teksergeni, magıstrlik dárejesi úshin qosymsha aqy tóleý, eńbek demalysynyń kúnin kóbeıtý degendeı jańalyqtar jaǵymdy bolar. Degenmen ustaz qaýymy qarnynyń ashqanynan buryn qadiriniń qashqanyna nalyp júr edi ǵoı. Bir qyzyq faktini qosa keteıik, jaqynda Mádenıet jáne sport mınıstriniń keńesshisi Erlan Jurynbaev jýrnalısterdiń suraǵyna bergen jaýabynda:

–       Qatelespesem, byltyr ǵoı deımin, Bolat Aıýhanovtyń bir suhbatynan: «45 jasymda sońǵy ret Gamletti alqynyp, áreń bılep shyqqanmyn. Al 45 jastaǵy áıel qandaı kásibı bıshi bolsyn, jas kezindegideı bıleı ala ma, ónersúıer qaýymǵa estetıkalyq lázzat syılaı ala ma? Osyny oılamaıtyn úkimette uıat bar degenge senbeımin», degenin oqyp edim. Iá, bıshiler baletke erte jastan keledi. Olardyń óner jolyndaǵy ómiri tynymsyz jattyǵýlar men daıyndyqtan turady. Biraq, ókinishke qaraı, sahnadaǵy dáýreni tym qysqa. Jattyǵý kezinde jaraqat alyp qalatyndary da kóp eken.

Osyny eskergen Mádenıet jáne sport mınıstrligi «Mádenıet týraly» zańyn jańa bappen tolyqtyrý týraly usynys engizdi. Bul bastama qoldaý taýyp, Prezıdent qol qoıdy. Endi balet bıshileri 20 jyldyq eńbek ótilimen jumystan shyqsa, zeınet jasyna deıin jalaqysynyń 60 paıyz kóleminde aı saıyn memleketten tólemaqy alyp otyrady, – dep jazdy.

О́z salasynyń qyzmetkerlerin qyzǵyshtaı qoryǵan mınıstr prezıdentke bir kirip-shyqsa, jańa zańdy ázirleýge ketken trıllıondaǵan qarjyny birshama pedagogtyń erterek zeınetke shyǵýyna bólip berip «Bilim týraly» zańǵa bir ǵana pýnkt qossa jetip jatyr eken ǵoı. Álbette pedagogtardyń sany balet bıshilerinen áldeqaıda kóp bolar. Biraq bul úmittiń aqtalatynyna, múmkindiktiń bar ekenine aıqyn dálel bola alady emes pe?! Zeınetke erte shyǵatyn áskerılerge de, bıyldan qarastyrylǵan balet bıshilerine de árip úıretetin ustaz qaýymy ǵoı.

Joǵarydaǵy túıtkilge qaıta aınalyp keldi demeńiz, «Pedagog mártebesi týraly» zańda qarastyrylǵan barlyq kómek pen quqyqtyq qoldaý tarazynyń birinshi, al zeınetke erte shyǵý, tym bolmasa balet bıshilerindeı múmkindik ekinshi basynda turǵandaı. Tarazynyń bir basyn bir ózi basyp turǵan túıtkildiń túıini tarqatylmaǵan qujattyń qadiri qaısy?..

 

Sońǵy jańalyqtar

Satıralyq shyǵarmalar baıqaýy bastaldy

Rýhanııat • Búgin, 18:43

Áskerge barý da keıinge qaldyrylǵan

Aımaqtar • Búgin, 18:33

iPhone 12 Pro renderi shyqty

Tehnologııa • Búgin, 18:31

Petropavlda eki ury qolǵa tústi

Aımaqtar • Búgin, 18:07

Epıdemııa jeńipmazy – bulttyq esepteýler

Tehnologııa • Búgin, 17:22

Shymkentte barlyq avtobeketter jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 17:17

Búgin: Almatyda 22 indet oshaǵy bar

Aımaqtar • Búgin, 17:05

Almatyda urlyq-qarlyq eki ese azaıdy

Aımaqtar • Búgin, 15:55

Batys Qazaqstanda qozǵalys shekteledi

Aımaqtar • Búgin, 15:34

Shymkenttik joldar qoǵam baqylaýynda

Aımaqtar • Búgin, 14:57

Qyzylorda: Oblys ákimi ortalyqqa bardy

Aımaqtar • Búgin, 14:39

Jekpe-jek: Qaırat Ahmetovtiń qarsylasy anyqtaldy

Kásipqoı boks • Búgin, 13:38

Aýyldaǵy jurt áli senbeıdi

Qoǵam • Búgin, 13:23

Uqsas jańalyqtar