Jańa zańnyń jeńildikterin túsindirdi

«Eń aldymen Qazaqstan Respýblıka­synyń «Bilim týraly» jáne «Pedagog mártebesi týraly» zańdaryna «pedagog» biryńǵaı uǵymy engizilgenin atap ótkim keledi. Bul neni bildiredi? Eger aǵymdaǵy jylǵa deıin pedagog qyzmetkerler men pedagog qyzmetkerlerge teńestirilgen qyzmetkerler laýazymdarynyń arasynda satylyq jiktelý bolsa, zań qa­byl­danǵannan keıin biryńǵaı uǵym paıda boldy, ıaǵnı pedagog – bilim alý­­shylar men tárbıelenýshilerdi oqy­tý jáne tár­bıeleý, onyń ishinde qo­sym­sha bilim berý uıym­darynda oqytý jáne tárbıeleý, sonymen qatar bilim berý qyzmetin uıymdastyrý nemese ádistemelik qamtamasyz etýde kási­­­bı qyzmetti júzege asyratyn, tıisti be­ıin­der boıynsha pedagogıkalyq nemese kásiptik bilimi bar tulǵa. Tıisinshe pe­dagogter laýazymdarynyń tizbesi 28 ataýǵa deıin keńeıtildi. Pedagogtiń oqytý men tárbıeleýdiń avtorlyq ádisterin ázirleý jáne qoldaný, oqý qural­daryn tańdaý, aqparattyq resýrstardy tegin paıdalaný, biliktilikti art­tyrý jáne taǵylymdamadan ótý túrlerin tańdaýda kásiptik quqyqtary keńeıtildi», dedi Bilim jáne ǵylym vıse-mınıstri Bıbigúl Asylova.

Mınıstrliktiń málimetinshe, mektep muǵalimderiniń sapalyq quramyn arttyrý úshin magıstr dárejesi bar tulǵalar úshin 10 AEK mólsherinde qosymsha aqy kózdelgen. Bul álemdik tájirıbe. Qazir elimizdiń mektepterinde 7,5 myńnan as­­tam magıstr jumys isteıdi. Orta bilim berý uıymyna jumysqa alǵash qa­byl­danǵan pedagogke bir oqý jyly ke­zeńinde tálimgerlikti júzege asyratyn pe­dagog bekitiledi. Pedagogke tálim­ger­likti júzege asyrǵany úshin bir baza­lyq laýazymdyq jalaqy mólsherinde qosymsha aqy tólenedi. Tálimger retinde bekitý basshynyń buıryǵy negizinde orta bilim berý uıymynyń pedagogi jumysqa qabyldanǵan kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirilmeı júrgiziledi. Synyp jetekshiligi jáne dápterlerdi teksergeni úshin qosymsha aqy mólsheri eki ese ósti. Pedagogıkalyq sheberlik biliktiligi úshin qosymsha aqy barlyq pedagogke laýazymdyq jala­qy­nyń 30%-ynan 50%-ǵa deıingi mól­sherde belgilenedi. Bul rette bilim be­­rý uıymdarynyń basqarý qura­my úshin laýazymdyq jalaqynyń 30%-nan 100%-ǵa deıingi mólsherde basqarýshylyq sheberligi úshin qosymsha aqy tólenetin bolady. Qosymsha aqynyń atalǵan túrleri attestattaýdyń sátti nátı­jeleri negizinde tólenedi. Jer­gilikti atqarýshy organdar pedagogterge syıaqy túrinde keminde 300 eselengen aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde qosymsha yntalandyrý tólemderin belgileýge quqyly.

Aıta ketetin taǵy bir jaıt, «Qazaq­stannyń eńbek sińirgen ustazy» atty  memlekettik nagradanyń jańa túri bel­gilendi. Bul nagrada 1000 eselengen aı­lyq eseptik kórsetkish mólsherinde bir­joldyq tólem jasaýdy  kózdeıdi. «Úz­dik pedagog» ataǵyn ıelenýshige Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń Úkimeti bel­gilegen mólsherde jáne tártippen jyl saıynǵy syıaqylar saqtalady. Bilim berý salasyndaǵy ýákiletti or­gan aıqyndaıtyn tizbe boıynsha ha­lyqaralyq olımpıadalardyń, konkýrstar men sporttyq jarystardyń jeńimpazyn daıyndaǵan pedagogke tıisti memlekettik bilim berý uıymynyń qyzmeti boıyn­sha únemdelgen qarjy esebinen úsh la­ýazymdyq aılyqaqy mólsherinde bir jolǵy syıaqy tólenedi. Bul rette jergilikti atqarýshy organdar bir jol­ǵy syıaqy tóleı otyryp nemese syı­aqysyz jergilikti erekshelik belgileri men qurmetti ataqtardy ta­ǵaıyndaý ar­qyly, sondaı-aq kóter­meleýdiń óz­ge de tásilderi arqyly, onyń ishinde Qa­zaq­stan Respýblıkasynda belgilengen me­reke kúnderine oraı pedagogterdi kó­termeleýdiń qosymsha sharalaryn bekitýge quqyly.

Pedagogterge kásibı qyzmetin jú­zege asyrý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý maqsatynda zańda birqatar ómirlik mańyzdy áleýmettik kepildikter qa­rastyrylǵan. Birinshi, pedagog­ke Qa­zaqstan Respýblıkasynyń zań­na­masynda kózdelgen tártippen turǵynjaıǵa, onyń ishinde qyzmettik turǵynjaıǵa jáne (nemese) jataqhanaǵa, sondaı-aq jeke turǵyn úı qurylysy úshin jer ýchaskelerine kepildik beriledi, ekinshi, uzaqtyǵy 56 kúntizbelik kún jyl saıynǵy aqy tólenetin eńbek demalysy, úshinshi, pedagogterdiń balalaryna turǵylyqty jeri boıynsha mektepke deıingi uıymdardan oryndardy birinshi kezektegi tártippen berý, tórtinshi, jergilikti atqarýshy or­gandardyń sheshimi boıynsha pedagogke: turǵynjaıdy jalǵa alǵany jáne kommýnaldyq qyzmetter úshin ótemaqy tólemderin, sanatorııalyq-kýrorttyq emdelýge jáne demalýǵa jol­­dama satyp alý úshin tolyq nemese ishin­ara tólemder qarastyrylady, be­sinshi, kezekti eńbek demalysyn berý kezinde kúntizbelik jylda bir ret keminde bir laýazymdyq jalaqy mólsherinde saýyq­tyrýǵa arnalǵan járdemaqy, altyn­shy, Qazaqstan Respýblıkasynyń den­saýlyq saqtaý salasyndaǵy zańna­masyna sáıkes densaýlyq saqtaý sala­syndaǵy quqyqtardy qamtamasyz etý kózdelgen.

«Pedagogtiń jumys ýaqyty men demalys ýaqyty zań júzinde reglamentteldi. Pedagogıkalyq qyzmettiń hronometrajy eńbek salasyndaǵy ýákiletti organmen kelisý boıynsha bilim berý salasyndaǵy ýákiletti organ bekitetin qaǵıdalarmen retteledi. Pedagogke júk­temeni qysqartý boıynsha normalar jeke qarastyrylǵan. Talıs zertteýi áriptesterimizdiń júktemesi TMD, EYDU elderinen artyq ekenin kórsetti. Sondyqtan zańda 2021 jyldan bastap jalpy bilim beretin mektepterde oqý júktemesin 18 saǵattan 16 saǵatqa deıin tómendetý kózdelgen. Nátıjesinde shyǵarmashylyqpen aınalysý úshin peda­gogtiń bos ýaqyty kóbeıedi. Ká­siptik min­detterimen baılanysty emes jumys túrlerine tartýǵa, shamadan tys esep berýge, negizsiz tekserýler júrgizýge tyıym salynady. Pedagogti kásiptik min­detterimen baılanysty emes jumys túrlerine tartý jáne olardan shamadan tys eseptilikti talap etý bóliginde Qazaqstan Respýblıkasynyń «Pedagog mártebesi týraly» zańnamasyn buzǵany úshin eskertý kózdelgen, is-áreket qaıtalanǵan jaǵdaıda quqyq buzýshylyq sýbektisine baılanys­ty 60-tan 120 aılyq eseptik kórsetkishke deıin aıyppul qoldanylady. Pedagogke óziniń laýazymdyq mindetterin oryndaý kezinde bylapyt sóıleýden, laıyq­syz minez-qulyqtan, mazaq qylýdan, ábes qylyqtar (belgiler), zattar kór­se­týden kóringen, onyń ishinde bu­qara­lyq aqparat quraldaryn nemese telekommýnıkasııa jelilerin paıdalaný ar­qyly qurmettemeýshilik tanytý – jeke tulǵalarǵa otyz aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyp­pul salýǵa ne bes táýlikke deıingi mer­­zim­ge ákimshilik qamaqqa alýǵa alyp keledi. «Pedagog mártebesi týra­ly» zań pedagogterdiń mártebesi men bedelin naqty arttyrýǵa, olardy odan ári kásibı ósýge yntalandyrýǵa jáne jalpy usynylatyn bilim berý qyzmet­teriniń sapa­syn arttyrýǵa múmkindik beredi. Qazirgi ýaqytta Parlament depýtattary óńirlerge barý aıasynda jergilikti jerlerde Zańdy talqylaýǵa belsendi qatysýda. Sondaı-aq Mı­nıs­trlik mınıstrliktiń jaýapty qyz­metkerleriniń óńirlerge shy­ǵý kestesin daıyndady, bul jumysqa aýmaqtyq bilim basqarmalary men Bilim sapasyn qam­tamasyz etý komıteti qosy­lady», dedi vıse-mınıstr.