Qoǵam • 14 Qańtar, 2020

Balalardyń jazyǵy ne?

34 retkórsetildi

Áleýmettik jeli arqyly taraǵan aýzy býylyp, qol-aıaǵy baılanǵan bala týraly júrekke de, júıkege de salmaq túsirer beınejazba jurtty beıjaı qaldyrmaǵany anyq. Qozǵala almaı, sharasyz kúıde otyrǵan balaǵa qatysty jantúrshigerlik jaıt Saryaǵash aýdanynda oryn alǵan. Osy bir keleńsiz oqıǵadan birneshe kún buryn shymkenttik alty balanyń anasy ózine qol salǵan-dy.

Saryaǵash aýdanyndaǵy oqıǵaǵa qatysty Túrkistan oblystyq polısııa departamenti túsinikteme berip, qylmystyq is qozǵalǵanyn málimdedi. Tártip saqshylarynyń aıtýynsha, polısııaǵa aryzdy balanyń ákesi jazypty. Ol óz aryzynda burynǵy azamattyq nekedegi áıeli 2017 jyly týǵan ulyna qysym kórsetýde dep shaǵymdanǵan. Sot-medısınalyq saraptamanyń qory­tyn­dysyna sáıkes, balanyń denesinen eshqandaı jaraqat nemese kúsh qolda­ný­dyń belgisi anyqtalmaǵan. «Erli-zaıyp­ty­lar arasyndaǵy daý er-azamattyń uzaq ýaqyt boıy alıment tólemegeninen bas­tal­ǵan. Bul otbasy 2014-2018 jyldar aralyǵynda azamattyq nekede bolǵan. Erli-zaıyptynyń eki balasy bar – qyz jáne ul bala. Balanyń anasy eshqandaı esepte turmaıdy. Qazirgi ýaqytta tergep-tekserý amaldary óz jalǵasyn tabýda»,  dep málimdedi Túrkistan oblysy polısııa departamentiniń baspasóz qyzmeti. Kópshilik ananyń jaýapsyzdyǵyna kúıinse, endi birazy aýzy-basy baılaý­ly balasyn bosatpaı beınejazbaǵa túsirip júrgen ákesiniń áreketine ashýlandy. Kinálini tıisti oryndar anyqtap, jaza qoldanar. Al balanyń jazyǵy ne? Esi durys adam kishkentaı balanyń qol-aıaǵyn baılap, aýzyn qymtap qorlaı ma? Iá, áke men ananyń arasyndaǵy alımentke qatysty daýda jábirlenýshi jalǵyz – jazyqsyz da beıkúná bala.

Qoǵamymyzda sońǵy kezderi jıi týyndap otyrǵan eń ótkir máseleniń biri de osy – alıment tóleý bolyp otyr. Altyn qursaqty analar kóp sanalatyn Báıdibek aýdandyq prokýratýrasynyń aǵa prokýrory Azat Tileýjanqyzynyń aıtýynsha, aýdanda qazirgi tańda alıment tóleýge tıis 522 boryshker bar. «Alıment tólemeýdiń negizgi sebepteriniń biri – boryshkerdiń turaqty jumysynyń nemese turaqty tabysynyń bolmaýy. Bul jaǵdaıda sot oryndaýshylary jumyssyz boryshkerlerge jumyspen qamtý ortalyqtaryna barýdy usynady. Degenmen jalaqysy tómen bolǵandyqtan, boryshkerlerdiń basym kópshiligi ol jumystardan bas tartyp jatady. Onyń ústine eńbekten jaltarý úshin tabatyn syltaýlary da tym kóp»,  deıdi A.Tileýjanqyzy. Búgingi tańda sot oryndaýshylary alıment tólemeıtin boryshkerge májbúrleý sıpatyndaǵy sharalardy qoldanady. Mysaly, 3 aıdan astam alıment tólemegen boryshkerge ýaqytsha shetelge shyǵýǵa tyıym salynady, buryn berilgen arnaıy quqyqtary men lısenzııalarynyń qyz­me­ti toqtatylady. Sondaı-aq borysh­kerdiń múlki tárkileýge joldanyp, múlki bolmaǵan jaǵdaıda ákimshilik nemese qylmystyq jaýapkershilikke tartylýy múmkin. Alıment tóleýden qasaqana jaltarǵandarǵa zańmen qyl­mys­tyq jaýapkershilik te kózdelgen. De­genmen jaýapkershilikten qashqan áke­niń kesirinen jazyqsyz bala japa she­gip jatqanyna joǵarydaǵy oqıǵa bir ǵana dálel.

Al shymkenttik kóp balaly ananyń tosyn sheshimge kelýine, baspana máselesi sebep bolǵan sııaqty. Alty balanyń anasy Shymkenttegi Beketti kóshesindegi kepe úılerden páter jaldap turǵan. Aýla sypyrýshy bolǵan 41 jastaǵy áıel 42 myń teńge aılyǵynyń 12 my­ńyn páteraqyǵa tóleıdi. Qalǵan 30 myń teńgeni 6 balasynyń qaı jaǵyna jetkizedi?! Áriptesteri onyń úı alyp, bala­laryn úılendirýdi armandaǵanyn aıta­dy. Shymkent qalalyq turǵyn úı jáne turǵyn úı ınspeksııasy bas­qarmasyndaǵylardyń aıtýynsha, kóp balaly ana 2012 jyldan beri páter kezeginde turǵan. Qazirgi ýaqytta osy oqı­ǵaǵa qatysty jergilikti polısııa «О́zin-ózi óltirýge deıin jetkizý» baby boıynsha qylmystyq is qozǵaǵan. Turǵyn úı basqarmasy basshylyǵynyń aıtýynsha, marqum bolǵan áıelge satyp alý quqyǵynsyz jalǵa berilýi tıis 3 bólmeli páter endi onyń 21 jastaǵy úlken ulyna beriledi. Oǵan zań múmkindik beredi eken. Qaıǵyly oqıǵanyń mán-jaıy anyqtalyp, analarynan aıyrylǵan alty bala baspanaly bolar. Biraq alty balanyń ákesi qaıda, bar bolsa ol qandaı kúıde nemese jaýapkershilikti sezine me degen zańdy suraq týyndaıdy.

Osy jaýapkershilik, onyń ishinde áleýmettik jaýapkershilik máselesine Mem­leket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııa­lanǵan «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynda keńinen toqta­lypty. «Áleýmettik jaýapkershilik qaıt­kende ornyna keledi? Árıne bul  ońaı sharýa emes. Osy kúrdeli máseleniń sheshimin Abaıdyń «Tolyq adam» formýlasynan izdegen jón. «Tolyq adam» degen sóz aǵylshyn tilindegi «A man of integrity» túsinigine saı keledi. Bul – tek óte ilkimdi, ózine senimdi, izgilik pen jaqsylyqqa umtylatyn adamdarǵa ǵana tán sıpattama. Qazir tarap jatqan osy uǵymdy Abaı sonaý on toǵyzynshy ǵasyrdyń ózinde-aq túsindirip aıtty. Adam ómiri tutasymen túrli qarym-qatynastardan quralady. Onsyz adam qoǵamnan bólinip qalmaq. Al qarym-qatynas mindetti túrde ózara jaýapkershilikti týǵyzady. Bul jaýapkershilik qara basynyń qamyn bıik qoıatyn ózimshildik aralasqan kezde buzylady. Sondyqtan Abaı: «Aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta, Sonda tolyq bolasyń elden bólek», dep adamǵa nurly aqyl men ystyq qaırattan bólek jyly júrek kerek ekenin aıtady. Osy úsh uǵymdy ol únemi birlikte qarastyrady, biraq aldyńǵy ekeýi júrekke baǵynýy kerek dep esepteıdi. Bul – qazaq halqynyń ómirlik fılosofııasy.

Biz Abaıdyń «tolyq adam» tujy­­ry­myn qaıta zerdeleýimiz kerek. Bul baǵytta ǵalymdarymyz tyń zertteýlerdi qolǵa alýy qajet. «Tolyq adam» konsepsııa­sy, shyndap kelgende, ómirimizdiń kez kel­gen salasynyń, memleketti basqarý men bilim júıesiniń, bıznes pen otbasy ınstıtýttarynyń negizgi tuǵyryna aınal­ýy kerek dep esepteımin», deıdi Memleket basshysy.

Iаǵnı, joǵaryda biz keltirgen, ókinish­ke qaraı oryn alǵan oqıǵalar tolyq emes otba­sy­da, ásirese «jyly júregi» joq er-azamattyń bala tárbıesindegi jaýap­ker­shiliginiń tómendiginen bolyp otyr. Bul oraıda Prezıdent aıtqan «Tolyq adam» konsepsııasy tolyq otbasy retinde qoǵamda kórinis tabýy qajet-aq. Iá, bala tárbıesinde ata-ana jaýapkershiligin qalyptastyrý baǵytynda atqarylyp jatqan is az emes. Mysaly, Túrkistan oblysy ákim­di­giniń tapsyrmasymen barlyq aýdan, qalalardaǵy orta mektepterde «Ákeler mektebi» qurylǵan. Onyń quramyna kirgen aqsaqaldar men túrli uıym mú­she­le­ri jasóspirimder tárbıesin túzeý men salt-dástúr, ulttyq qundylyqtardy dá­ripteýmen aınalysyp, otbasylyq tár­bıeni nasıhattap, mektepterdegi bala tárbıesine atsalysady. «Áke – bala úshin taý tulǵa. Bala ákege qarap ósedi. Ár áke balasyna ýaqyt bólip, keńesip otyrǵany durys. Sonda balanyń oı órisi durys qalyptasyp, kóńil kókjıegi keńeıip, kez kelgen máselege jan-jaqty qaraýǵa um­tylady. О́zi túzý aǵashtyń kóleńkesi eshýaqytta qısyq bolmaıdy. Durys áke durys tárbıe berse, qoǵamnyń durys damýyna aıtarlyqtaı úles qosary anyq», deıdi Túrkistan oblysy ardagerler keńesiniń tóraǵasy Jeńisbek Máýlenqulov. Sondaı-aq ótken jyldyń sońynda oblys ortalyǵynda Túrkistan oblystyq qoǵamdyq damý basqarmasynyń qol­da­ýymen «Ákeler» forýmy ótkizildi. Otba­syndaǵy ákeniń mindetteri men jaýapkershiligin qalyptastyra otyryp, er balalardy ulttyq rýhta tárbıelep, ádep-ǵurypty, salt-dástúrdi nasıhattap sanasyna sińirýdi maqsat etken forým óńirde alǵash qolǵa alynyp otyr. «Ákeler mektebi – tárbıe mektebi», «Áke joly – izgi jol», «Áke – ónege», «Otbasy – ulaǵat uıasy» atty taqyryptar aıasynda baıandamashylar óz oılaryn ortaǵa salyp, erkin formatta pikir almasý bolǵan forýmda otyzdan astam otaǵasy «Úlgili áke», «О́negeli áke» nomınasııalarymen marapattalyp, túrli syılyqtarǵa ıe boldy. Bul árıne óte qajetti jáne qoldarlyq qadam. Al tolyq emes otbasynyń, ıaǵnı ajyras­qan erli-zaıyptylar arasyndaǵy jaýap­ker­shilik, ásirese alıment máselesi ózekti kúıinde qalyp otyr, ókinishke qaraı.

 

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

200 teńgelik moneta aınalymǵa shyqty

Qazaqstan • Búgin, 10:39

Qorjynymyz bos qaıtty

Qysqy sport • Búgin, 06:56

Para júzýshiler 43 medal oljalady

Sport • Búgin, 06:54

Boksshylar Ammanda irikteledi

Kásipqoı boks • Búgin, 06:53

Naqyl sózderge toly aǵash

Aımaqtar • Búgin, 06:47

Hakim taǵylymy hám ulttyq kod

Abaı • Búgin, 06:43

Kemel oılardyń kemeńgeri

Abaı • Búgin, 06:41

Maǵaýın mıfi

Rýhanııat • Búgin, 06:35

Mańyzdy mindetterge basymdyq beriledi

Saıasat • Búgin, 06:35

Múddeler toǵysy

Álem • Búgin, 06:32

Aýǵanstanda ushaq qulady

Álem • Búgin, 06:30

MÁMS: atqaryldy kóp is

Medısına • Búgin, 06:22

Kóshe boıyndaǵy mádenıet

Qoǵam • Búgin, 06:06

Sary nómir beriletin boldy

Qoǵam • Búgin, 06:05

Qańtardaǵy qarly qursaý

Qoǵam • Búgin, 06:03

Altyn Pragada – Abaı ortalyǵy

Abaı • Búgin, 06:00

О́zara senimge negizdelgen yntymaqtastyq

Prezıdent • Búgin, 05:51

«Barystyń» qarqyny qatty

Hokkeı • Keshe

Uqsas jańalyqtar