Rýhanııat • 16 Qańtar, 2020

Túrki áleminiń rýhanı qazynasy

56 retkórsetildi

«Ulttyq bolmystyń úlgisi», «Memleket isiniń múddelesi», «Jańa qoǵamnyń janashyry», «Álemdik mádenıet­tiń tulǵasy» «Torqaly toıdyń taǵylymy». Bul taqyryptar Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń 9 qańtarda «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» degen maqalasynda tarıhta eń kúrdeli joldardy basyp ótip, nebir tarıhı oqıǵalardy bastan ótkergen ári kýási bolǵan, qazaq ultynyń búgingisin, keleshek múddesin, tilegin, úmitin memlekettiń ósip-ónýinde, qazaq ultynyń álem elderiniń ishinde óziniń laıyqty ornyn alýynda zor rýhanı tirek bolǵan uly oıshyl Abaı atamyzdyń 175 jyldyq merekesine baılanysty qozǵalyp otyr. Taǵy keńirek tápsirlegende, túrki álemi keńistiginde de maqalada aıtylǵan úlken máseleler ózgeshe ózekti, tarıhı mańyzdy ekendigin aıtqym keledi.

Mine, HIH ǵasyrda ómir súr­gen túrki dúnıesiniń shalqar oı­shyly, aqylmany, qazaq hal­qynyń rýhanı sholpan juldyzy Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy qazaq elinde resmı túrde bastaldy. Ony Qazaq­­stan Pre­zıdenti Q.Toqaev ózi­niń eń joǵar­y deńgeıdegi baǵ­dar­­­la­malyq maqalasynda keń kólemde aıtyp ótti.

Eń aldymen, Memleket basshy­synyń halqy úshin tereń qamqor­lyǵy maqalada anyq baıqalady. Qazaq eliniń tarıhynda attyń qasqasyndaı iz qaldyrǵan uly tulǵanyń órnekti ómiri, hal­qyna jasaǵan adal qyzmeti, aqyl­mandyǵy qansha ýaqyt ótse de óz mańyzdylyǵyn joımaı tur­ǵan­dyǵyn Prezıdent mem­le­kettik ıdeologııa deńgeıine kóter­gen. Abaıdaı perzenti bar halyq­tyń keleshegi de aıqyn, jaryq bolatyny anyq. Shynymen de, ha­kimniń qaıratkerligi, da­nysh­pandyǵy qazaq halqy úshin bola­shaqtyń baǵdary, jol kórsetip turǵan sholpan juldyzy emes pe?

Prezıdenttiń bul maqalasy Qazaqstanda búgin ǵana bastala salǵan is-shara emes ekendigin kó­­ńil­ge túıýimiz kerek. Sebebi úsh jyl­dan beri jarııalanyp, qazaq hal­qynyń arman-tilegine la­ıyq­ty bolǵan, ol ǵana emes, bú­kil túrki dúnıesi úshin de óz­geshe mánge ıe, Elbasy N.Nazar­baev­­tyń «Bolashaqqa baǵ­dar: rý­­ha­­nı jań­ǵyrý» jáne 2018 jy­ly qa­rashada jarııalanǵan «Uly dalanyń jeti qyry» maqalalaryndaǵy ıdeıa­lar men oılar, memlekettik is-sharalar Pre­­zı­dent Qasym-Jomart Ke­mel­­ulynyń maqala­syn­da da jo­ǵary deńgeıde jalǵas­qanyn baı­qaý qıyn emes. Qazaq­stan Res­pýb­lı­kasynyń eki pre­zı­denti­niń de memleket, ult jó­nin­degi shy­naıy qamqorlyq­tary qyr­ǵyz­dyń bir urpaǵy re­tin­de meni de óz­ge­she qýantady. Bir týǵan qazaq hal­qy­nyń rýhanı turǵyda turaq­ty damýy, memlekettiń órken­deýi, menińshe qyrǵyz eli úshin de mańyzdy.

Eki eldiń tarıhı baýyrlas­tyǵy, rýhanı jan dúnıeleriniń birligi, qarym-qatynastarynyń júzdegen jyldar boıy qalyptas­qandyǵy búgingi urpaqtar sabaq­tastyǵynan da kórinedi.

Ystyqkól qyrǵyzdarynan shyqqan, Abaı atamyzdyń zamandasy Sadyr  áke jóninde Aqmad Qarybaıulynyń shyǵarmasyn baspaǵa daıarlap, redaksııalap jatqanda Aqmad aǵamyz qyzyq­ty bir oqıǵany aıtyp qaldy. Keıin ol oqıǵany Aqmad Qary­baı­­uly­nyń «Sadyr áke» degen kitabyna da qosyp qoıdym. Áńgime bylaı edi: «1958 jyly Shol­pan ata qalasynyń turǵyny Mámbet Qarabalaevtyń úıine bara qalsam, qazaq eliniń uly jazýshysy Muhtar Áýezov qonaq bolyp jatyr eken». Mámbet aǵa:

– Eı, Aqaı, bul kisini tanısyń ba, – dedi.

– Tanymaǵanda she, bul kisi túgili Abaıdy Erbolymen, Qunan­baıdy Dárkembaıymen, Áıgerimdi Toǵjanymen, Ospandy Tákejanymen birge tanımyn ǵoı, – dedim.

– Meniń oqýshylarym dál sendeı bolady dep oılaǵan edim, bar ekensiń ǵoı, qaraǵym, – dep qolymnan ustap, ózine tartyp janyna otyrǵyzdy. Men Muhtar aǵany buryn kórgen emes­pin. Qaıbir jyldary ol kisi­niń «Abaı joly» romany qyr­ǵyz tiline aýdarylyp shyqty. Ol kitapty men úsh-tórt márte qaı­talap oqyp, keıip­kerlerin óz aýylym­nyń kisi­lerindeı ábden tanyp al­ǵan­myn. Mámbet aǵa: «Muh­tar myr­za, «Abaı joly» kita­by­ńyz ar­qy­ly qazaq elin dúnıe kólemine ta­nyt­­tyńyz. Súıe­gińiz qazaq bol­ǵany­­men, etińiz qyr­ǵyz bolyp qal­dy. Sýyn iship, kóline túsip, jaǵa­­syna úı salyp jaılanyp j­ata­­syz. Qyrǵyz eliniń de bir ulyn Abaı sııaqty shyǵarmalary­ńyz­­da qaıta tiriltseńiz, qyrǵyz baýyr­lary­ńyz sizge rıza bolar edi», dedi.

Sonda uly Muhtar aǵanyń aıt­qan sózinen áserlengen Aqmad Qary­baıuly keıin Ystyqkóldiń jeti ákesiniń biri bolǵan Sadyr áke jónindegi ańyzdardy, bolǵan oqı­ǵalardy kóńiline túıip júrip, 2001 jyly «Sadyr áke» degen kitap­­ty jarııalap, Abaı atamyz sııaq­ty Sadyr ákeni de qaıta ómir­ge alyp keldi. Biz sonyń kýási boldyq.

Bir týǵan qazaq-qyrǵyz el­derin­de halyqtyń júreginde qany men janynda tııanaq tapqan júzdegen, myńdaǵan oqıǵalardy aıta alamyz. Jaqynda ǵana Bish­kekte kóńil jubatqan taǵy bir oqıǵanyń kýásy boldym. Dáriger Anara Dáýletbaqova degen qyrǵyz qyzynyń aıtqandaryna erekshe tańǵaldym. Anara, Aınýra, Aı­gúl degen qyzdar Láılim degen qazaqtyń oqýshy qyzynyń Qa­sym-Jomart Kemeluly To­qaev myrzaǵa Abaıdyń jyryn es­ta­fetamen joldap, uly Abaı­dyń jyrlary dúnıede qaıta jań­ǵyrǵandaı bolǵanyn aıtty. Anara, Aınýra, Aıgúl, Úmitter de Abaı atamyzdyń óleńderin oqyp, Dı­mash Qudaıbergenge, Qazaq­stan­nyń Bishkektegi burynǵy el­shi­sine estafeta joldaǵan eken. Atal­ǵan qyrǵyz arýlary «DKD – Dımash qyrǵyz Dıars» degen Dı­mashtyń keremet án­derin súıý­shilerdiń klýbyn uıym­dastyrǵan. Olar­dyń sany kún saıyn kó­beıip jatqan­dyǵyn aıtty. О́t­ken jyly Dımash­tyń kon­sert­ine arnaıy baryp qaty­syp ta qaı­typty. Qyr­ǵyz­dyń qomy­zyn Dı­mash­tyń Aq­tóbe­degi us­tazy Ma­rat Aıtymov­qa Amerı­kada tur­ǵan Úmit atty qyrǵyz qyzy este­likke berse, taǵy birin Dı­mash­­tyń anasy Svetlana ha­nym­ǵa Anara hanym tartý etken. Bul da baýyrlastyqtyń jańa kóri­nisi dep kóńilim kókke jetkendeı boldy.

2020 jyly Qudaı qalasa, oıshyl, memleketshil, dana Abaı atamyzdyń mereıtoıyn qyrǵyz halqy da laıyqty túrde atalyp ótýine atsalysady. Aqynnyń tań­damaly óleńderiniń bir tom­dyǵy qyrǵyz tilinde baspaǵa da­ıyn­dalyp jatqandyǵy da úl­k­en jańalyq deýge turarlyq. О́t­ken jyly da Abaıdyń óleńderi kitap bolyp jarııalanǵan. «Abaı joly» romanynyń qyrǵyzsha jańa aýdarmasy da ázirlenip jat­qandyǵyn aıta ketkim keledi.

О́miri eline órnekti úlgi bol­ǵan Abaıdaı ǵulamasy bar túrki elderiniń bolashaǵy aıqyn, joly ashyq.

 

Kadyralı KONKOBAEV,

Túrkolog ǵalym, Qyrǵyz Respýblıkasynyń bilimine eńbek sińirgen qaıratker

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar