Mine, HIH ǵasyrda ómir súrgen túrki dúnıesiniń shalqar oıshyly, aqylmany, qazaq halqynyń rýhanı sholpan juldyzy Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy qazaq elinde resmı túrde bastaldy. Ony Qazaqstan Prezıdenti Q.Toqaev óziniń eń joǵary deńgeıdegi baǵdarlamalyq maqalasynda keń kólemde aıtyp ótti.
Eń aldymen, Memleket basshysynyń halqy úshin tereń qamqorlyǵy maqalada anyq baıqalady. Qazaq eliniń tarıhynda attyń qasqasyndaı iz qaldyrǵan uly tulǵanyń órnekti ómiri, halqyna jasaǵan adal qyzmeti, aqylmandyǵy qansha ýaqyt ótse de óz mańyzdylyǵyn joımaı turǵandyǵyn Prezıdent memlekettik ıdeologııa deńgeıine kótergen. Abaıdaı perzenti bar halyqtyń keleshegi de aıqyn, jaryq bolatyny anyq. Shynymen de, hakimniń qaıratkerligi, danyshpandyǵy qazaq halqy úshin bolashaqtyń baǵdary, jol kórsetip turǵan sholpan juldyzy emes pe?
Prezıdenttiń bul maqalasy Qazaqstanda búgin ǵana bastala salǵan is-shara emes ekendigin kóńilge túıýimiz kerek. Sebebi úsh jyldan beri jarııalanyp, qazaq halqynyń arman-tilegine laıyqty bolǵan, ol ǵana emes, búkil túrki dúnıesi úshin de ózgeshe mánge ıe, Elbasy N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» jáne 2018 jyly qarashada jarııalanǵan «Uly dalanyń jeti qyry» maqalalaryndaǵy ıdeıalar men oılar, memlekettik is-sharalar Prezıdent Qasym-Jomart Kemelulynyń maqalasynda da joǵary deńgeıde jalǵasqanyn baıqaý qıyn emes. Qazaqstan Respýblıkasynyń eki prezıdentiniń de memleket, ult jónindegi shynaıy qamqorlyqtary qyrǵyzdyń bir urpaǵy retinde meni de ózgeshe qýantady. Bir týǵan qazaq halqynyń rýhanı turǵyda turaqty damýy, memlekettiń órkendeýi, menińshe qyrǵyz eli úshin de mańyzdy.
Eki eldiń tarıhı baýyrlastyǵy, rýhanı jan dúnıeleriniń birligi, qarym-qatynastarynyń júzdegen jyldar boıy qalyptasqandyǵy búgingi urpaqtar sabaqtastyǵynan da kórinedi.
Ystyqkól qyrǵyzdarynan shyqqan, Abaı atamyzdyń zamandasy Sadyr áke jóninde Aqmad Qarybaıulynyń shyǵarmasyn baspaǵa daıarlap, redaksııalap jatqanda Aqmad aǵamyz qyzyqty bir oqıǵany aıtyp qaldy. Keıin ol oqıǵany Aqmad Qarybaıulynyń «Sadyr áke» degen kitabyna da qosyp qoıdym. Áńgime bylaı edi: «1958 jyly Sholpan ata qalasynyń turǵyny Mámbet Qarabalaevtyń úıine bara qalsam, qazaq eliniń uly jazýshysy Muhtar Áýezov qonaq bolyp jatyr eken». Mámbet aǵa:
– Eı, Aqaı, bul kisini tanısyń ba, – dedi.
– Tanymaǵanda she, bul kisi túgili Abaıdy Erbolymen, Qunanbaıdy Dárkembaıymen, Áıgerimdi Toǵjanymen, Ospandy Tákejanymen birge tanımyn ǵoı, – dedim.
– Meniń oqýshylarym dál sendeı bolady dep oılaǵan edim, bar ekensiń ǵoı, qaraǵym, – dep qolymnan ustap, ózine tartyp janyna otyrǵyzdy. Men Muhtar aǵany buryn kórgen emespin. Qaıbir jyldary ol kisiniń «Abaı joly» romany qyrǵyz tiline aýdarylyp shyqty. Ol kitapty men úsh-tórt márte qaıtalap oqyp, keıipkerlerin óz aýylymnyń kisilerindeı ábden tanyp alǵanmyn. Mámbet aǵa: «Muhtar myrza, «Abaı joly» kitabyńyz arqyly qazaq elin dúnıe kólemine tanyttyńyz. Súıegińiz qazaq bolǵanymen, etińiz qyrǵyz bolyp qaldy. Sýyn iship, kóline túsip, jaǵasyna úı salyp jaılanyp jatasyz. Qyrǵyz eliniń de bir ulyn Abaı sııaqty shyǵarmalaryńyzda qaıta tiriltseńiz, qyrǵyz baýyrlaryńyz sizge rıza bolar edi», dedi.
Sonda uly Muhtar aǵanyń aıtqan sózinen áserlengen Aqmad Qarybaıuly keıin Ystyqkóldiń jeti ákesiniń biri bolǵan Sadyr áke jónindegi ańyzdardy, bolǵan oqıǵalardy kóńiline túıip júrip, 2001 jyly «Sadyr áke» degen kitapty jarııalap, Abaı atamyz sııaqty Sadyr ákeni de qaıta ómirge alyp keldi. Biz sonyń kýási boldyq.
Bir týǵan qazaq-qyrǵyz elderinde halyqtyń júreginde qany men janynda tııanaq tapqan júzdegen, myńdaǵan oqıǵalardy aıta alamyz. Jaqynda ǵana Bishkekte kóńil jubatqan taǵy bir oqıǵanyń kýásy boldym. Dáriger Anara Dáýletbaqova degen qyrǵyz qyzynyń aıtqandaryna erekshe tańǵaldym. Anara, Aınýra, Aıgúl degen qyzdar Láılim degen qazaqtyń oqýshy qyzynyń Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev myrzaǵa Abaıdyń jyryn estafetamen joldap, uly Abaıdyń jyrlary dúnıede qaıta jańǵyrǵandaı bolǵanyn aıtty. Anara, Aınýra, Aıgúl, Úmitter de Abaı atamyzdyń óleńderin oqyp, Dımash Qudaıbergenge, Qazaqstannyń Bishkektegi burynǵy elshisine estafeta joldaǵan eken. Atalǵan qyrǵyz arýlary «DKD – Dımash qyrǵyz Dıars» degen Dımashtyń keremet ánderin súıýshilerdiń klýbyn uıymdastyrǵan. Olardyń sany kún saıyn kóbeıip jatqandyǵyn aıtty. О́tken jyly Dımashtyń konsertine arnaıy baryp qatysyp ta qaıtypty. Qyrǵyzdyń qomyzyn Dımashtyń Aqtóbedegi ustazy Marat Aıtymovqa Amerıkada turǵan Úmit atty qyrǵyz qyzy estelikke berse, taǵy birin Dımashtyń anasy Svetlana hanymǵa Anara hanym tartý etken. Bul da baýyrlastyqtyń jańa kórinisi dep kóńilim kókke jetkendeı boldy.
2020 jyly Qudaı qalasa, oıshyl, memleketshil, dana Abaı atamyzdyń mereıtoıyn qyrǵyz halqy da laıyqty túrde atalyp ótýine atsalysady. Aqynnyń tańdamaly óleńderiniń bir tomdyǵy qyrǵyz tilinde baspaǵa daıyndalyp jatqandyǵy da úlken jańalyq deýge turarlyq. О́tken jyly da Abaıdyń óleńderi kitap bolyp jarııalanǵan. «Abaı joly» romanynyń qyrǵyzsha jańa aýdarmasy da ázirlenip jatqandyǵyn aıta ketkim keledi.
О́miri eline órnekti úlgi bolǵan Abaıdaı ǵulamasy bar túrki elderiniń bolashaǵy aıqyn, joly ashyq.
Kadyralı KONKOBAEV,
Túrkolog ǵalym, Qyrǵyz Respýblıkasynyń bilimine eńbek sińirgen qaıratker
