Qoǵam • 16 Qańtar, 2020

Zerttegen saıyn zerdeń ashylady

22 retkórsetildi

Bul kúnderi barlyq aqparat quralynda jarııalanyp, jilik maıyn shaǵyp, júıeli talqylanyp jatqan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» maqalasy mádenıet pen rýhanı ómirimizdiń baǵyt-baǵdaryn aıqyndap kórsetip bergen temirqazyǵy boldy dep oılaımyn. Jalǵyz men emes, kózi qaraqty búkil qazaq solaı oılaıdy.

Prezıdent óziniń bul maqalasynda jumbaq Abaıdyń júregine tereń boılaı otyryp, onyń tuńǵıyq tylsym syryna jáne úńilip, aqynnyń rýhanı álemin, jaratylys-bolmysyn, qasıet ereksheligin, danyshpan dara tulǵasyn, kemeńger oıshyldyǵyn qadaý-qadaý aıtyp kelip, Abaısyz Alash eliniń aıdarynan jel esip, búkil jaryq álemge aıdyn asyryp, as­qaq kórine almaımyz dep túbegeıli qory­tyndy jasaıdy. Uly Abaı baı­taq dalany jalǵyz jaılaǵan qazaq eli úshin ǵana emes, búkil jer-jahannyń iri tulǵasyna aınalýy qajet deıdi.

«Aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta, sonda tolyq bolasyń elden bólek» dep jyrlaǵan uly Abaıdyń shyǵar­masyn oqyǵan kisiniń kókirek kózi ashylyp, jan-dúnıesi tazaryp, júzi shyraılanyp, aqyl-oıy toly­syp, kemeldene túsedi. О́ıtkeni uly Abaı – rýhanı álem, on segiz myń ǵalam­nyń – jumbaq bir ǵalamy. Ony zerttegen saıyn zerdeń ashylyp, túbine boılaǵan saıyn odan ári tereń­deı beredi. Sheti, shegi joq alapat dúnıe. Qandaı jaǵdaıda da, qan­daı kúnde de aqynnyń yzaly júrek bul­qy­nysynan týǵan týyndylary zaman­­dardan zamanǵa kóship, qaı ǵasyr­da da qunyn joǵaltpaı máńgi jasaı beredi.

Osy rette Prezıdenttiń «Men bul maqalada Abaı sóziniń búgingi zamany­myz úshin kókeıkestiligi, aqyn shyǵar­malarynan halqymyz qandaı taǵylym alýy tıis ekendigi jóninde jurtshylyqpen oı bóliskim keledi» deýi tegin emes. Munyń astarynda Abaıdy tolyq tanymaı, ózimizdi tolyq tanymaımyz, Abaıdyń shyǵarmalaryn oqymaı shyraıymyz kirip, rýhanı jańǵyryp, jańaryp, túlemeımiz degen soqtaly oı jatyr. «Sebebi, – deıdi Memleket basshysy, – uly oıshyl osydan bir ǵasyrdan astam ýaqyt buryn ultty jańǵyrtýǵa, jańarýǵa, jańa ómirge beıim bolýǵa shaqyrǵan».

Prezıdent sonymen birge bul maqalasynda «Pedagog mártebesi týraly» zańǵa, ana tilimizdiń keń óris ashyp damýyna jáne aǵylshyn tilin úırenýge basa kóńil berý kerek ekenin atap ótip, sodan keıin óziniń «Halyq únine qulaq asatyn memleket» atty tujyrymdamasyna toqtalǵan.

Ras, sońǵy ýaqytta memlekettik qyzmetke ulttyq rýhqa sýarylyp, ósip-jetilgen azat oıly jastar kele bastady. Osynyń ózin óz basym uly aqynnyń torqaly toıy aldyndaǵy jaqsy nyshan, jarqyn kórinis, rýhanı jańǵyrý dep bilemin.

Abaıdyń «Allanyń ózi de ras, sózi de ras, Ras sóz esh ýaqytta jalǵan bolmas» degen sózinen de onyń kóregen oıshyl aqyn ekeni aıqyn kórinedi. Myna ǵajap qyzyqty qarańyz: Batys ǵalymdary medısınalyq atylas paraqshasymen (lýpanyń kómegimen) adam júreginiń ońasha buryshynda Alla degen jazýdy baıqaǵan. Qansha aýdaryp, tóńkerip tekserse de Alla degen jazý shyǵa bergen. Ǵalymdar bul jazýdy adamǵa operasııa jasaǵanda kórgen. Olar júrektiń ár qaǵysy Alla dep soǵady deıdi. Senbeske shara qaısy.

Ǵulama aqynnyń mereıtoıyn álemdik deńgeıde laıyqty atap ótý úshin qazirdiń ózinde kóptegen is-shara kúni buryn belgilenip, daıyndyq jumystarynyń qyzý júrip jatqany, Semeı qalasynyń tarıhı ortalyqqa aınalyp, uly Abaı men Shákárimniń, Muhtar Áýezovtiń kindik qany tamǵan óńir aıryqsha mártebege ıe bolyp, ondaǵy tarıhı-mádenı nysandar talapqa saı jańǵyrtylyp, jańar­tylatyndyǵy, sóz joq, órkenıetti el ekenimizdi jáne bir tanytady.

Orystyń áıgili qolbasshysy Kýtýzov áskerı bir keńeste nókerlerine qarap, «Sender erteńgi shabýyldan jeńis izdeısińder, men ıdeıa izdep otyrmyn» depti. Sol sııaqty Qasym-Jomart Kemelulynyń «... munyń bári toı toılaý úshin emes, oı-órisimizdi keńeıtip, rýhanı turǵydan damýymyz úshin ótkizilmek» degen sózinen onyń dúnıege oıly kózben úńilip, ár nárseden ıdeıa izdep, sheshim qabyldaıtyn basshy ekenin baıqaý qıyn emes. Endeshe, bul uly toıdan kim-kimde tuǵyrly oı túıip, rýhanı jańǵyryp, túlep qaıtary daýsyz.

 

Rafael NIIаZBEK,

aqyn, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Cheshenstan Memlekettik syılyǵynyń jáne «Túrki álemine qyzmeti úshin» halyqaralyq syılyqtyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar

Sabannan jasalǵan qalashyq

Aımaqtar • Keshe

Aýylǵa kel, jas dáriger

Aımaqtar • Keshe

Tarıh. Tulǵa. Túrkistan

Rýhanııat • Keshe

Adamdyqtyń qaınary

Rýhanııat • Keshe

Berik Ýálı: Abaı men Alash

Rýhanııat • Keshe

Elimizdiń birqatar aımaǵynda joldar jabyldy

Qazaqstan • 19 Qańtar, 2020

Baıanaýylda boranda joǵalǵandar tabyldy

Aımaqtar • 19 Qańtar, 2020

Uqsas jańalyqtar