Ekonomıka • 17 Qańtar, 2020

Qymbatshylyq pen saýda úı baǵasyna áser ete alar emes

84 retkórsetildi

Byltyr otandyq qurylys zattary aıtarlyqtaı qym­bat­tamaǵanymen, ımporttalatyn qurylys materıaldarynyń baǵasy ájeptáýir ósti. Naryqtaǵy saýda da qarqyn aldy. Degenmen, bulardyń eshbiri bıyl turǵyn úı naryǵyndaǵy baǵany ósire almaıdy.

Dollar baǵamy qurylysty qymbattatty

Byltyr qurylys qunynyń qym­battaýyna syrttan áke­linetin ónimderdiń aıtarlyqtaı qym­battaýy túrtki boldy. Sta­tıstıka komıtetiniń máli­meti­ne súıensek, byltyr ımporttalǵan qurylys ónim­deri­niń baǵasy 7,8 paıyzǵa qym­­battaǵan. Onyń sebebi de túsi­nikti, 2018 jyly dollardyń quny jyl basynda sha­mamen 320 teńgeden 370 teńgege deıin bir­­­tin­dep qymbattady. Ortasha baǵam 340-350 teńge desek, byl­tyr­ǵy baǵam 385 teńgeniń aına­lasynda, sa­lystyr­maly túrde turaqty saq­­taldy. Shetel valıý­­tasynyń sha­ma­men 10 paıyzdan astam qym­­battaǵan kezinde shetelden kele­­tin qurylys zattary baǵa­synyń 7,8 paıyzdan astam ósýi oryndy.

Al otandyq qurylys zat­tarynyń baǵa­sy ımporttyq zattar sekildi qymbat­tamaǵanymen, jeke­legen sektorlarda aıtar­lyqtaı qymbatshylyq baıqa­lady. 2019 jylǵy jalpy qury­lys quny 1,6 paıyz ǵana ósse, so­nyń ishinde qurylys-montaj ju­mystary 0,5 paıyzǵa, mashınalar men jabdyqtar 3,9 paıyzǵa, ózge de jumystar men shy­ǵyn­dar 4,1 paıyzǵa qymbattaǵan. Al ma­terıaldar, bólshekter jáne konstrýksııalar baǵasynyń ósimi 0,8 paıyzdy qurady. Olıfa 2,8 pa­ıyz, ák jáne taýarly beton 0,8 paıyz qymbattady. Esesine sym men armatýra 0,9 paıyz, bı­tým 0,8 paıyz, tabaqty shyny 0,5 paıyzǵa arzanda-
ǵan.

Elordada naryq «tolyp qaldy» ma?

Ulttyq ekonomıka mınıstr­liginiń málimetine súıensek, byl­­tyr on eki aıda respýblıka bo­ıynsha 320 012 baspana saý­dalanǵan. Sonyń ishinde jyl so­ńy­na qaraı kórsetkish qar­qyn aldy. Sarapshylardyń piki­rinshe, eger osy qarqyn saqtalatyn bolsa, bıylǵy baspana saýdasy byl­tyrǵydan anaǵurlym kóp bolmaq. Oǵan alǵysharttar da joq emes. Al byltyrdyń ózinde jyljymaıtyn múlik saýdasy aldyńǵy jyldaǵydan 21 paıyzǵa ósken.

О́ńirlerge toqtalar bolsaq, Al­ma­ty qalasy men Almaty obly­syn­­da halyq baspana nary­ǵy­nyń kór­igin qyzdyryp otyr. Ońtústik asta­­nada saýdalanǵan baspana sany aldyńǵy jyldaǵydan 35,2 pa­ıyzǵa ósse, oblysta saýda kó­lemi 33,2 paıyzǵa ulǵaıǵan. Su­ra­nys pen usynys birin-biri ońtaıly taýyp otyrǵan bul aı­maq respýblıka boıynsha baspana baǵasyn joǵary kóterip tur desek artyq aıtqandyq emes. Sońǵy birer jylda Qyzylorda obly­synda da baspana saýdasy kóbeıe bastady. О́ńirdegi saý­da aldyńǵy jyldaǵymen sa­lys­­­­tyr­ǵanda 34 paıyzǵa ósip­ti. Atyraý, Batys Qazaqstan, Jambyl, Pavlodar, Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan oblystarynda da kórsetkish respýblıkalyq or­ta­sha kórsetkishten joǵary. Shamamen 20-25 paıyz ara­ly­ǵyn­da ósken. Aqmola, Aqtóbe, Qostanaı oblystarynda saýda tym qul­dyr­amaǵanymen, res­pýb­lı­ka­lyq ortasha kórsetkishten tómen, 10-20 paıyz aralyǵynda ǵana ósken. Mańǵystaý obly­syn­da tipti kórsetkish dál byl­tyr­ǵy­daı, múlde ózgermegen.

Elordadaǵy baspana saýdasy­na keler bolsaq, burynǵydaı emes, Nur-Sultan qalasynda saý­da jyl sanap báseńdep kele jatyr. Byltyr saýda kólemi al­dyń­ǵy jylmen salystyrǵanda bar bol­ǵany 9 paıyz aınala­syn­da ós­ken. Naryqtyń kólemi men res­pýblıkalyq kórset­kish­tiń 20 pa­ıyzdyń ústinde ekenin jáne mem­le­kettik baǵ­dar­­lamalardyń deni elor­dada sho­ǵyr­lanǵanyn eskersek, bul tym tómen kórsetkish. Baǵa­ny qymbatsynýy múmkin deıin desek, Atyraý, Almaty qala­­la­­ryn­daǵy kórsetkish jyl sanap kóbeı­­me­se, azaıar emes, soǵan qara­ǵan­da elor­daǵa kóship kelip jatqan ha­­lyq­tan salynyp jatqan úıler kóp sekildi.

 Naryqta úıdiń qymbattaýyna naqty alǵyshart joq

Statıstıka komıtetiniń má­li­­metine súıensek, byltyr jańa úı­ler 6,4 paıyz, qaı­ta­­­lama na­ryq­ta­ǵy abattan­dy­rylǵan úıler 6,2 paıyz, abat­tan­dy­ryl­maǵan úıler 5,7 paıyzǵa qym­bat­tapty. Ortasha eseppen, 2019 jyly úı baǵasy 6 pa­ıyz­dyń ús­tinde qymbattady desek jáne byl­tyrǵy ınflıasııanyń 5,8 paıyz bolǵanyn esepke alsaq, jyl­jymaıtyn múlik naryǵy toqy­rap tur dep aıtýǵa bolady. Saý­danyń 20 paıyzdan artyq kó­beı­geniniń ózi baǵany az da bolsa ósire almaǵanǵa uq­saıdy. Onyń sebebi ártúrli.

Birinshiden, joǵaryda atal­ǵan­­daı, qaıtalama naryqtaǵy úı­lerge qaraǵanda jańa úılerdiń ba­ǵa­sy kóbirek qymbattaǵan. Demek, saý­da negizinen jańa úı­ler­­diń ese­binen ósip otyr. Qaı­ta­la­ma nar­yqtaǵy úıler jańa úı­ler nary­ǵyndaǵy baǵanyń ósýi­men ǵana, janama yqpalymen ǵana qymbattap keledi. Al jańa úıler­diń saýdasy eń aldymen 7-20-25 sekildi memlekettik baǵ­dar­lamalar esebinen ósip otyr. Basqa salalar sekildi jyljy­maı­tyn múlik naryǵy da mem­le­ke­ttik qoldaý arqyly ózin-ózi ustap tur degen sóz.

Ekinshiden, byltyr ıpoteka naryǵy bar bolǵany 2,9 paıyzǵa ósip, 1,69 trln teńgege jetken. Ekinshi deńgeıli bankterdiń nesıe portfeli byltyr 7,2 paıyzǵa óskenin eskersek, ıpotekalyq qaryz portfeliniń 2,9 paıyzǵa ósýi naryqtyń keri ketkeniniń kórsetkishi. Onyń ústine úı baǵasynyń shamamen 6 paıyzǵa qymbattaǵanyn esepke alsaq, ıpotekalyq qaryzdyń kólemi 3 paıyzdan asa azaıyp ketkenin baıqaımyz.

 Halyqtyń tólem qabileti jetpeıdi

Bıyl úı baǵasy ósedi degen alyp-qashpa áńgimege ázirge na­­ryq­ta naqty alǵyshart baı­qal­maı­dy. Dollardyń qym­bat­taýy bıyl byltyrǵydaı 10 paıyzdan aspaýy tıis. Mem­le­kettik baǵ­dar­la­malardyń kó­beıýimen suranys artyp, ba­ǵa­ny kóterýi yqtımal deseńiz, saýdanyń 20 paıyzǵa deıin ul­ǵaıýy baǵaǵa áser ete almaǵanyn baı­­qadyq. О́ıtkeni memlekettik baǵ­­­darla­ma­lar jekelegen top­tar­ǵa kór­se­­tiletindikten, onda na­ryq­tyq básekeles bolmaıdy. Úı­diń baǵasynyń qymbattaýyna jalǵyz alǵyshart – jalpy ınf­lıa­­sııa. Al onyń shamamen 5-6 paı­yz­­dyq dálizde bolatyny belgili. Úı baǵasy da bıyl shamamen osy kólemde ǵana qymbattaýy yq­tı­mal. Jalpy, úı baǵasynyń qym­battaýyna naqty alǵyshart joq ekenin ekonomıst Merýert Mah­mu­tova da dáıekteıdi.

«Meniń oıymsha, úı baǵa­sy­nyń ary qaraı ósýine eshqandaı sebep joq. Baspana qymbattaýy múm­kin degen kompanııa qurylys kompanııalary men rıeltorlardan shyǵyp otyr. Suranys bar, biraq halyqtyń tólem qabileti tómen. Halyqtyń tabysy toqy­rap, azyq-túlik qymbattap jatyr. Al bul úıden de mańyzdy másele. Halyqtyń uzaqmerzimdi ınvestısııa salatyndaı artyq aqshasy joq. Zeınetaqy qoryndaǵy qara­ja­ttyń bir bóligin úı alýǵa ju­msaý ıdeıasyn eń alǵash qara­ǵan­dylyq qurylys kompanııalary 2019 jyl­dyń shildesinde kóter­gen. Men sol kezde bul ıdeıa­nyń bolashaǵy joq ekenin BAQ ókilderine aıt­qan­myn. Salymshylardyń tek 0,9 paıyzynda ǵana jetkilikti jı­naq aqshasy bar. 70 myń er adam 8 mln teńgeden artyq aqsha jınady. Áıel adamdardyń tek 20 myńy ǵana 10 mln teńgeden artyq aqsha jınap úlgergen. Al olar – qaltaly azamattar, meniń oıymsha, úıge sonshalyqty muqtaj emes. Qazir kórsetkishti azdap tó­me­­ndetip, er adamdarǵa 6,5 mln teńgege, áıelderge 9,6 mln teńgege azaıt­ty. Alaıda jalpy jaǵdaı­dy bul ózgerte qoımaıdy. 10,5 mln sa­lymshynyń tek 1 paıyzy ǵana osy talapqa saı keledi. Bular baspana naryǵyna «ser­pin» bere qoımaıdy», deıdi M.Mahmutova.

 

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

«Qutty qonaq» – Birjan elinde

Abaı • Búgin, 07:51

Aqyn muralary – Barnaýlda

Abaı • Búgin, 07:50

Danalyq kiltin ǵylymnan izdegen

Abaı • Búgin, 07:47

Ulttyq taǵamdar umyt qalmasa eken

Tanym • Búgin, 07:43

Altaı, Tarbaǵataı ánderi áýeledi

Rýhanııat • Búgin, 07:42

Uqsas jańalyqtar