Medısına • 17 Qańtar, 2020

Mańǵystaýda týberkýlezge baılanysty ólim-jitim tómendegen

112 retkórsetildi

Mańǵystaý oblysy týberkýlezge qarsy dıspanseriniń dırektory Qýat Tıtanovtyń aıtýynsha, 2017-2019 jyldary týberkýlezben aýrýshańdyqtyń tómendeý qarqyny respýblıka boıynsha 12,8% -dy, oblys boıynsha 6,3 %-dy qurasa, ólim-jitim kórsetkishi respýblıka boıynsha 33,3%-dy, oblys boıynsha 23,1%-dy kórsetti. Bul týraly Mańǵystaý oblystyq Densaýlyq saqtaý basqarmasynyń baspasóz qyzmeti habarlady.

2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha aýrýshańdyqtyń oblystyq kórsetkishi 2,1%-ǵa tómendep,100 myń adamǵa shaqqanda 52,3-ti qurady, 2018 jylǵy kórsetkish 53,4-ti quraǵan bolatyn. О́lim-jitim kórsetkishi 2018 jyly 100 myń adamǵa shaqqanda 2,2-ni qurasa, 2019 jyly kórsetkish 2,0-di qurady, ıaǵnı ólim-jitim deńgeıi 9,1%-ǵa tómendedi.

Týberkýlez boıynsha ahýaldyń jaqsarýyna Qazaqstan Respýblıkasynda 2016-2019 jyldarǵa arnalǵan densaýlyq saqtaýdy damytýdyń «Densaýlyq» Memlekettik baǵdarlamasyna sáıkes júıeli negizde týberkýlezge qarsy is-sharalardy júrgizý nátıjesinde qol jetkizildi. Bul baǵdarlama is-sharalary aıasynda oblysta týberkýlezge qarsy qyzmet qaıta qalyptastyryldy, 55 tósek-oryndy aýdandyq týberkýlezge qarsy aýrýhana ońtaılandyrylyp, sezimtaldyǵy saqtalǵan týberkýlezdi emdeıtin 25 tósek-oryn mýltırezıstentti týberkýlezdi emdeý bólimi bolyp qaıta beıindeldi.

Týberkýlez naýqastaryna mýltıdıssıplınar engizip, turǵyndarǵa týberkýlezge qarsy sapaly kómek kórsetýdi jetildirýdi qamtamasyz etý maqsatynda týberkýlezge qarsy qyzmetti Bastapqy sanıtarlyq kómek uıymdarymen ıntegrasııalaý júrgizildi. BMSK mekemelerin ftızıatr mamandarymen qamtý - 91,6%, ftızıopedıatrlarmen qamtý 93,1%-dy qurady.

Oblysta týberkýlezdi zerthanalyq dıagnostıkalaýdyń jedeldetilgen ádisi ýaqytyly engizilip, úzdiksiz qoldanýda. Atap aıtqanda, Jahandyq qor jobasyn júzege asyrý aıasynda «QR Ulttyq ftızıopýlmonologııa ǵylymı ortalyǵy» RMK tarapynan OTQD bakterıologııalyq zerthanasyna 2010 jyly qajetti materıaldarymen «Baktek MGIT-960» bakanalızatory, 2013 jyly qajetti materıaldarymen «Gene-Xpert» apparaty satyp alyndy. SPID-pen, týberkýlezben jáne bezgekpen kúres boıynsha Jahandyq qor jobasyn júzege asyrý aıasynda 2019 jyldyń 4-toqsanynda USAID «CallengeTB» jobasyn júzege asyrýda oblystyń BMSK uıymdary úshin 14 953 423 teńgege 3 dana qosmodýldi «Gene-Xpert» apparaty satyp alyndy. Baterıologııalyq analızator qajetti materıaldarymen úzdiksiz qamtamasyz etilýde, sonyń nátıjesinde qatty jáne suıyq qorektik ortalarda ósindi zertteý ádisimen naýqastar 100%-ǵa qamtyldy.

Em bastalmas buryn barlyq naýqastardyń dárige sezimtaldyǵyna test júrgizilip, test nátıjesine sáıkes emdeý shemasy tańdalady. 2018 jyldyń aqpan aıynan bastap oblysta týberkýlezdi emdeýdiń jańa shemalary engizildi: aýqymdy dárige tózimdi naýqastardy emdeý úshin jeke rejım jáne shekteýli prosessterimen kóp dárige tózimdi naýqastar úshin qysqa merzimdi emdeý rejımi (9-12 aı).

Jyl saıyn oblys boıynsha 670-700 adamǵa týberkýlezge qarsy em taǵaıyndalyp, em stasıonarly túrde de, ambýlatorly túrde de júrgiziledi. Ambýlatorly em júrgizý úshin oblystyń barlyq ambýlatorlyq-emhanalyq uıymdarynda sertıfıkattary bar mamandarmen qamtamasyz etilgen hımızator kabınetteri ashyldy, hımızatorlar jylda OTQD bazasynda oqytý sabaqtaryn alady.

2018 jyldyń qazan aıynan bastap beıne baqylaýly em (VNL) ádisi engizildi. 2019 jyl emdeýdiń mundaı ádisimen 031 naýqas qamtyldy. 2019 jyly USAID «CallengeTB» jobasyn júzege asyrý aıasynda Ortalyq Azııadaǵy týberkýlezben kúres boıynsha KNCV ókilettigi tarapynan sım-kartasy jáne jady-kartasymen birge somasy 1 840 000 teńgege 20 dana planshet satyp alyndy. Planshetter BBE (VNL) júrgizý úshin qala/aýdannyń tikeleı baqylaýly em kórsetetin bólimderine taratylyp berildi.

Naýqastar týberkýlezge qarsy dári-dármektermen 100%-ǵa qamtamasyz etiledi. Jańa jaǵdaı, sezimtaldyǵy saqtalǵan týberkýlezben aýyratyn naýqastardy emdeý tıimdiligi 2019 jyly 93,5% qurady, 2018 jyly - 97,1% (Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy standarty - 85%). 2016 jyly tirkelgen kóp dárige tózimdi týberkýlezben aýyratyn naýqastardy emdeýdiń tıimdiligi 84,5% qurady (2014 jyly - 78,5%, 2015 jyly - 79,6%,), Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy standarty - 75% -dy quraıdy.

 

Mańǵystaý oblysy

 

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar