Qoǵam • 20 Qańtar, 2020

Beıbit Atamqulov: Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy týraly jańa zań nesimen tıimdi?

63 retkórsetildi

2019 jylǵy 26 jeltoqsanda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańyna qol qoıdy. Jańa zańnyń negizinde elimiz­diń turǵyn úı salasynda júzege asyrylatyn reforma birqatar kúrmeýi qıyn máseleniń túıinin tarqatýǵa baǵyttalǵan.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Atap aıtar bolsaq, birinshiden, kóp páter­li turǵyn úıdi kondomınıým obek­tisi retinde tirkeý tártibi retteledi jáne jeńildeıdi. Búginde kondomınıýmdardy basqarý organdarynyń keıbir basshylary tarapynan kóppáterli turǵyn úıdiń ortaq múlkin satyp alý jáne satý, jalǵa berý turǵyn úı turǵyndarynyń kelisiminsiz júrgiziletini jóninde aza­mat­tardyń, qoǵamdyq birlestikterdiń kóp­tegen ótinishti kelip túsýde. Osy­laısha qarapaıym turǵyndardyń quqyq­tary buzylyp, olardyń tarapynan nara­zylyqtar artýda. Bul jaǵdaıda KPTÚ páter ıeleri turǵyn úıdi kondomınıým obektisi retinde tirkeý, turǵyn úıdiń jalpy aýdanyn, kondomınıým obektisiniń ortaq múlkin jáne ortaq mú­liktegi árbir páter men turǵyn emes úı-jaı­dyń úlesin, jekemenshiktegi pá­terler alańy men turǵyn emes úı-jaı­­l­ar­dyń aýdanyn aıqyndaýy qajet. Aza­mattyq kodekstiń 209-babyna sáıkes, jyljymaıtyn múlikke menshik kondomınıým nysanynda týyndaýy múmkin, bul rette jyljymaıtyn múliktiń jekelegen bólikteri azamattardyń jáne zańdy tulǵalardyń jekemenshiginde bolady, al jyljymaıtyn múliktiń bólek menshikte bolmaıtyn bólikteri jyljymaıtyn múlik bólikteriniń menshik ıelerine ortaq úlestik menshik quqyǵymen tıesili bolady. Kondomınıým obektisin tirkegen­nen keıin páterlerdiń, turǵyn emes úı-jaılardyń barlyq menshik ıeleri kondomınıýmǵa qatysýshylar bola­dy jáne kondomınıým obektisin bas­qarý jáne kondomınıým obektisiniń ortaq múlkin paıdalaný boıynsha teń quqyq­tarǵa ıe bolady.

Tájirıbe kórsetkendeı, jańa úılerde jekelegen qurylys salýshylar nemese basqarýshy kompanııalar kóp páter­li turǵyn úıdi kondomınıým obektisi retinde tirkeýge deıin ortaq múliktiń bir bóligin satady. Osyndaı zańsyz áre­ket­terdiń aldyn alý jáne teris pıǵyldy azamattarǵa bóten múlikti basyp alýǵa múm­kindik bermeý úshin zań ázirleýshisi osyn­daı sátterdi eskeredi jáne Zań nor­malaryna sáıkes nysannyń ortaq múl­kiniń alańy kóppáterli turǵyn úıdi jobalaý satysynda anyqtalatyn bolady.

Ekinshiden, KPTÚ basqarý boıynsha páter ıeleriniń jáne turǵyn emes úı-jaılardyń quqyqtary qamtamasyz etiledi. Búginde turǵyn úılerdi negizinen páter ıeleriniń kooperatıvteri (PIK), basqarýshy kompanııalar jáne ózge de uıymdar basqarýda. Olardyń qyzmetin ashyq júrgizýine qatysty birqatar ol­qy­lyq bar. Bul halyq tarapynan olardyń qyzmet kórsetý sapasyna qa­na­­ǵat­tanbaýshylyq týdyrady, sonyń sal­­darynan PIK-ke degen senim tó­men­­dep, páter ıeleriniń úıdi kútip-us­taý­ǵa jáne kúrdeli jóndeý júrgizýge qara­jat jınaqtaýǵa qulshynysy azaıady. Sony­men qatar qurylys salýshylar qu­­ry­lys aıaqtalǵannan keıin menshik ıe­leri­niń kelisiminsiz ózderiniń affılıırlengen basqarýshy uıymdaryn qurady, bul da menshik ıelerine unaı bermeıdi. Alaıda kóp jaǵdaıda onda uıymdar jańa páterdiń kiltin bermeımin dep bopsalaı otyryp, páter ıelerin tıimsiz sharttarǵa qol qoıýǵa májbúrleıdi.

Tuńǵysh Prezıdent N.Nazarbaev ózi­niń «Qazaqstannyń áleýmettik jań­­ǵyr­tylýy: Eńbek qoǵamyna qaraı jıyr­ma qadam» atty Joldaýynda qaje­tti qu­qyqtyq jaǵdaılar jasaýdy jáne páter ıesine óz úıin basqarý múm­kin­di­gin qam­tamasyz etýdi tapsyrdy. Joǵa­ry­da kór­setilgen problemalardy es­kere otyryp, jumys jáne zańdy kelisý sheń­­berinde In­dýstrııa jáne ınfra­qu­ry­lym­dyq damý mınıstrligi múddeli organ­dar­men, qoǵam­dyq uıymdarmen jáne bir­les­tik­termen birlesip, turǵyn­darǵa óz úıin óz betin­she ne shart negizinde basqarý­shy kom­­pa­nııa­lardy nemese KPTÚ bas­qarý­shy­­syn tarta otyryp basqarýǵa múm­kin­dik beretin kondomınıým obek­tisin bas­­qa­rý­­dyń tásilderi men nysandaryn ázirledi.

Endi páter ıeleri men turǵyn emes úı-jaılardy derbes basqarý qalaı júr­giziletinine toqtalaıyq. Jınalysta men­­shik ıeleri ortaq múlkin basqarý jáne kútip ustaý máseleleri boıynsha menshik ıeleriniń múddesin qorǵaıtyn Úı keńesiniń múshelerin tańdaıdy. Kon­domınıým obektisin basqarýdyń eki nysany «bir úı – bir birlestik nemese jaı seriktestik – bir shot» qaǵıdaty bo­ıynsha jumys isteıtin bolady. Bul múlik ıeleriniń árbir birlestigi, jaı seri­ktestik óziniń aǵymdaǵy jáne jınaq shot­taryn ashatynyn bildiredi. «Bir úı – bir birlestik – bir shot» qaǵıdaty árbir úıdi basqarýdyń jeke tásilin kózdeıdi.

Ekinshi nusqa – basqarý fýnksııasyn KPTÚ basqarýshyǵa nemese basqarýshy kompanııaǵa beredi. Jınalysta páter, turǵyn emes úı-jaılardyń ıeleri de Úı keńesiniń múshelerin, kondomınıým obektisin basqarý nysanyn tańdaýǵa ne basqarý nysanyn tańdaý týraly ókilettikterdi Úı keńesine, Tekserý komıssııasyna berýge tıis. Eger jınalysta páter, turǵyn emes úı-jaılardyń menshik ıeleri basqarý fýnksııasyn berý týraly sheshim qabyldasa, tıisinshe KPTÚ basqarýshysyn nemese basqarýshy kompanııany tańdaý týraly sheshim qabyldaýǵa ne sondaı-aq osyndaı ókilettikterdi Úı keńesine berýge tıis.

Aıta ketý kerek, zańda saqtalǵan qol­danystaǵy daýys berý prınsıpi, árbir páter ıesi, turǵyn emes úı-jaıdyń daýys berý kezinde bir daýysqa ıe bolady. Eger pá­ter, turǵyn emes úı-jaıdyń menshik ıesi­ne birneshe páter, turǵyn emes úı-jaı­lar tıesili bolsa, onda tıisti daýys sany bar.

Osy zańda alǵash ret kóppáterli tur­ǵyn úıdi basqarý jónindegi basqarýshy jáne basqarýshy kompanııalardyń bar­lyq quqyqtary men mindetteri, fýnksııa­lary jazylǵan, sondaı-aq «kóppáter­li tur­ǵyn úıdi basqarýshy» jáne «basqarý­shy kompanııalar» uǵymdary berilgen.

Jergilikti atqarýshy organdardyń derekteri boıynsha elimizdegi kóppáterli turǵyn úılerdiń jalpy sany 79 613 birlikti quraıdy, onyń ishinde 57 274 úı nemese 72%-y qanaǵattanarlyq jaǵ­daı­da. Kúrdeli jóndeýdi qajet etetin úı­lerdiń sany 18 120 birlikti neme­se 23%-dy quraıdy. Turǵyn úı qo­ryn jańǵyrtý jónindegi is-sharalardy qar­jy­­lan­dyrýdyń balama naryqtyq kóz­derin ázirleý maqsatynda zańda ekinshi deńgeıli bankterdegi jınaq shottarynda qara­jat jınaqtaý júıesin paıdalaný kózdelgen.

Páter ıeleriniń jáne turǵyn emes úı-jaılardyń kúrdeli jóndeýge arnalǵan jınaqtarynyń saqtalýyna, sondaı-aq múlik ıeleri birlestiginiń nemese jaı seriktestiktiń kúrdeli jóndeýge alyn­ǵan turǵyn úı zaemyn óteý jónindegi min­det­temelerin oryndaýyna Úkimet qaýly­symen aıqyndalǵan Kúrdeli jóndeýge kepildik berý qory kepildik beredi.

Qarjy naryǵynyń barlyq qatysý­shylarynyń múddeliligi jáne olardy ózara tıimdi negizde tartý maqsatynda ekinshi deńgeıi bankterdiń turǵyn úı qoryn kúrdeli jóndeýge qarajat jınaq­taýǵa qatysýy olardyń quqyǵy bolyp tabylady, bankterdiń tizbesi ekinshi deńgeıli banktermen jasalǵan sharttar negizinde kúrdeli jóndeýge kepildik berýdiń mamandandyrylǵan qorymen aıqyndalatyn bolady.

Turǵyn úı qatynastary salasynda jıi kóteriletin máselelerdiń biri – páter­lerdi, turǵyn emes úı-jaılardy paı­d­alaný, turǵyn úı-jaılardy turǵyn eme­s úıge aýystyrý, úı-jaılardy qaı­ta jabdyqtaý jáne fýnksıonaldyq maqsatyn ózgertý kezinde turǵyndardyń kelisimin alý qajettiligi. Joǵaryda atal­ǵan máselelerdi retteý maqsatynda zań boıynsha páterdiń, turǵyn emes úı-jaı­dyń konstrýktıvtik bóliginiń jáne jal­py úıdegi ınjenerlik jelilerdiń men­shik ıesiniń ózgerýi sáýlet, qala qury­lysy jáne qurylys qyzmeti týraly zań­na­masyna sáıkes júzege asyrylady. Atal­ǵan ózgerister múgedekterdiń turǵyn úıge qol jetkizýin qamtamasyz etýge baılanysty bolǵan jaǵdaıda páter, turǵyn emes úı-jaılar ıeleriniń jazbasha keli­simi talap etilmeıdi. Sonymen qatar Mem­leket basshysynyń 2018 jylǵy 5 qazan­daǵy Qazaqstan halqyna Joldaýyn iske asyrý jónindegi Jalpyulttyq is-sha­ralar josparynyń 62 tarmaǵyn iske asyrý maqsatynda, eldi mekenderde múmkindigi shekteýli adamdar úshin «kedergisiz orta» qurýǵa qatysty turǵyn úı zańnamasy normamen tolyqtyrylady, oǵan sáıkes turǵyn emes úı-jaılardyń menshik ıeleri múgedekter úshin kedergisiz qoljetimdilikti qamtamasyz etýge tıis.

Turǵyn úıden turǵyn emes úı-jaıǵa qaıta jabdyqtalǵan kóppáterli turǵyn úılerdegi hostelderdiń qyzmeti, sondaı-aq KPTÚ-de turatyn azamattar tarapynan erekshe alańdaýshylyq týdyrady. Onda turatyn adamdar qoǵamdyq tártip nor­malaryn árdaıym saqtamaıdy. Aza­mat­tardyń qaýipsiz jáne qalypty ómir súrýi maqsatynda zań shyǵarýshy zań­­nama­da kóppáterli turǵyn úıdegi tur­ǵyn­ emes úı-jaıǵa nemese jeke turǵan ǵıma­­ratqa, ǵımarattyń bir bóligine, jeke tul­­ǵa­­lar­dyń ýaqytsha turýyna arnalǵan jáne paı­dalanylatyn, belgilengen qury­lys, sanı­tarlyq, ekologııalyq, órt­ke qar­sy jáne basqa da mindetti normalar men ere­je­lerge saı keletin «hostel» uǵymy berildi.

Azamattardyń qolaıly ómir súrýin qamtamasyz etý maqsatynda Qazaqstan Respýb­lıkasynyń qoldanystaǵy zańna­malyq aktilerinde, zańmen belgilengen min­detterden basqa páterler men tur­ǵyn emes úı-jaılardyń menshik ıe­leri­niń, sondaı-aq jaldaýshylardyń quqy naqtylandy. Atap aıtqanda, túngi ýaqyt­ta tynyshtyqty saqtaý, onyń ishin­de aza­mat­tardyń qalypty demalysy men ty­nysh­tyǵyna, osy úshin belgilengen arnaıy oryndarda temeki buıymdaryn tutynýǵa kedergi keltirmeý, páterde, tur­­­ǵyn emes úı-jaıda jáne olardan tys shu­ǵyl qajettilikpen baılanysty emes shý shyǵaratyn jumystardy júr­giz­beý qaras­tyryldy. Qurylys, sanıtar­lyq, eko­lo­gııalyq, órtke qarsy jáne bas­qa da mindetti normalar men erejeler qam­tyldy. Memlekettik turǵyn úı qory­nan berilgen turǵyn úıdi jaldaý jáne qosym­sha jaldaý shartynda jalǵa berýshi jaldaýshyǵa nysandy basqarýǵa daýys berý quqyǵyn bere alady.

Búginde elimizde lıft jabdyq­taryn qaýipsiz paıdalaný salasynda qolaı­syz jaǵdaı qalyptasqanyn ja­syrý­ǵa bolmaıdy. Sol sebepti 2012 jyl­­­dan bas­tap lıftilerdi montajdaý jáne qyzmet kórsetý boıynsha ju­mys­tar­dy lısenzııa­laý týraly zańǵa túzetýler en­gizildi. Arna­ıy taldaý jumystarynda bel­gili bolǵan­daı, lısenzııalaýdy joıý tıisti táji­rıbesi, bilik­tiligi jáne tehnı­ka­lyq jaraq­tan­dyrylýy joq, osy qaýip­siz bıznesti júrgizý daǵdysyz serik­­tes­tikterdiń tutas blogy paıda boldy. Lıft jabdyqtaryn turǵyn úı ke­shen­derine jetkizgen, biraq kepildik jáne kepilden keıingi qyzmet kórsetý mindettemeleri boıynsha jaýap bermegen kompanııalar bar. Bul elimizde lıfti apattarynyń kóbeıýine ákelip soqtyrdy. Saraptama kórsetkendeı, apattardyń jıi­leýiniń negizgi sebebi – lıftilerdi mon­tajdaý jáne odan ári paıdalaný ere­je­lerin saqtamaý saldarynan torap­tar men agre­gat­tardyń tozýy. Osy proble­malardy sheshý úshin ókiletti organ lıfti­lerdi montajdaý jáne paıdalaný sala­syn­daǵy talaptardy kúsheıtý jáne ret­teý boıynsha mynadaı sharalar qabyldady:

– lıftterdi montajdaýǵa, qyzmet kórsetýge biryńǵaı talaptardy anyqtaı­tyn jáne 16 normatıvtik tehnıkalyq qujattardy biriktiretin ulttyq standart ázirlendi;

– ulttyq standartty mindetti túrde qoldaný maqsatynda «Azamattyq qor­ǵaý týraly» zańǵa múgedekter úshin lıfti­lerdi, eskalatorlardy, travolatorlar men kótergishterdi montajdaý, paıdalaný, tehnıkalyq qyzmet kórsetý, tehnıkalyq kýálandyrýǵa qatysty tıisti tolyqtyrýlar engizildi;

– «Azamattyq qorǵaý týraly» zańǵa tıisti ózgerister engize otyryp, lıfti­lerge qyzmet kórsetýmen aınalysatyn zańdy tulǵalardy attestattaýdan ótkizý qarastyryldy.

Sondaı-aq zań sheńberinde jergilikti atqarýshy organdarǵa áleýmettik ın­f­raqurylym obektilerindegi qaýip­ti teh­nıkalyq qurylǵylardy, onyń ishin­de lıftilerdi, eskalatorlardy qaýip­siz paıdalanýdy memlekettik qadaǵ­a­laý quzyreti beriledi. Al ókiletti organ­darǵa áleýmettik ınfraqurylym obek­ti­lerindegi qaýipti tehnıkalyq quryl­ǵy­lardyń ónerkásiptik qaýipsizdigi sala­syn­daǵy táýekel dárejesin jáne tekse­rý paraqtaryn ázirleý ári bekitý quzyreti beriledi. Osy atalǵan sharalar bul saladaǵy problemalardy sheshýge jol ashady.

Bıznes-prosesterdiń ashyqtyǵyn qamta­masyz etý jáne páterlerdiń, turǵyn emes úı-jaılardyń jáne turǵyn úı quqyqtyq qatynastarynyń basqa da sýbektileriniń menshik ıeleri ara­syndaǵy ózara is-qımyldy jaqsar­tý maq­satynda osy salaǵa elektrondy aqparattyq resýrstar men aqparat­tyq júıelerdi engizý arqyly turǵyn úı qaty­nastary men turǵyn úı-kom­mýnaldyq sharýashylyq salasyn sıfr­landyrý kózdelip otyr. Turǵyn úı qaty­nastary jáne turǵyn úı-kommý­nal­­dyq sharýashylyq salasyndaǵy aq­parattandyrý obektileri elektrondy aqparattyq resýrstar, turǵyn úı qaty­nastary jáne turǵyn úı-kom­mýnaldyq sharýashylyq salasyndaǵy aqparattyq júıeler bolyp tabylady.

Zań jobasyn Parlamentte qaraý sheń­berinde Úkimet otyrysynda maqul­danǵan biryńǵaı respýblıkalyq medıa-jospar boıynsha zań jobasynyń jańalyqtary respýblıkalyq jáne óńirlik telearnalarda, baspasózde, ınternet-resýrstarda keńinen túsindirilip, osy taqyrypta brıfıngter ótkizilgenin atap ótken jón. Aıtalyq, «Habar 24», «Qazaqstan», «Pervyı kanal Evrazııa», «31 kanal», «Almaty», «Astana TV», «KTK» telearnalarynda, «Egemen Qazaqstan», «Kazahstanskaıa pravda», «Aıqyn», «Lıter», «Vremıa», «Karavan», «Kýrsıv» syn­dy respýblıkalyq baspasózde, son­daı-aq «inform.kz», «tengrinews.kz», «today.kz», «bnews.kz», «zakon.kz», «caravan.kz», «nur.kz» syndy aqparat­tyq ınternet-resýrstarda kóptegen materıal­ jarııalandy. «Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmeti» RMM alańynda Investısııalar jáne damý vıse-mı­nıstriniń, oblys ákimdikteriniń tıisti basqarmasy basshylarynyń qatysýy­­men turǵyn úı-kommýnaldyq sharýa­­shylyǵyn jańǵyrtý máselelerine ar­nalǵan brıfıngter ótkizildi. Zań jobasyn Parlament Májilisinde qaraý sheńberinde zań jobasynyń negizgi erejelerin talqylaý jáne túsindirý úshin Almaty, Shymkent, Kókshetaý, Petropavl jáne Taraz qalalarynda de­pýtattardyń qatysýymen jumys toby­nyń kóshpeli otyrystary ótkizildi. 2019 jyldyń 14 aqpanynda Nur Otan partııasynyń Ortalyq apparatynda depýtattardyń qatysýymen kóppáterli turǵyn úı kondomınıýmyn memlekettik tirkeý máselelerin talqylaý boıynsha jumys tobynyń kóshpeli otyrysy ótti.

Qabyldanǵan zań kóppáterli tur­ǵyn úılerdi kútip-ustaýdy jaqsartý másele­lerin sheshýge múmkindik beredi. Bul mú­liktiń menshik ıeleri birlestikteriniń qyz­metin jańa sapaly deńgeıge kóterýge, onyń ashyqtyǵyn arttyrýǵa jáne páter jáne turǵyn emes úı-jaılardyń menshik ıe­lerin ortaq múlikti kútip-ustaý jáne jón­­deý máselelerin sheshýge qatysýdy jan­dan­dyrýǵa yntalandyrady dep paıymdaı­myz.

 

Beıbit ATAMQULOV,

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri

Sońǵy jańalyqtar

Búgingi jańalyqtar (27.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:45

Basylym basshylary - Erkin QYDYR (1962)

Basylym basshylary • Búgin, 17:05

Karateshiler Aýstrııada aıqasady

Sport • Búgin, 16:26

Almatyda sel júrý qaýpi joq

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Biz birgemiz: Aleksandr Baraev

Vıdeo • Búgin, 13:52

Álemniń 50 elimen jumys isteıtin oblys

Qazaqstan • Búgin, 12:58

Uqsas jańalyqtar