Qoǵam • 20 Qańtar, 2020

Elimizde memlekettik qyzmet kórsetý sapasy artyp keledi

32 retkórsetildi

Qazaqstanda memlekettik qyzmet kórsetý sapasyn monıtorıngileý boıynsha áleýmettik zertteýler júrgizý aıaqtaldy. Ol Memlekettik qyzmet isteri jónindegi agenttiktiń memlekettik áleýmettik tapsyrysy sheńberinde atqaryldy. «Zor rýh» qaıyrymdylyq qory júrgizgen monıtorıng maqsaty - memlekettik qyzmet kórsetý sapasyna, rásimderine jáne qoljetimdiligine qazaqstandyqtardyń qanaǵattaný deńgeıin anyqtaý. Bul týraly Memlekettik qyzmet isteri jónindegi agenttiktiń baspasóz qyzmeti habarlady. 

Monıtorıngpen 65 eń áleýmettik mańyzdy degen memlekettik qyzmet kórsetý qamtyldy. Olardyń ishinde – jyljymaıtyn múlikke quqyqty memlekettik tirkeý, memlekettik áleýmettik járdemaqy taǵaıyndaý, mektepke deıingi balalar uıymdaryna baǵyttaý úshin mektep jasyna deıingi balalardy kezekke qoıý, jedel medısınalyq járdem shaqyrý, taýarlardy kedendik tazartý, elimizdiń Qarýly Kúshteriniń qyzmettik turǵyn úıge muqtaj áskerı qyzmetkerlerin tirkeý, memlekettik ataýly áleýmettik kómekti taǵaıyndaý jáne turǵyndar úshin mańyzdy ózge de qyzmetter bar.

Suraý júrgizý kezinde aıqyndyq, zańdylyq, obektıvtilik, janjaqtylyq, shynaıylyq jáne beıtaraptyq prınsıpteri saqtaldy. Memlekettik qyzmet kórsetý sapasy aqparat, qoljetimdilik, qyzmetkerler, rásimder, merzimder, shyǵyndar, keri baılanys, nátıje sııaqty krıterılermen baǵalandy. Memlekettik qyzmetterdi alý úshin respondentter standarttarǵa sáıkes qyzmetter kórsetetin organdar jumysyna baılanysty ár túrli qurylymdar men uıymdarǵa júgindi.

Suraý salý qorytyndysy boıynsha 14219 qyzmet alýshy bolsa, bul jartysynan kóbiniń (51,5%) sol jáne ózge de memlekettik qyzmet kórsetetin qyzmet berýshi ofısine júgingendigin anyqtap otyr. Al 40,3% jaǵdaıynda olar HQKO júgingendigin, tek sonyń 1,6% HQKO óz-ózine qyzmet kórsetý aımaǵynda memlekettik qyzmetti ala alǵan. Taǵy qyzmet alýshylardyń 8,2% memlekettik qyzmetti ózderiniń mobıldik qosymshasyndaǵy jáne kompıýterindegi portaldan alǵan.

Qoǵamdyq monıtorıng qorytyndysy boıynsha reıtıngte eń joǵary baǵany «Memlekettik emes oblıgasııalardy shyǵarýdy memlekettik tirkeý», «О́týge ruqsattama berý jáne shekaralyq beldeýde bolý», «Tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý uıymdarynda oqyp jatqandarǵa jataqhana berý», «Qujattardy qabyldaý jáne jalpy bilim berý, negizgi orta, bastaýysh jalpy bilim berý baǵdarlamalary boıynsha oqytý úshin vedomstvolyq baǵynyshtylyǵyna qaramastan bilim berý uıymyna  qabyldaý», «Ekonomıkalyq shoǵyrlanýǵa kelisim týraly ótinishterdi qaraý», «Taýrlardyń jiktelimi týraly aldyn ala sheshim qabyldaý», «Mektepke deıingi balalar uıymdaryna baǵyttaý úshin mektepke deıingi (6 jasqa deıin) balalardy kezekke qoıý» jáne «Iondaýshy sáýlelerdi generasııalaıtyn qurylǵylar men qondyrǵylarmen jumys isteýge ruqsattama berý» aldy.

Aıtarlyqtaı tómen baǵamen baǵalanǵandar - «Jedel medısınalyq járdem», «Jyljymaıtyn múlikke quqyqty memlekettik tirkeý», «Múgedekterdi sanatorly-kýrorttyq emdeýmen qamtamasyz etý», «Taýarlyq belgini tirkeý», «Múgedekterge olarǵa protezdik-ortopedııalyq kómek kórsetý úshin qujattardy rásimdeý» jáne ózgeleri.

Qoǵamdyq monıtorıng qorytyndysy boıynsha memlekettik qyzmet kórsetý baǵytynda ortalyq organdardyń reıtıngi qalyptastyryldy. Olarda Ulttyq qaýipsizdik komıteti, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstriligi (ortasha ball 4,99 jáne 4,95 sáıkesinshe) kóshbasshy bolyp tabylady. Reıtıngte sondaı-aq Sıfrlyq damý, qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi, Energetıka mınıstrligi, Ulttyq bank, Qorǵanys mınıstrligi, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi joǵary pozısııalarda.

Negizinen azamattardyń narazylyǵy keri baılanys sapasynan, memlekettik qyzmet merzimi men shyǵynmen kórinis tapqan, sondaı-aq, qyzmet kórsetýshi qyzmetkerler quzyreti men jedeldiginiń jetispeýshiliginen týyndaǵan.

Monıtorıng qorytyndysy boıynsha memlekettik qyzmet kórsetý tártibin jaqsartý, sonyń ishinde olardy jeńildetý, qujattar tizimi men merzimin qysqartý, sondaı-aq bıznes-prosesterdi avtomattandyrý jáne ońtaılandyrý úshin usynymdar pysyqtaldy.

Turǵyndardyń memlekettik qyzmet kórsetý sapasy boıynsha qanaǵattaný deńgeıi 74,8% (bes baldyq baǵan boıynsha ortasha baǵa 4,73 baldy qurady) bolsa, bul ótken jylǵydan 2,4% joǵary (v 2018 jyly qanaǵattaný deńgeıi 72,4% qurady).

Kórsetý sapasyn jaqsartý úshin memlekettik qyzmettiń aıtarlyqtaı bóliginiń áleýeti bar ekendigin atap kórsetý kerek. Turǵyndarǵa qyzmet kórsetýmen baılanysty "Azamattarǵa arnalǵan úkimet" memlekettik korporasııasy men memlekettik organdar jumysyn ońtaılandyrý jónindegi jumystardy jalǵastyrý qajet. Bul jerde memlekettik korporasııa men memlekettik organdar arasyndaǵy sapaly ózara baılanys ta mańyzdy.

 

Sońǵy jańalyqtar

О́z zamanynyń adamy

Rýhanııat • Búgin, 07:38

Qajyǵumardy qaıtemiz?

Tanym • Búgin, 07:31

COVID-19: Otandyq test-júıe jáne vaksına

Koronavırýs • Búgin, 07:28

Naýyrzymǵa aqqýlar naýryzda qonady

Rýhanııat • Búgin, 07:22

Syrttan juqtyrǵandar basym

Koronavırýs • Búgin, 07:20

Ystyq tamaq taratty

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar