Aımaqtar • 20 Qańtar, 2020

Muhtar Tólegen: Abaı úni - halyq úni

497 retkórsetildi

Polshanyń Sveche qalasyndaǵy lıngvıstıkalyq-tehnıkalyq ýnıversıtetke arnaıy baryp, «Abaı» mádenı-bilim berý ortalyǵyn ashty.

Búginde ózimiz úshin de, ózgeler úshin de qazaq pen Abaı bir uǵymǵa aınalǵan. Álemdik qaýymdastyqta qazaq degenimiz – Abaı, al Abaı degenimiz – qazaq degen turaqty túsinik ornyǵyp úlgerdi. Tipti ulttyń tarıhı-mádenı damýynyń tutas bir dáýiri uly aqyn esimimen «Abaı zamany, Abaı dáýiri» dep atalatyny da belgili. Mine, sondyqtan da Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev IýNESKO kóleminde atalyp ótiletin Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyn basty nazarda ustap otyr.

El Prezıdenti «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynda hakimniń tuńǵıyq oılarynyń tereńine boılaý, ony kúlli ómiriniń baǵdarshamy etý – qazaq halqynyń máńgiliginiń máńgilik máselesi ekenin aıtty. Atalmysh maqalanyń «Ulttyq bolmystyń úlgisi», «Memleket isiniń múddeleri», «Álemdik mádenıettiń tulǵasy», «Torqaly toıdyń taǵylymy» degen bólimderinde eldik-memlekettik múddemizge qatysty keleli máseleler sóz etildi.

Qasym-Jomart Kemeluly Abaı shyǵarmalarynyń kúlli adamzat úshin mán-mańyzyna jan-jaqty taldaý jasaı kele onyń ıdeıalary Ulttyq ıdeıanyń ózegine, ulttyq bolmystyń úlgisine aınalýy tıis ekeni týraly syndarly oı tastady. Ult ustazynyń 175 jyldyq mereıtoıy – toı toılaý úshin emes, rýhanı turǵydan damýymyz úshin kerektigin túıindedi.

Ýnıversıtet qyzmeti jastarǵa bilim men tárbıe berýge baǵyttalǵandyqtan Prezıdenttiń bul maqalasyn eń aldymen bilim berý salasyna júktelgen úlken jaýapkershilik, ári mindet dep qabyldaımyz. Jasyratyny joq, qazir qazaq halqynyń dili men tilin, rýhanı qundylyqtaryn saqtap qalý máselesi qaı kezdegiden de ótkir qoıylyp otyr. Bul jóninde qoǵam qaıratkeri, qazaq qara sóziniń maıtalmany Ábish Kekilbaev kezinde: «Kez kelgen mıkrobtar sııaqty, rýhanı mıkrobtardan da tek esik-terezeni tars qymtap qoıyp saqtana almaısyń... odan saqtaný úshin de berik rýhanı ımmýnıtet kerek. Ol – ulttyq mádenıet pen álemdik mádenıettiń gýmanıstik úrdisterimen, úlgilerimen qapysyz sýsyndaý» dep jazǵan edi.

Abaıdyń ómirlik asyl muraty – eldi túzetý, ultty tárbıeleý edi. Abaı adam balasynyń rýhanı kemeldenýi týraly Batys pen Shyǵys fılosofııasyn, Konfýsıı syndy oı alyptaryn tolyq zerttegennen keıin óziniń «Tolyq adam» ilimin qalyptastyrdy. Adamzat balasyna «Adam bol!», adamdyq qasıetterińdi ómirińniń sońyna deıin saqtaı bil dep uran tastady. Abaı óziniń búkil bolmysyn, oı qýaty men aqyndyq kúshin adam boıyndaǵy kisilik pen adamgershilikti, bilim men parasatty, ádilettilik pen qaıratty, el qamyn, qala berdi, búkil adamzat qamyn jeıtin kemel tulǵa, «Tolyq adamdy» tárbıeleý jolyna jumsady. О́sek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq syndy kúlli  rýhanı keselderden aýlaq bolýǵa shaqyrdy. О́ziniń óleńderi men qarasózderinde jeńil kúlki, maqsatsyz ómir súrýden boı tartýǵa ýaǵyzdady. Hakim Abaı úshin Adamdy jaratqan Alla bolǵandyqtan «Adamdy súıý, Allanyń hıkmetin seziný» onyń adamdyǵyn anyqtamaq. Mine, osy turǵydan kelgende Abaıdyń pedagogıkalyq ilimi qaı zaman, qaı eldiń de urpaq tárbıeleý isinde basshylyqqa alyp, tájirıbesine engizýi qajet  eskirmeıtin ilim. 

Prezıdent Q.Toqaev uly Abaıdyń taǵylymy arqyly qazaqstandyq qoǵamdy izgilendirý máselesin astyn syzyp kórsetti. «Abaıdyń  «Tolyq adam» konsepsııasy, shyndap kelgende, ómirimizdiń kez kelgen salasynyń, memleketti basqarý men bilim júıesiniń, bıznes pen otbasy ınstıtýttarynyń negizgi tuǵyryna aınalýy kerek» dedi. 

Osy rette Abaıdaı tuńǵıyq oı men syrshyl sezim ıesin jas urpaqqa qalaı tanytyp, qalaı oqytyp júrmiz degen zańdy saýal týyndaıdy. Abaıdy taný jáne tanytý dárejemiz qandaı? Jas urpaqtyń boıyna aqynnyń rýhanı murasyn sińire aldyq pa? Keler urpaqqa bolashaqqa aparar baǵa jetpes qundylyqtarymyzdyń biri retinde amanat ete aldyq pa?» syndy saýaldar qazir zııaly qaýymdy úzdiksiz oı talqysyna salýda.

Prezıdent aıtqan ana tilimizdiń damýy men dáriptelýine nazar aýdaryp, onyń mártebesin arttyrý máselesin qalaı sheshemiz degen zańdy saýal týyndaıdy. Ádildigin aıtý qajet, «Abaıtaný» pánin mektepke engizý týraly sheshim qabyldanǵany qazaq tili men ádebıeti mamandaryn ǵana emes, jalpy ustazdar qaýymyn óte qýantty. Sonymen qatar, joǵary mektepte abaıtaný kýrsy, qazaq fılosofııasynyń tarıhy pedagogıkalyq mamandyqtardyń barlyǵyna mindetti pán retinde engizilgeni durys dep sanaımyn. Pánder júıesine engizilip, saǵat sany naqty kórsetilmese, jas óskinderdiń boıyna Abaı danalyǵynyń dánin sebý – jaı ǵana ıdeıa kúıinde qala bermek.  

Bizge ustazdar, bilim berý mekemeleri, mınıstrlik birlesip, Abaı murasyn balabaqshadan bastap joǵary mektepke deıingi deńgeıde oqytýdyń ortaq tujyrymdamasyn jasap, engizý qajet. Sol tujyrymdama boıynsha memlekettik standartqa negizdelgen baǵdarlamalar kerek. Tujyrymdamany jasaýǵa fılolog-ǵalymdar ǵana emes, pedagogtar, psıhologtar, fılosoftar, áleýmettanýshylar, IT-mamandary da tartylýy tıis.

Qazirgi Qazaqstan úshin Abaı taǵylymyn egemendi elimizdiń jas urpaǵyn tárbıeleýdegi basty ustanymy dárejesinde oqytý qajettigi aıqyn. Ol úshin uly dana murasyn, taǵylymyn  ısi qazaqtyń júregine jetkizý, búkil ulttyń tárbıe kitabyna aınaldyrý jolynda izdenýimiz qajet. Ulttyq bolmysymyzdy qalyptastyrý eń aldymen balabaqsha men mektepten, bilim berý isi men tárbıeden bastalatyny túsinikti. Osy rette, eń aldymen, mektep oqýshylary men stýdent jastar arasynda Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn qanshalyqty biletinin, olardyń qundylyq baǵdarlaryn  anyqtaıtyn áleýmettik saýalnamalar, monıtorıng júrgizý t.b. jumystar júrgizilýi tıis. Jasyratyny joq, qazirgi jastarymyzdyń sana-sezimi men bolmysyna Batys mádenıetiniń yqpaly artyp, ulttyq qundylyqtardyń álsireý tendensııasy bar. Mine, sondyqtan da tárbıe berýde Abaıdyń «Adam bol!» qaǵıdasyn basshylyqqa ala otyryp, ulttyq tárbıeni, adamzat balasynyń urpaǵyn tárbıeleýdegi ozyq is-tájirıbelerimen ushtastyrýdyń kezi jetken tárizdi. Ol úshin bilim mekemelerinde tárbıe jumysynyń jalpyulttyq tujyrymdamasy jasalýy qajet. Bilim berý mekemelerindegi adamgershilik-patrıottyq tárbıege baǵyttalǵan jumystardyń barlyǵy da Abaıdyń gýmanıstik ıdeıalaryna negizdelip, osy ortaq tujyrymdama aıasynda júzege asyrylǵany jón.

Abaıtaný salasynan qazaq tili  men ádebıeti ǵana emes, barlyq pedagog-mamandardyń biliktiligin arttyrý da asa mańyzdy másele. О́ıtkeni, ǵylym bir ornynda turmaıdy. Táýelsizdik alǵannan bergi ýaqytta abaıtaný salasynda qanshama jańalyqtar, derekter ashyldy. Biraq ǵylymdaǵy jańalyqtardyń mektep partasyna,  muǵalimderdiń tájirıbesine kesheýildep jetip jatatyny jasyryn emes.

Abaıdyń ónegeli ómiri men danalyq darııasyn zamanaýı deńgeıde oqytatyn kontentter, sandyq tehnologııalardy oqý-tárbıe úrdisine engizý de úlken másele. Túıindep aıtqanda, Abaıdy jas óskinderge ulttyq qundylyq, ult maqtanyshy, álemdik progress pen órkenıetke úles qosqan uly tulǵa retinde tanytý eldigimiz ben bolashaǵymyzǵa syn.

Prezıdent maqalasynda Reseıdegi, Fransııadaǵy, Ulybrıtanııadaǵy jáne basqa da memleketterdegi Qazaqstannyń elshilikteri janynan «Abaı ortalyqtaryn» qurý josparlanyp otyrǵandyǵyn aıtty. Shyn máninde, qazaq halqynyń rýhanı-mádenı murasyn Abaı tulǵasy arqyly álemge tanytýmen shuǵyldanatyn ǵylymı ortalyqtar asa qajet. Ult ustazynyń jerlesteri retinde  Abaı ortalyqtaryn qurýdyń alǵashqy qarlyǵashy bizdiń oqý orny bolǵanyn erekshe aıtqym keledi. Bizdiń S.Amanjolov atyndaǵy ShQMÝ ǵalymdary 2019 jyldyń 7 aqpanynda Polshanyń Sveche qalasyndaǵy lıngvıstıkalyq-tehnıkalyq ýnıversıtetke arnaıy baryp, «Abaı» mádenı-bilim berý ortalyǵyn ashty. «Abaı» mádenı-bilim berý ortalyǵynyń maqsaty – Abaıdy, Abaı arqyly qazaqty álemge tanytý, ǵylymı-mádenı baılanys ornatý. Ortalyqtyń bir jaǵy murajaı, bir jaǵy uly tulǵa men Qazaqstannyń rýhanı-mádenı tarıhy jáne qazirgi jetistikterin nasıhattaıtyn bilim berý ortalyǵy bolyp qurylýynyń sebebi de sonda. Ortalyqty ashý barysynda úlken jumys júrgizildi. Polsha tarapy jeke ǵımarat bóldi, ony rásimdeý úshin qazaq, polıak, aǵylshyn, orys tilderindegi Qazaqstan týraly kitaptardy, mádenı jádigerlerdi tapsyrdyq. Sondaı-aq, lıngvıstıkalyq-tehnologııalyq ýnıversıtetke Dáýren Doshanovtyń Abaı músini men Álibek Shoqanovtyń «Abaı» kartınasy berildi. Ortalyqtyń ashylý saltanatyna onlaın rejımde polıak-qazaq beıne-baılanysy ornatyldy. О́skemende mádenıetter baılanysyndaǵy ýnıversıtetter róli taldanǵan dóńgelek ústel ótti. Oǵan stýdentter, ǵalymdar, atqarýshy bıliktiń,  «Nur Otan» partııasynyń, «Rýhanı jańǵyrý» aımaqtyq jobalaý keńesiniń ókilderi qatysty. Osy bastama oblys ákimi Danıal Ahmetovtiń tikeleı qoldaýymen júzege asty.

Qazaqstandyqtar basqa halyqtardyń mádenıeti men jetistikterin jaqsy biledi, álemde bolyp jatqan jaǵdaılar men ózgeristerge qyzyǵýshylyqpen qaraıdy. Biraq óz mádenıetimizdi ózgelerge tanystyrý jaýapkershiligi bizge, qazaqstandyqtarǵa júkteledi. Álemge elimiz, halqymyz týraly aıtýdy úırenýimiz kerek. Kezinde Muhtar Áýezov «Abaı joly» dáýirnamasyn jazyp, álemdi sharlap ketken edi. Búginde Abaı taǵylymyn tórtkúl dúnıege nasıhattaýdyń jańa óristeri men zamanaýı joldarynan izdený bizdiń ardaqty mindetimiz dep bilemin.

Mamyr aıynda Polshadaǵy «Abaı» ortalyǵynyń bazasynda eýropa ǵalymdarynyń Abaı fenomeni men abaıtanýdyń baǵdarlaryna qatysty ǵylymı oı-pikirin ortaǵa salatyn halyqaralyq deńgeıdegi ǵylymı-tájirıbelik konferensııa ótkizilmekshi.  Ortalyqtyń ashylýy, eýropa tórinde halyqaralyq deńgeıdegi ǵylymı forým ótkizý – S.Amanjolov atyndaǵy ShQMÝ-de  qalyptasqan Abaıtaný mektebi ǵalymdarynyń úlken eńbeginiń nátıjesi. Bizdiń oqý ornynda marqum, akademık Z.Ahmetov, Q.Muhamethanuly, M.Myrzahmetuly syndy iri abaıtanýshy ǵalymdardy arnaıy shaqyryp,  dáristerin tyńdaý dástúrge aınalǵan edi. Olardyń dárisin tyńdap, bilim alǵan shákirtteri qazir shet memleketterde abyroıly qyzmet etýde. Atap aıtqanda, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Raýshangúl Muqysheva Vengrııanyń Seged ýnıversıtetinde, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Oraz Sapashev Túrkııanyń Stambýl ýnıversıtetinde qazaq ádebıeti men mádenıeti tarıhynan sabaq berip júr. Al fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Aıjan Qartaeva óńirimizdegi abaıtaný salasynyń myqty mamany retinde ózindik ǵylymı mektep qalyptastyryp úlgerdi. Áıgili ustaz, Q.Bitibaevanyń «Abaıdy tereńdetip oqytý» (1993), «Abaıdy taný» (2000), «Abaı shyǵarmashylyǵyn mektepte oqytý» (2003), «Mektepte Abaıdy tanytýdyń jańashyl tehnologııasy» (2012) atty ádistemelik eńbekteri osy ýnıversıtettiń qazaq tili men ádebıeti kafedrasynyń professory qyzmetinde júrgen kezinde jazyldy. Ádisker-ustazdyń kitaptary Abaı murasyna táýelsizdik kezeńdegi jańǵyrǵan sana, jańasha kózqaras turǵysynan qaraýymen qundy. Ustaz «Abaı shyǵarmashylyǵyn oqytý» (2003) eńbeginde hakimdi oqýshylarǵa 5-11 synyp aralyǵynda quzyrettiliktege baǵyttap oqytýdyń jańa júıesin jasady. Abaıdyń aqyndyq ustanymy, búkil murasyna tán úzilmes oı jelisi: «Adamzatty mahabbatpen jaratqan Allany súıý, adamzatty baýyrym dep súıý, haq joly dep ádiletti súıý» týraly áýlıe taǵylymyn ony oqytýdyń negizi etip alýdy usynǵan edi. Joǵaryda aıtqan bilim men tárbıe berý tujyrymdamalaryn jasaýda ustazdyń osy ıdeıalaryn keńinen paıdalanýǵa bolady.

Prezıdent mereıtoı qarsańynda Abaı muralarynyń álemniń 10 tiline aýdarylatynyn aıtty. Bul ıgilikti is úzdiksiz jalǵasa bermek. Osy rette JOO-daǵy shet tili jáne aýdarma isi mamandaryna arnalǵan bilim berý baǵdarlamalaryna abaıtaný pánin (komponentterin) engizý, ony akademııalyq utqyrlyq aıasynda Abaı ortalyqtarynyń, ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynyń bazasynda oqytý, «Abaı» qoryq-murajaıyna is-tájirıbege jiberý jumystary jolǵa qoıylǵany abzal. Sonda ǵana abaıtaný salasynan sapaly mamandarǵa qol jetkizemiz.

Prezıdentimiz «Bul toıdyń tusyndaǵy basty maqsatymyz – búkil halyqtyń ult ustazy aldyndaǵy ózindik bir esep berýi ispettes bolýǵa tıis dep bilemin» dedi. Abaı hakim esti kisiniń kúnine bir márte óz-ózinen esep alyp otyrýy qajettigin aıtqan. Soǵan oraı, sóz sońynda oqý ornynda Abaı murasynyń nasıhattalýyna qatysty jasalyp jatqan sharalarǵa qysqasha aıtyp óteıin.   

Bıyl Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı halyqaralyq, respýblıkalyq jáne aımaqtyq deńgeıde 500-den astam is-shara uıymdastyrylady. Bizdiń oqý orny sol is-sharalardyń birqatarynyń júzege asyrylýyna belsendi túrde qatysady.

Qasym-Jomart Kemeluly: «Naǵyz Abaıdy, aqyn Abaıdy taný úshin onyń óleńderi men qarasózderinde aıtylǵan oı-tujyrymdardyń mán-mańyzy ashylýy kerek» degen tapsyrma berdi. Osy rette ýnıversıtet ǵalymdary Abaı Qunanbaıulynyń qarasózderin tómengi synyp oqýshylaryna uǵynyqty tilmen mazmundap beretin «Dananyń sózi – aqyldyń kózi» degen kitap shyǵarǵanyn aıta ketkim keledi. Árıne, Abaıdyń qarasózderin túsiný, taldaý úlken adamdarǵa ońaı soqpasy anyq. Sanaly ǵumyryn abaıtanýǵa arnaǵan Muhtar Áýezovtiń ózi: «Abaı – muhıt, men sol muhıttyń betin shómishtep qana qalqyp aldym» degen eken. Sondyqtan Abaı dananyń qarasózderiniń mán-maǵynasyn saqtaı otyryp, bala qabyldaýyna laıyqtap jetkizý úshin fılolog, fılosof, teolog, pedagog, psıholog ǵalymdardyń, qala berdi, logopedterdiń de keshendi zertteýlerin uıymdastyrý máselesi kezegin kútip turǵany da shyndyq.

Oqý orny ult ustazynyń rýhanı murasyn jastardyń boıtumaryna aınaldyrý úshin pedagogıkalyq mamandyqtarǵa «Abaıtaný» kýrsyn jáne fılosofııa pániniń mazmunyna Abaı fılosofııasyn jeke taraý etip engizdik, jyl saıyn «Abaı oqýlaryn» uıymdastyramyz.  2018 jyldan bastap,  ozat oqıtyn, daryndy stýdentterge «Abaı» atyndaǵy shákirtaqy taǵaıyndadyq. Bilim men ǵylymǵa eren eńbegi sińgen tulǵalarǵa arnalǵan «Abaı» atyndaǵy altyn medaldy arnaıy shyǵardyq. Bilim ordasynda   jáne uly aqynnyń týǵan jeri Jıdebaıda abaıtaný konferensııalary ótkizilip, ǵylymı eńbekter, monografııalar shyǵaryldy. Abaıǵa arnalǵan dıplomdyq, magıstrlik jumystar jazyldy. Demek, ShQMÝ ǵalymdary men stýdentteri Abaı týraly kóp málimet bere alady. Odan bólek ústimizdegi jyldyń sáýir aıynda Tatarstannyń Qazan federaldyq ýnıversıtetinde saqtaýly turǵan 1885 jyly Abaı Qunanbaıuly jazǵan Qaramola Erejesiniń túpnusqasyn arnaıy alyp kelip, kórme uıymdastyrý josparda bar.  Ondaǵy maqsat – Abaı fenomeniniń taǵy bir qyryn, zańgerligin nasıhattaý. Osy baǵyttaǵy ǵylymı izdenisterge jol salý.

Byltyr el Prezıdenti Q.Toqaevtyń, Bilim jáne ǵylym mınıstri A.Aımaǵambetovtyń bastamalaryn qoldap, Abaı óleńderin nasıhattaý chellendjine belsendi túrde qatystyq. Abaıǵa óz júregimizdiń lúpilin, ózindik únimizdi qostyq.  Bıyl Abaı óleńderin nasıhattaý chellendjin ári qaraı jalǵap, abaıtaný dáristeriniń chellendjin ótkizbekpiz. Abaıdyń Jıdebaıdaǵy toıyna volonterlardy daıyndap, olarǵa Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵynan tereń teorııalyq bilim beretin tegin dárister uıymdastyrmaqpyz. Qazirgi ýaqytta arnaýly kontentter ázirlenýde. Sonymen qatar, abaıtanýdyń jeksenbilik mektepterin uıymdastyrmaqpyz. Bul mektepke uly aqynnyń shyǵarmashylyǵyna qyzyǵýshylyq tanytqan mektep oqýshylaryn, jalpy poezııa súıer qaýymdy shaqyramyz. Mektep muǵalimderine arnap, Abaıdy oqytý ádistemesinen arnaýly dárister ótkizemiz.

Oıymdy Elbasymyz N.Nazarbaevtyń: «Abaı qazaq halqynyń rýhanı qazynasyna ólsheýsiz úles qosqan ǵulama ǵalym ǵana emes, sonymen qatar, ol – qazaq halqynyń el bolýyna ulan-ǵaıyr eńbek etken danager. Abaı - álemdik oıshyldardyń qataryndaǵy ǵajaıyp tulǵa... Abaı árqashan bizdiń ulttyq uranymyz bolýy kerek. Abaıdy taný arqyly biz Qazaqstandy álemge tanytamyz. Meniń balalarym men erteńgi urpaǵyma Abaıdan artyq, Abaıdan uly, Abaıdan kıeli uǵym bolmaýǵa tıis» degen sózimen aıaqtaǵym keledi.

Muhtar TО́LEGEN,

S.Amanjolov atyndaǵy ShQMÝ rektory,

professor                                                                    

О́SKEMEN

Sońǵy jańalyqtar

Shymkenttik joldar qoǵam baqylaýynda

Aımaqtar • Búgin, 14:57

Qyzylorda: Oblys ákimi ortalyqqa bardy

Aımaqtar • Búgin, 14:39

Jekpe-jek: Qaırat Ahmetovtiń qarsylasy anyqtaldy

Kásipqoı boks • Búgin, 13:38

Aýyldaǵy jurt áli senbeıdi

Qoǵam • Búgin, 13:23

Jambyl jerindegi júıesiz jumystar

Aımaqtar • Búgin, 13:13

Eriktilerge el alǵys aıtty

Aımaqtar • Búgin, 11:16

Qazalyda saqtyq sharalary kúsheıtildi

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Uqsas jańalyqtar