Qoǵam • 21 Qańtar, 2020

Qyzmetimiz – máńgilik ǵumyrymyz úshin...

18 retkórsetildi

Bul qazaqtyń baǵa jetpes kıe­li­si ne? Táýelsizdigi. Eldigi.

Aıbyny bólek, eshnársege – baı­lyǵyńa da, mansabyńa da, marapatyńa da, maqtangerlikke de, aýysyp jatatyn baq pen taqqa da teń kelmeıtin – Azat­ty­ǵy!

Sodan bolar, dúldil aqyn Nesipbek Aıtulynyń: «О́zegim talyp jetken Táýelsizdik, О́mir­de ne bar eken senen qymbat!» deýi.

Kóne dáýirdegi babala­ry­myz, Kúltegin men Tonykókteı ǵula­ma­larymyz túp tamyrymyzdyń túgel bolýyn tilep: «Túrki halqy joıyl­masyn, El bolsyn!» depti.

Qazaqtyń yntymaqqa uıyp, iri bolǵan da kezi, aran-aran bolyp, adasqan da tusy, jarasqan da sáti tarıhtan belgili.

«Keýde bir jerdi jol qylsam,

Shóleń bir jerdi kól qylsam,

Qurap jandy kóp jıyp,

О́z aldyna el qylsam!», dep tolǵapty Aqtamberdi jyraý.

«Ultyna, jurtyna qyzmet etý – bilimnen emes, minezden», – deıdi Alash arysy Álıhan Bókeıhan. Bul da aınadaı aqı­qat, osy kúni bilimdi az ba?

«Oljaly jerde úlesten qa­ǵyl­­­­ǵanymyz, joraly jerde jol­­­dan qaǵylǵanymyz – bári na­­­dandyq kesapaty», deı­di ult us­tazy Ahmet Baı­tur­syn­uly. Bul da ras. Sózge toq­ta­maı súı­reń­deseń baryńnan da, náriń­nen de aırylmaı qoı­maı­syń.

«Bılik aıtsań – túzý kes, ada­lyn aıt. Tııanaq kórme jal­ǵan­dy», depti Shákárim qajy. Sóziń men isiń úılespese – bul kelispegen kemistik.

Iá, sansyz tosqaýyldan ótip, sum saıasattyń toryn sypyryp tastap – sáýleli azattyq ta­ńy­nyń saýmal aýasyn jutyp, sán-saltanatyn kórip júrmiz. Bul azattyqtyń arqasy, Táýel­siz­dik­tiń basqa qondyrǵan baǵy!

Qara sózdiń qas sheberi, káý­sar oıdyń keni Ábish Kekil­baı­­­ulynyń zerdeleýinshe tám­sil­desek: «Oıdaǵymyz boldy. Orta­myz toldy. Tóbedegi keldi. Tóre­les­kende de renjıtin retimiz joq. Tek uzaǵynan súısindirgeı. Aq joldyń aldyndamyz. Úlken ti­lek­tiń ústindemiz». Táýbe, sodan beri otyz jylǵa taıady, qul­dyq sana joq baıaǵy.

Keıde bir sholjańdaıtyn er­ke­­likti qoısaq: «Árbir ju­mys­qa adaldyq kerek. Negiz kerek. Ási­rese, saıası jumysqa bul sy­qyldy sıpattar óte qajet. Ne­giz­siz jasalǵan saıasat – boıama saıasat. Ondaı saıasattyń túbi qa­ıyrsyz», – degen qyrshyn jas Smaǵul Sádýaqasulynyń sózine ba­ǵyp, ony oıymyzǵa qorytsaq, qane!

Erkin eldiń erkin urpaqtyń, azat qazaqtyń ulttyq turpatyn qa­lyptastyrdy. Baıtaǵymyz pe­ıilimizge saı-peıish tó­rin­deı keń ekenin uǵynsaq, utyl­ma­sy­myz anyq.

Endigi jerde: «Men el taǵ­dy­ryna jany ashıtyn árbir aza­mat­qa zor senim artamyn... Men bárińizdi mereıli mekenimizdi órken­detýge úles qosýǵa shaqy­ra­myn!

Uly Abaı óziniń Altynshy qara sózinde «Birlik – aqylǵa birlik» degenin bilesizder. Bere­ke men birlik, aqyl men parasat hal­qymyzdy únemi alǵa bastap keledi.

«Baǵytymyz – aıqyn, jo­ly­­­myz ashyq», degen edi Pre­zı­dent Qasym-Jomart Toqaev byl­tyr­ǵy halyqqa Jol­da­ýyn­­da.

Osy aıqyn baǵytta táýel­siz­dik­tiń týyn bıik ustap, «Táýel­siz­­dik tuǵyrymyz – máńgilik ǵu­­my­­rymyz» desek, sol úshin qyz­­­met etsek, eldiktiń eńsesi bıik­­teı beredi.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde indet juqtyrǵandar sany 500-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 09:19

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar