Úkimet • 21 Qańtar, 2020

Jumys nátıjeleri qorytyndylandy

14 retkórsetildi

Qazaqstan Respýblıkasynyń Ádilet mınıstri Marat Beketaevtyń tóraǵalyǵymen Ádilet mınıstrliginiń keńeıtilgen alqa otyrysy boldy.

Alqa otyrysynda Ádilet mınıstri M.Beketaev 2019 jyldyń qorytyndysy bo­ıynsha baıandap, 2020 jyldyń birinshi jartyjyldyǵyna ádilet organdarynyń aldyna qoıylǵan negizgi mindetterge toq­tal­dy.

Mınıstrdiń sóz saptaýyna qaraǵanda, quqyq qorǵaý jáne sot salalarynda ma­ńyz­dy ózgerister kútilýde. Jáne osy tus­ta mańyzdy qujattardyń biri retinde Ákim­shilik rásimdik-prosestik kodekstiń qabyl­danýy bolmaq. Bıyl Volonter jyly bolyp jarııalandy. Onyń maqsaty – qoǵam­nyń ıgiligi úshin halyq sanasynyń erikti eńbekti qabyldaýyna baılanysty sapaly ózgeris jasaý, eriktiler qyzmeti mádenıetiniń damý tetikterin engizý. Mine osyǵan ádilet organdary barlyq deń­geı­de zań qaýymdastyqtarymen birle­sip belsendi atsalysýy qajet.

Ádilet organdarynyń jańa quryly­myna sáıkes (aýdanaralyq ádilet basqar­ma­laryn qurý) ortalyq apparat pen aýmaqtyq ádilet organdary basshylary jergilikti jerlerde jumysty sapaly uıymdastyrýy qajet. Osyǵan oraı, jumys barysynda eshqandaı kemshilikke jáne turǵyndar tarapynan eskertýge jol berilmeýi tıis. Budan basqa, qalalyq jáne aýdandyq ádilet basqarmalarynyń ońtaı­lan­dyrylǵanyn eskere otyryp, jergi­lik­ti jer­lerde faktorlyq-baldyq shkalaǵa negiz­­delgen eńbekaqy tóleý júıe­sin engi­zý kerek ekenin eske salyp ótti vedomstvo basshysy.

«Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn iske asyrý boıynsha jumys jalǵasady. Bul rette halyqpen tıimdi keri baılanys orna­typ, azamattardyń ótinish­terin sapa­ly qaraý qajet. О́ti­nish­ter­diń kóp bóligin atqarýshylyq is júr­gizý quraı­dy, sondyqtan osy baǵytty erek­she baqylaýda ustaýdy tapsyramyn. Ási­re­se sot aktilerin oryndaý departamenti res­pýb­lı­kalyq jeke sot oryndaýshylary palatasymen birlesip shaǵymnyń sanyn azaıtý maqsatynda atqarýshylyq is júrgizý bo­ıynsha problemalyq máselelerdi sheshýdiń keshendi sharalaryn qabyldasyn, dedi mınıstr.

Alıment óndirip alý – sot aktilerin oryndaý boıynsha basym baǵyttardyń biri. Túsetin shaǵymdardyń jartysynan kóbin osyndaı ister quraıdy eken. Sondyqtan atalǵan máseleni sheshý úshin mınıstrlik «Alıment óndirip alýdyń tıimdi júıesin jasaý boıynsha 30 qadam» is-sharalar jos­paryn bekitip, iske asyrýda. Bul máselede jaǵdaıdy jaqsartýdyń qosymsha tetiginiń biri – arnaıy qor qurý bolyp tabylady. Osyǵan oraı, aldaǵy kezeńde Sot aktilerin oryndaý departamenti respýblıkalyq jeke sot oryndaýshylary palatasymen birlesip arnaıy qor qurý jumysyn jandandyrmaq.

О́tken jylǵy sot-saraptama, sot akti­le­rin oryndaý jáne memlekettiń múliktik quqyqtaryn qorǵaý boıynsha negizgi jumys baǵyttary boıynsha sot-saraptamaǵa 190 myńnan astam materıal túsken. Oryndalǵan saraptamalardyń úlesi 96%-dan asqan. Bul rette, oryndalmaı qaıtarylǵan materıaldar sany aıtarlyqtaı qysqaryp, (2019 j. –
2 238, 2018 j. – 3 014) qaıtalama saraptamalar sany 11%-ǵa azaıǵan (257-den 229-ǵa – deıin, onyń 153-i rastalǵan, 30-y rastalǵan joq, 26-y ishinara rastalǵan). Sondaı-aq 2019 jyly aqyly qyzmet boıynsha ósimge qol jetkizilgen. Jyldyń qorytyndysy boıynsha 386 mln teńge kóleminde aqyly qyzmetter kórsetilgen (2019 j. – 386 mln teńge, 2018 jylǵa qaraǵanda 18%-ǵa kóp – 326 mln teńge).

Sol sııaqty halyqpen jumys isteýde eseptik kezeńde barlyǵy 383 ótinish túsken. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 25%-ǵa artyq (2018 j. – 306 ótinish). Alaıda aryzdardyń basym bóligi óziniń rastaýyn tappaǵan. Tekserý barysynda tek 6 ótinish rastalǵan. Qaraý nátıjeleri boıynsha 16 qyzmetker tártiptik jaýapkershilikke tar­tyldy. Sonymen qatar jeke sarap­shy­­lardyń respýblıkalyq palatasymen bir­­lesip, lısenzııa negizinde qyzmetin jú­ze­ge asyratyn sot sarapshylardyń be­rgen qo­rytyndylaryna 157 ótinish qa­ra­lyp, onyń 15-i óz rastaýyn taýypty. Basym bó­ligi, ıaǵnı 142-si rastalmaǵan. Ras­tal­ǵan sha­ǵymdardyń negizinde 2 lısenzııa toq­ta­tyl­ǵan.

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

«Qutty qonaq» – Birjan elinde

Abaı • Búgin, 07:51

Aqyn muralary – Barnaýlda

Abaı • Búgin, 07:50

Danalyq kiltin ǵylymnan izdegen

Abaı • Búgin, 07:47

Uqsas jańalyqtar