Aımaqtar • 22 Qańtar, 2020

Aqtóbede aımaqty basqarýdyń tyń tásilderi júzege asyrylmaq

224 retkórsetildi

Aqtóbede respýblıka óńirleri arasynda tuńǵysh ret transformasııa jobasy qolǵa alynyp otyr. Bul nendeı uǵymdy bildiredi? Iаǵnı munyń ózi buǵan deıin qoldanylyp kelgen basqarý tásilderi men joldaryna tyń ózgerister engizý qajettiligin kórsetedi. Osyǵan oraı aldaǵy ýaqytta Aqtóbe aımaǵynda bilim berý, medısına ekologııa, jol jáne turǵyn-úı qurylysy, sondaı-aq ınvestısııa tartý sekildi búgingi kúnniń «qany sorǵalap» turǵan salalarynyń qyzmetin uıymdastyrý isi transfarmasııaǵa, ıaǵnı belgili bir ózgeristerge ushyramaq.

Sýrette strategııalyq sessııadan kórinis

Buǵan bastamashy bola bilgender «CSI» strategııalyq ortalyǵy men «Aqtóbe áleýmettik-kásipkerlik korporasııasy». Áýeli bul shirkindi bastaý qıyn degendeı, atalǵan qos bastamashyl qurylym transfarmasııa tásilin engizý úshin eń aldymen strategııalyq sessııa ótkizýdi uıǵarypty. Bul tirkes te tuńǵysh ret aıtylyp otyrǵandyqtan buǵan da anyqtama bere ketkenniń artyqshylyǵy bola qoımas. «CSI» kompanııasynyń seriktesi Oljas Qudaıbergenovtyń aıtýynsha strategııalyq sessııa uǵymy bir maqsatqa jumylǵan jandardyń ózara úndestigi men senimi, ári bir-birimen tyǵyz baılanysy «bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵarý» jolyndaǵy birlesken is-qımyly. Aıtalyq búginde ne kóp, ákimshilik-basqarý ǵımarattarynda ótkiziletin ár túrli jıyndar men jınalystar kóp. Munda kún tártibinde turǵan birqatar máseleler aıtylǵanymen, ómir men turmystyń kóptegen problemalary jáne ony sheshýdiń joldary qaǵaberisteý qalyp qoıa beretini de jasyryn emes. Belgili bir taqyryptyq máselege arnalǵan jıyn ústinde ana problema aıtylmady, myna problema aıaqsyz qaldy deýdiń de qısyny joq. Saraptamashylardyń málimdeýinshe joǵaryda aıtylǵandaı ózara senim men aýyzbirshilik jaǵdaıynda, minber ústinde emes, kerisinshe birer jutym aýyz sý men shaı ústinde problemalar tizbegi kóbirek kórinis beredi eken. Mine, strategııalyq sessııanyń basty bir ereksheligi osynda kórinedi.

El óńirleri arasynda Aqtóbede alǵash ret ótkizilgen strategııalyq sessııa kezinde resmı jınalystarda aıtyla bermeıtin problemalar aıtyldy da, anyqtaldy da. Buǵan qosarymyz alǵashqy tájirıbe bolashaqta ortaq máseleler men tapsyrmalardy birlesip sheshýge múmkindik bere bilgendigi. Strategııalyq sessııa barysynda baıqalǵan oń ahýal men atmosfera osyndaı túıin jasaýǵa alǵyshart qalaıdy. Osy oraıda respýblıka kóleminde tuńǵysh ret ótkizilgen jyly shyraıly basqosýǵa qatysýshylar – memlekettik mekeme ókilderi, kásipkerler men dárigerler jáne ustazdar men qoǵam belsendileri ekenin de aıta ketkenniń artyqshylyǵy bola qoımas. Olardyń jalpy sany júzden asyp jyǵylady.

Osylaısha jańashyldyq pen jasampazdyqty tý etkender toǵyz topqa toptasyp, óńirdiń ońdy tustary eshqaıda ketpeıdi, eshqaıda qashpaıdy dep eseptep, kerisinshe oblystyń osal ári olqy soǵyp júrgen tustaryna kóbirek oı júgirtti. Ári ony qyzý talqyǵa salyp, oń turǵyda sheshýdiń joldaryn tabýǵa tyrysty. Aıyryqsha sessııaǵa qatysýshylardyń arasynda Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Orazalın de bolyp, kóterilgen problemalarǵa qatysty óz oı-pikirin gazet tilshisine bylaısha jetkizdi.

«Jumyla kótergen júk jeńil» demeı me halqymyz, óńirimizde transformasııany qoldaýǵa ázir, ári óreli ózgeristerge nıettes, tilektes azamattardyń mol ekendigi ortaq maqsattar men jetistikterge qol jetkizýge berik negiz qalaı alady. Meniń oıymsha búgingi kóterilgen máseleler kókten túse qalǵan shetin jáıtter emes. Bári de oryndaýǵa ábden bolatyn qarapaıym problemalar. Bárimizdiń maqsatymyz – bireý. Bul oblys turǵyndarynyń sapaly ómir súrýin qamtamasyz etý.

О́mir bolǵan soń onyń tolǵaǵy jetken máseleleri men problemalary bolmaı turmaıdy. Másele sony sheshýdiń balamaly joldaryn izdestirýde emes pe? Bul rette ár salanyń óz kóshbasshysyn taba bilýdiń de orny erekshe. Transformasııa jobasynyń basty bir tarmaǵy osy máseleden bastaý alady dedi  «Aqtóbe áleýmettik-kásipkerlik korporasııasynyń» Basqarma tóraǵasy Ermek Imantaev.

Onyń aıtýynshy oblysta transformasııa jobasy aıaqtalǵan soń «Aqtóbe NUB» óńirlik ortalyǵy qurylmaq. Onyń basty mindeti Aqtóbe oblysyn búgingi zamanaýı bıik talaptarǵa bıimdeý bolmaq. О́ńir basshysynyń tapsyrmasyna oraı soǵan sáıkes taldaýlar, marketıngtik zertteýler men saraptamalar júrgizý kózdelgen. Atalǵan jaýapty is joǵaryda atalǵan qurylymdarǵa tapsyrylǵan. Osy arada «Aqtóbe ÁKK»-niń seriktesi «CSI» strategııalyq bastamalar ortalyǵy tájirıbesi baı, kásibı deńgeıi joǵary, bilikti mamandary men sarapshylary mol, eldiń tynys-tirshiligin zerdeleı biletin iri ulttyq konsaltıngtik kompanııa ekeni belgili. Olar óńirdiń basty erekshelikteri men ekonomıkasyn tereń ári jan-jaqty zertteýge múddelilik pen qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵany ózge áńgimeniń sybaǵasy.

Mine, osylaısha Aqtóbe aımaǵynda óńirdi basqarýdyń jańasha ári ómirsheń tásilderine arqa súıeıtin transfarmasııa jobasynyń qadasy qaǵyldy. Bul baǵyt aımaqtyń ajarlana túsýine septigin tıgize ala ma buǵan ýaqyttyń ózi tóreshi bola alady demekpiz.

 

AQTО́BE

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar