Parlament • 22 Qańtar, 2020

Senatorlar dárilik zattardyń baǵasyn baqylaýdaǵy ózekti máselelerdi talqylady

19 retkórsetildi

Parlament Senatynda Áleýmettik-mádenı damý jáne ǵylym komıtetiniń depýtattary tegin medısınalyq kómektiń kepildi kólemin jáne mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesi aıasynda biryńǵaı dıstrıbıýter qyzmetin júzege asyratyn «SK-Farmasııa» seriktestiginiń basshylyǵymen kompanııanyń jumys tıimdiligi máseleleri boıynsha kezdesti. Bul týraly Parlament Senatynyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Kezdesýge densaýlyq saqtaý, ındýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý,  saýda jáne ıntegrasııa mınıstrlikteriniń, Nur-Sultan qalasy Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń, «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasynyń, «Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory» kommersııalyq emes aksıonerlik qoǵamynyń, medısınalyq mekemeler men úkimettik emes uıymdardyń basshylary men ókilderi qatysty.

Áleýmettik-mádenı damý jáne ǵylym komıtetiniń hatshysy Serik Bekturǵanov sharany asha kelip, kezdesýdiń negizgi maqsaty ambýlatorııalyq emdeý men aýrýhanalar stasıonarlarynda bolǵan kezde halyqty dári-dármekpen qamtamasyz etý máselelerin keshendi qaraý jáne 2018 jyldyń jeltoqsanynda qabyldanǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine dárilik zattar men medısınalyq buıymdardyń aınalysy máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań erejelerin iske asyrý ekenin atap ótti.

«Memleket basshysy Q.Toqaev óziniń Qazaqstan halqyna Joldaýynda 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap Qazaqstanda mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesi iske qosylatynyn, bul rette aldaǵy úsh jylda 2,8 trln teńgeden astam qarajat bólinetin tegin medısınalyq kómektiń kepildi kólemi saqtalatynyn atap ótken bolatyn. Mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrýdy engizý medısınalyq qyzmetterdiń sapasy men qoljetimdiligin arttyrýǵa baǵyttalatyn bolady» dedi senator.

Qatysýshylar aldynda sóz alǵan densaýlyq saqtaý mınıstriniń orynbasary Q.Nádirov elimizdiń úkimeti 2009 jyldyń aqpan aıynda Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha dári-dármekpen jáne medısınalyq buıymdar satyp alý jáne qamtamasyz etý úshin biryńǵaı dıstrıbýsııa júıesin qurý týraly sheshim qabyldaǵanyn atap ótti. «2018 jyldyń 1 qańtarynan bastap halyqty ambýlatorııalyq dári-dármekpen qamtamasyz etý úshin dári-dármek pen medısınalyq buıymdar satyp alý ortalyqtandyryldy. Zańnamany jetildirý boıynsha jumystar júrgizildi. Qarjy mınıstrliginiń portalyndaǵy elektrondyq satyp alýdy uıymdastyrý bóligine Satyp alý erejesine ózgerister engizildi. Bul sharalar dári-dármektiń baǵasyn bekitýdiń jańa tásilderimen birge báseke ortasynyń jaqsarýyna jáne aıtarlyqtaı - 2018 jyly satyp alý kezinde 26,5 mlrd teńgeden astam únemdeýge ákeldi. 2019 jylǵy únem 22,1 mıllıard teńgeni qurady» dedi mınıstrdiń orynbasary.

«SQ-Farmasııa» tóraǵasynyń mindetin atqarýshy B.Shárip baıandama jasady jáne ol SK-Farmasııa stasıonarlyq jáne ambýlatorlyq sektordaǵy 2 myńǵa jýyq medısınalyq uıymdardy dári-dármekpen qamtamasyz etetinin atap ótti. Biryńǵaı dıstrıbıýtordyń óz qarajaty esebinen jyl saıyn áleýmettik mańyzy bar aýrýlar boıynsha dárilik zattar men medısınalyq buıymdardyń tómendetilmeıtin strategııalyq qory jasaldy.

Ol 2020 jyly MÁMS aıasynda Biryńǵaı dıstrıbıýtor júıesinde dárilik zattar men medısınalyq buıymdardyń tizbesi 1331-den 1385-ke deıin ulǵaıǵanyn atap ótti. Osy tizim aıasynda medısınalyq uıymdarǵa 259,1 mlrd teńge somasyndaǵy  dárilik zattar men medısınalyq buıymdar qajet ekeni aıtyldy.

«Uzaq merzimdi sharttar aıasynda josparlanǵan kólemniń 99%-y satyp alyndy. Otandyq taýar óndirýshilermen 578 zatqa (53,7 mlrdteńge) kelisim-shart jasaldy, tikeleı kelisim-sharttar boıynsha 74,1 mlrd teńgege 171 zat satyp alyndy. Qazirgi ýaqytta halyqaralyq uıymdardan 15 zat satyp alyndy, satyp alý barysynda 7,1 mlrd teńgege taǵy 7 zat alyndy» dedi «SK-Farmasııa» ókili.

Senatorlar kezdesý barysynda densaýlyq saqtaý júıesindegi ózekti máseleler, atap aıtqanda, halyqty dárilik zattarmen jáne medısınalyq buıymdarmen qamtamasyz etý, tegin dári-dármekpen qamtamasyz etýdiń qosymsha aqy tóleý júıesine kóshýi, dárilik zattardy ilgeriletýdegi etıkalyq máseleler aıtyldy, sondaı-aq farmasevtıka salanyn damytý jáne otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý máseleleri kóterildi.

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

«Qutty qonaq» – Birjan elinde

Abaı • Búgin, 07:51

Aqyn muralary – Barnaýlda

Abaı • Búgin, 07:50

Uqsas jańalyqtar