Suhbat • 23 Qańtar, 2020

Alık Shpekbaev: Parasattylyq paraqorlyqtan saqtandyrady

414 retkórsetildi

Jemqorlyqty túp-tamyrymen joıý – kún tártibinen túspeıtin kúrdeli másele. Memleket pen qoǵamnyń irgesin sógip, eldiń ilgerileýine úlken kedergi keltiretin bul «keselmen» kúreske Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev áýelden aıryqsha mán berip, osy baǵyttaǵy is-sharalardy kúsheıtý úshin óz Jarlyǵymen Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigin qaıta qurǵany belgili. Biz agenttik tóraǵasy Alık Shpekbaevpen arnaıy jolyǵyp, atqarylyp jatqan jumystardyń barysy jóninde surap bildik.

Kóp asqanǵa – bir tosqan

Alık Jatqambaıuly, byltyr Mem­leket basshysynyń Jarlyǵymen Sy­baılas jemqorlyqqa qarsy is-qı­myl agenttigin qaıta qurý kezinde jańa departamentter ashý týraly she­shim qa­byldandy. Sonyń ishinde kva­zı­mem­­le­kettik sektorda jemqorlyqtyń jo­lyn kesý arnaıy bir departamentke júk­­te­lipti. Nátıjesi qalaı bolyp jatyr?

– О́zderińizge málim, Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nursultan Nazarbaev sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúresti memlekettik saıasattyń negizgi baǵyttarynyń biri retinde belgilep, árdaıym nazarynda usta­ǵan bolatyn. Byltyr Memleket basshy­synyń Jarlyǵymen Agenttik qaıta qu­ryl­ǵannan keıin, onyń ıdeologııasy men jumys tásilderi de ózgerdi. Biz sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl salasynda ádildik, senim jáne parasattylyq qundylyqtaryna negizdelgen túbegeıli betburys jasap jatyrmyz. Úkimettiń byltyr 15 shildede ótken keńeıtilgen otyry­synda Prezıdent kvazımemlekettik sektor­daǵy sýbektiler qyzmetiniń tıimdiligi, sybaılas jemqorlyqpen kúres, quqyq qorǵaý jáne sot júıesin reformalaý týraly másele kótergen bolatyn. Osyǵan oraı Agenttik byltyr kvazımemlekettik sektordaǵy, quqyq qorǵaý jáne sot organdaryndaǵy sybaılas jemqorlyq qylmystaryn anyqtaý, jolyn kesý mindetterin iske asyratyn derbes departament qurdy. Onyń quzyretine quqyq qorǵaý jáne sot salasynyń mekemeleri, sondaı-aq aýdandyq qurylymdarǵa qosa respýblıkalyq jáne oblystyq deńgeıdegi 154-ten asa mekeme kiredi. Barlyq oblystar men respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda ornalasqan enshiles kompanııalardy qospaǵanda, kvazımemlekettik sektordyń 58 sharýashylyq sýbektisi bar. Sektordyń qarjylyq aınalymy eldiń ishki jalpy óniminiń 59%-dan astamyn quraıdy jáne 35 trıllıon teńgeden asady. Bul – jemqorlyqqa beıim keıbir basshylar men qyzmetkerlerdiń bıýdjet qarajatyn jymqyrýdyń túrli joldaryn jasaýyna túrtki bolady. Atalǵan departamenttiń jumysy sondaı júıeli jemqorlyq fak­tilerin anyqtaýǵa baǵyttalǵan.

Jalpy, memlekettik organdarmen qosa, sybaılas jemqorlyqqa beıim kele­tin kvazımemlekettik sektorda byltyr 324 quqyq buzýshylyq tirkeldi. Sybaı­las jemqorlyq qylmys jasaǵany úshin 196 tulǵa jaýapkershilikke tartyldy, olar­­dyń jartysyna jýyǵy, 82-si – ártúr­li deńgeıdegi basshylar. Ne­gizinen satyp alý, memlekettik baǵdar­lama­ny iske asyrý ke­zin­degi jymqyrý, laýa­zym­dyq ókilet­tikti asyra paıdalaný, paraqor­lyqpen tutyl­ǵandar.

Kvazımemlekettik sektor uıym­dary­nyń arasynda jemqorlyqqa eń beıim «Qazaqstan Temir Joly UK» AQ qyzme­tinde 45 tulǵaǵa qatysty 81 jem­qor­lyq qylmys tirkelip, 34 tulǵa sottaldy. Keıbir basshylar vagondardy kedergisiz ótkizý úshin kásipkerlerden iri kólemde para bopsalaýmen aınalysqan. Bul uıymdasqan qylmystyq shemalar zańsyz baıýǵa múmkindik berip, para somasy 100 myńnan 5 mıllıon teńgege deıin jetken. Mundaı faktiler Aqmola, Aqtóbe, Almaty, Qostanaı, Qyzylorda, Soltústik Qazaqstan oblystarynda anyqtaldy.

Sonymen qatar bıýdjet qarajatyn jymqyrý faktileri aksıonerlik qoǵam­dardyń korporatıvtik qorlary quratyn jeke mekemelerde de anyqtaldy. Mysaly, «Astana Motorsports» mekemesiniń basshysy («Astana» Prezıdenttik sport klýbynyń quramynda) Artýr Ardavıchýs álem chempıonattaryna qatysyp, Qazaqstannyń ımıdjin arttyrýǵa arnalǵan 2,1 mlrd teńge kólemindegi memleket qarjysyn jymqyrý boıynsha kúdikke ilindi. Bul qarajat komanda músheleriniń oqý-jattyǵý jıyndaryna jáne jarystarǵa qatysýǵa arnalǵany belgili boldy. A.Ardavıchýsqa halyqaralyq izdeý jarııalanyp, tergeý jalǵasýda. Kúdikti kinásiniń deńgeıi týraly túpkilikti sheshimdi sot shyǵarady.

«Astana Motorsports» basshysyna halyqaralyq izdeý jarııalanǵanyn aıtyp qaldyńyz. Jalpy qazir shetelderde qansha adam jasyrynyp júr? «Astana LRT» jobasyna qatysty aıyptalǵan azamat ta shetelde júr. Bul jobanyń tóńiregindegi daý-damaı qalaı sheshimin tabýda?

– Jalpy, shet memleketterde ja­sy­ryn­ǵan, halyqaralyq izdeý jarııalanǵan Qazaq­stan azamattaryn izdeý Bas prokýratýranyń, Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń, Qorǵanys, Ishki ister, Syrtqy ister mınıstrlikteriniń birlesken buıryqtarynyń negizinde jáne elimizdiń quzyretti organdarynyń Interpolmen ózara is-qımyly arqyly iske asyrylady. Qazirgi tańda Agenttik alys jáne taıaý shetelderde jasyrynǵan 33 tulǵany izdestirýde. Sonyń 21-i Eýropa elderinde jasyrynyp júr. Biz tıisti jumystardy jalǵastyryp jatyrmyz.

Al «Astana LRT» qurylysy jónindegi máselege kelsek, bul – Memleket basshysynyń jáne qoǵamnyń jiti nazarynda. Byltyr 9 qazanda Nur-Sultan qalasynyń ákimdiginde ótken elordany odan ári damytý máseleleri jónindegi májiliste Prezıdent osy daýly isti tergeýdi jedeldetýdi tapsyrǵan edi. Búginde  «Astana LRT» qurylysyna qatysty qylmystyq is boıynsha «qamaýda ustaý» bultartpaý sharasymen úsh kúdiktige halyqaralyq izdeý jarııalanǵan. Izdestirýdi ókiletti organdar, sondaı-aq Interpol júrgizedi. Tıisti zańnamalarǵa sáıkes, izdestiriletin tulǵalardyń júrgen jeri anyqtalǵannan keıin olardy ustaý jáne Qazaqstanǵa qaıtarý sharalary qabyldanady. Bul másele halyqtyń erekshe nazarynda ekenin eskerip, Agenttik byltyr BAQ ókilderi úshin 2 márte baspasóz máslıhatyn ótkizdi. Tergeý kezinde anyqtalǵan faktilerdi jurtshylyqqa ýaqtyly jetkizýge jáne bólisýge tyrysamyz.

– Qazaqstan shetel asqan qylmys­kerlerdi jazalaýǵa yqpal etetin Eýropa Keńesiniń Sybaılas jemqorlyqqa qarsy memleketter toby (GREKO) bas­tamasyna qosyldy ǵoı. Bul músheliktiń jalpy qandaı múmkindikteri bar?

– 2019 jyly 30 jeltoqsanda Memleket basshysy «Qazaqstan Respýblıkasy men Eýropa Keńesi arasyndaǵy GREKO jáne baǵa­laýshy toptar músheleriniń artyqshy­lyqtary men ımmýnıtetterine qatysty kelisimdi ratıfıkasııalaý týraly» Zańǵa qol qoıyp, Qazaqstan atalǵan uıymnyń 50-shi múshesi bolyp tanyldy. Taıaýda ǵana 15-16 qańtarda GREKO Atqarýshy hat­shysy Djanlýka Espozıto elimizge alǵashqy saparmen kelip, Prezıdentpen, menimen jáne Joǵarǵy sot tóraǵasymen, quzyretti memlekettik organdardyń ókil­derimen kezdesti. Eń bastysy, bul mú­shelik Qazaqstannyń sybaılas jemqor­lyqqa qarsy saıasatyn halyqaralyq sarap­shy­lardyń obektıvti baǵalaýyna jol ashady. Sondaı-aq GREKO jumysyna belsene qatysý ári qaraı sybaılas jemqorlyq úshin qylmystyq jaýapkershilik týraly Konvensııany ratıfıkasııalaýǵa múmkindik beredi. Keleshekte bul Eýropa elderimen quqyqtyq kómek kórsetý, qylmyskerlerdi ekstradısııalaý jáne olardyń zańsyz ıemdengen múlikterin qaıtarý máselelerindegi yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa septigin tıgi­zedi.

Qaramaǵyndaǵy qyzmetker úshin árbir basshy jaýapty

– Prezıdent óz Joldaýynda sybaılas jemqorlyqqa qatysty qylmys ja­salǵan mekemeniń birinshi basshysynyń jaýapkershiligin zańnamalyq jáne nor­matıvtik turǵydan naqty belgileý kerek ekenin aıtty. Soǵan oraı, baǵy­nysh­ty qyzmetkeri jemqorlyqpen ustal­ǵan basshynyń qyzmetten ketýi qoǵam­da kóp talqylandy. Osy máselege toqtal­sańyz.

– Prezıdent byltyr 26 qarashada Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń «Memlekettik qyz­met týraly» Zańyna baǵynyshty qyz­met­kerlerdiń sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtary úshin basshylardyń derbes jaýapkershiligin qarastyrǵan zańna­malyq túzetýler paketine qol qoıdy. Zańnyń jańa redaksııasyna sáıkes saıası basshynyń óz qyzmetin doǵarýǵa ótinish berýiniń basty sharty – oǵan tikeleı baǵy­nyshty qyzmetkerge qatysty zańdy kúshi­ne engen sottyń aıyptaý úkimi bolýy ne­me­se aqtalmaıtyn negizder boıynsha qyl­mystyq isti toqtatý týraly sheshimniń qabyl­danýy. Basshynyń jumystan ketýge óti­nish beretin merzimi – 10 kúntizbelik kún. Ekinshi shart – tikeleı baǵynyshty qyzmet­ker jasaǵan qylmys basshy saıası laýa­zymǵa taǵaıyndalǵan kúninen bastap 3 aı ótkennen keıin jasalýy. «Qyzmetten ketý» túsinigi tek saıası qyzmetshilerge qatysty qol­danylady. Jumystan ketýdi qabyldaý nemese qabyldamaý saıası memlekettik qyz­metshini taǵaıyndaǵan tulǵanyń quzy­retinde.

Memlekettik ákimshilik qyzmetshiler bolyp sanalatyn basshylar osyǵan uq­sas jaǵdaılarda jumystan bosatýǵa deıingi tártiptik jaýapkershilikke tartylady. Sondaı-aq memlekettik organdar men uıymdardyń, kvazımemlekettik sýbek­tilerdiń basshylaryna sybaılas jemqor­lyqtyń aldyn alýdy óz mindetinde júıeli eskermegeni úshin tártiptik sanksııa­lar engizilgen. Men bul másele boıynsha byltyr 6 jeltoqsanda Feısbýk áleýmettik jelisindegi paraqshamda arnaıy jazba jarııalaǵan bolatynmyn. Bizdiń mindetimiz – basshylardy óz ujymdarynda sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alýmen jáne eskertýmen sóz júzinde emes, is júzinde aınalysýǵa májbúrleýge saıady.

– Jalpy keıbir joǵary laýazym­daǵy tulǵalar ustalyp ketkenimen, olardyń ornyn basqan qyzmetkerler de jemqorlyqpen shatylyp jatady. Nege mundaı jamanat jaǵdaılar keıin­gilerge sabaq bolmaıdy? Jeń ushynan jalǵasqan jemqorlyqtyń joly qaıtse kesiledi?

– О́kinishke qaraı, siz aıtqandaı fak­tilerdiń oryn alǵanyn moıyndaýǵa májbúrmin. Bul máseleni moraldyq turǵydan tarqatyp kóreıin. Shyndyǵynda, keıbir basshylar ókinishti isten sabaq alýdyń ornyna, sol otqa qaıta túsip jatady. Adamnyń ókinishti nemese ónegeli is-áreketi onyń boıyndaǵy moraldyq-adamgershilik qasıetteriniń tereńdigine baılanysty dep oılaımyn. Biz «Malym – janymnyń, janym – arymnyń sadaǵasy» dep ómir súrgen ata-babanyń urpaǵy emespiz be? Taıaýda ǵana Prezıdent Q.Toqaevtyń «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» maqalasynda halqymyzdyń dana perzenti Abaı Qunanbaevty «bir ǵasyrdan astam ýaqyt buryn ultty jańǵyrýǵa, jańarýǵa, jańa ómirge beıim bolýǵa shaqyrǵan» dep atap ótti. Endeshe, biz osy jahandaný zamanynda jamannan jırenip, jaqsyny úırenýimiz jáne «kónergen» túsinik pen «qaltanyń ǵana qamyn oılaıtyn» qamsyzdyqtan arylýymyz qajet dep sanaımyn. Elbasy aıtpaqshy, «Abaı sózi – qazaqtyń boıtumary. Abaı murasy – qazaqtyń eń qasıetti qazynasy». Sondyqtan biz árdaıym Abaıdyń sarqylmas tereń fılosofııasyna júginemiz. Uly oıshyl «Paıda oılama, ar oıla, talap qyl artyq bilýge» dep aldymen ardy asqaqtatqan. Ar-uıaty tereń, ynsapty, tárbıeli jáne adal adam eshqashan «ala jipti attamaıdy» dep senemin. Kemeńger oıshyl ál-Farabı: «Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe kerek. Tárbıesiz bergen bilim – adamzattyń qas jaýy, al keleshekte onyń ómirine qaýip ákeledi» degen eken. Sondyqtan tárbıege asa mán berý kerek. Tárbıesizdik toıymsyzdyq pen túrmege jeteleıdi, al qanaǵat qaryn toıǵyzady. Osy rette, kez kelgen qyzmetker «qalta men qarynnyń» qarmaǵynan shyǵyp, jemqorlyqty óziniń erteńgi urpaǵynyń baqytty bolashaǵyn urlaý, tutas Otanyna jasaǵan opasyzdyq retinde túsinip, parasattylyq jáne izgilik qaǵıdalaryn ustansa, Qazaqstan kele­shekte jemqorlyqsyz memleketke aınalady dep senemin. Meniń oıymsha, jemqor­lardy túrmege toǵytý, qoǵamdy únemi qor­qynyshta ustaý jemqorlyqty túbegeıli jeńe almaıdy. Bizge sybaılas jemqorlyq qylmystarynyń aldyn alý, oǵan jol bermeý jáne jemqorlyqty mánsiz etý – óte mańyzdy. Parasattylyq ıdeologııasyn qalyptastyrý – sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldaǵy tabystyń basty faktory. Osyǵan oraı, Agenttik úkimettik emes sek­tor men sarapshylardyń áleýetine súıene otyryp, qoǵamda parasattylyq máde­nıetin qalyptastyrý arqyly jemqor­lyqqa qarsy kúresti arttyrýǵa kúsh salýda.

Negizi, barlyq basshylar men memle­kettik qyzmetshilerge sybaılas jem­qor­lyqqa qarsy kúresý Qazaqstan Respýb­lıkasynyń «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl týraly» Zańyna sáıkes mindettelgen. Zańda kózdelgen sybaılas jemqorlyq táýekelderin taldaý jáne monıtorıng júrgizýdiń tıimdi tetikteri arqyly kez kelgen basshy ujymda jemqorlyq quqyq buzýshylyqtaryn anyqtaý, aldyn alý jáne joıýǵa qatysty tıisti sharalar qabyldaı alady. Sondyqtan sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres tek ýákiletti organnyń ǵana emes, barlyq basshylar men memlekettik qyzmetshilerdiń, tutas qoǵamnyń mindeti ári azamattyq boryshy dep sanaımyn.

– Agenttiktiń kadr saıasaty, qyzmet­kerler irikteý jumysy qalaı júrgizilip jatyr?

– Taıaýda Qasym-Jomart Toqaev Prezı­denttik jas kadrlar rezerviniń múshe­lerimen kezdesý barysynda «Ár zamanda kez kelgen halyqtyń bilimdi jáne bilikti azamattarynyń ortaq múddege toptasatyn kezeńi bolady. Osylaısha ultty bıikke jeteleıtin, jańasha damýǵa bas­taıtyn shoǵyr qalyptasady. Jańa Qazaq­stan úshin de osyndaı mańyzdy ári jaýapty sát keldi dep sanaımyn», dedi. Atalǵan kadr rezervine Agenttiktiń orta­lyq apparaty men terrıtorııalyq depar­tamentiniń 5 qyzmetkeri ótti. Osyǵan oraı, Agenttik jumysyna jasampaz, jańashyl jastardy tartý basymdyqqa ıe. Byltyr Agentikti qaıta uıymdastyrý barysynda qyzmetkerlerdiń basym kópshiligi óz ba­ǵyttaryn saqtap qaldy. Bizde berik ustanatyn merıtokratııa qaǵıdatyna sáı­kes júzden asa qyzmetker joǵary laýa­zymdarǵa taǵaıyndaldy. Jeke quram basqa quqyq qorǵaý jáne arnaýly organdardyń joǵary bilikti mamandarymen kúsheıtilip, ulttyq qaýipsizdik organynyń – 13, prokýratýranyń – 23, azamattyq sektordyń – 17, Prezıdent Ákimshiliginiń 5 qyzmetkeri qabyldandy. Jalpy, kadr saıasatynda otandyq jáne sheteldik jetekshi bilim ordalaryn bitirgenderge basymdyq beremiz. Agenttikte qazir sheteldik joǵary oqý oryndarynyń 17 túlegi jumys isteıdi, onyń 7-eýi «Bolashaq» halyqaralyq baǵdarlamasymen oqyǵan. 3 qyzmetker PhD dárejesine ıe, 6 ǵylym kandıdaty, 96 magıstr bar. Agenttikte jumys isteýge suranystyń óte joǵary ekenin atap ótken jón. Ákimshilik laýazymdar boıynsha konkýrstarda bir bos orynǵa úmitkerler sany 25 adamǵa deıin jetýi – osynyń aıǵaǵy. Byltyr qyzmetkerlerdiń jańa generasııasyn qalyptastyrý jáne jastar jylyn qoldaý maqsatynda «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmettiń 30 jańa tulǵasy» atty rekrýtıngtik joba iske asyryldy. Konkýrs nátıjesinde 25 úmitker qyzmetke taǵaıyndaldy. Biz kadr saıasatyn jańǵyrtý jáne dáıekti júrgizý arqyly azamattardyń joǵary senimin qamtamasyz etýdi kózdeımiz. Osy rette qabyldanyp jatqan sharalar mekeme jumysynyń tıimdiligin arttyrýǵa, qyzmetkerlerdiń halyqqa adal jáne qaltqysyz qyzmet etýine yqpal etedi dep úmittenemin.

Ashyqtyq jemqorlyqqa qarsy kúreske septesedi

– Ashyqtyq pen ádildik – sybaılas jem­qorlyqqa qarsy kúreste negizgi qa­ǵı­dat. Osy rette elimizdiń óńirlerinde jú­ze­ge asyp jatqan «Adaldyq alańy» jo­ba­synyń tıimdi tustaryn aıtyp berseńiz.

– Azamattyq qoǵammen ashyq jáne aıqyn qarym-qatynas ornatý – memlekettik apparatty damytýdyń basty qyrynyń biri. Biz úshin eń aldymen ashyq, tıimdi quqyq qorǵaý organyn jáne qoǵamdyq dıalog qurý mańyzdy. Jemqorlyqqa qarsy jobadan jalpyulttyq qozǵalysqa aınalyp, kún ótken saıyn qarqyn alǵan «Adaldyq alańy» jobasy osy ózgeristerdiń basynda tur. Búginde «Adaldyq alańynyń» jo­balyq keńseleri oblystyq ákimdikter men ortalyq memlekettik organdarda turaq­ty jumys isteıdi. Úkimettik emes sektor­dyń, bıznes-qaýymdastyq pen azamat­tyq qoǵam ókilderiniń, tanymal qoǵam qaı­ratkerleri men halyqaralyq uıymdardyń belsendi qoldaýymen asyrylatyn joba óz tıimdiligin kórsetti.

«Open space»-ke kóshý arqyly mem­le­kettik organdardy transformasııalaý jalǵasýda. Bul formatqa 960-qa jýyq mem­lekettik mekeme kóshti. Júzden asa ser­vıstik ákimdik ashylyp, 4 myńǵa jýyq basshy birinshi qabatqa aýysty. Mun­daı jańa tásilder sheneýnikterdiń uıym­das­tyrýshylyq mádenıetiniń ózgergenin ǵana emes, tutynýshylarǵa beıimdiligi artqanyn da aıǵaqtaıdy.

Turmystyq sybaılas jemqorlyqty azaıtý, memlekettik qyzmet kórsetý sapasyn jaqsartý maqsatynda qurylǵan «Adaldyq alańy» jobasynyń aıasynda túrli salany qamtıtyn «Sanaly urpaq», «Adal urpaq», «Sapaly jol», «Adal jol», «Protecting Business and Investments» jobalyq keńseleri, qoǵamdyq baqylaýdy qamtamasyz etetin arnaıy monıtorıngtik jáne aqparattyq-aǵartý toptary jumys isteıdi. Máselen, «Protecting Business and Investments» jobasynyń aıasynda otandyq jáne sheteldik kapıtaldyń qatysýymen jalpy somasy 12,1 trln teńge bolatyn 421 bıznes-joba sybaılas jemqorlyqqa qarsy súıemeldeýge ıe bolyp otyr. Investısııalyq jobalardyń 28%-y shet­eldik ınvestorlardyń úlesinde. Kásip­kerler men ınvestorlardan kelip túsken shaǵymdardyń 90%-y (684 shaǵymnyń 625-i) olardyń múddesine sheshildi.

6 myńnan astam mektepte 1 mln-ǵa jýyq múshesi bar «Adal urpaq» mektep klýby jumys isteıdi. Osy klýbtar arqyly byltyr 25 myńnan astam is-shara uıymdastyrylyp, elimizdiń barlyq jalpy bilim beretin mektepterinde jalpyrespýblıkalyq «Adaldyq saǵaty» aksııasy ótkizildi. Buǵan qosa «Transparency Internatioanal Kazakhstan» QQ qoldaýymen «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy jazǵy mektepter» men parasattylyq mektepteri jumys istedi. Skandınavııa elderiniń tájirıbesi boıynsha «Adaldyq dúkenderi» (Integrity Shop) ashyldy. Jalpy, elimizdiń barlyq óńirlerinde halyqty ishki mádenıet pen parasattylyqqa tárbıeleýge baǵyttalǵan 5 myńǵa jýyq satýshysyz dúken jumys isteıdi. Sondaı-aq byltyr «Adaldyq alańy» jobasy qosa uıymdastyrýshy retinde ótkizgen «Halyq zańgeri» aksııasynda 18 myń azamatqa tegin quqyqtyq keńes berilip, oǵan 2 500 sarapshy qatysty. Aksııa bir ýaqytta 176 eldi mekende ótkizildi. Bir sózben aıtqanda, qoǵamdyq baqylaý men úkimettik emes sektordyń belsendiligi artýyna baılanysty, memleket pen qoǵam arasyndaǵy alshaqtyq azaıdy. Sol sebepti memlekettik apparat neǵurlym ashyq jáne aıqyn bola tústi. Meniń oıymsha, «Adaldyq alańy» aldaǵy ýaqytta ar men adaldyqtyń, ádildik pen zańdylyqtyń, senim men parasattylyqtyń ortalyǵyna aınalýy tıis.  Men qoǵam men azamattardyń utymdy usynystary men paıymdy pikirleri Agenttik pen «Adaldyq alańy» jobalyq keńsesiniń jumysyn odan ári jetildirip, qarqynyn kúsheıtetinine senemin.

– Jemqorlyq faktileri týraly habarlaǵan azamattyq ustanymy bar el turǵyndaryn yntalandyrý tájirıbesi engizildi. Byltyr Call-ortalyqqa qansha qońyraý tústi jáne olarǵa qandaı kólemde syıaqy berildi. Bul rette qaı óńirdiń turǵyndary kóbirek belsendilik tanytty?

Agenttik Prezıdent Q.Toqaevtyń «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdatyna sáıkes halyqtyń muń-muqtajyn estip qana qoımaı, ony sheshýge tyrysyp jatyr. О́zim azamattardy apta saıyn, orynbasarlarym men basqa basshylar kún saıyn qabyldaıdy. Byltyr 2 201 azamat qabyldanyp, olardyń sany burynǵymen salystyrǵanda 3 esege artty.

Sondaı-aq meniń, ortalyqtaǵy jáne óńirlerdegi basshylardyń áleýmettik jelilerdegi paraqshalary arqyly azamattardyń sybaılas jemqorlyq faktileri boıynsha barlyq shaǵymdaryna kidirissiz jaýap beriledi. Elimizdiń 11 óńirinde azamattyq bastamalardyń dıalog alańyna aınalǵan «Antıkor ortalyqtary» ashyldy. Bıyl mundaı ortalyqtardy barlyq óńirde ashý josparlanýda. Ortalyqta halyqqa ashyq, jaıly ári qoljetimdi qyzmet kórsetýge barlyq múmkindik jasalǵan jáne kez kelgen azamat túrli másele boıynsha tegin quqyqtyq kómek pen keńester alady. Biz azamattarmen jedel jáne úzilissiz keri baılanys ornatýǵa múddelimiz. Sondyqtan Agenttikte táýlik boıy sybaılas jemqorlyq týraly habarlamalardy qabyldaıtyn 1424 Call-ortalyǵy jumys isteıdi. Bul jumys Eýropa elderi men AQSh-tyń ozyq tájirıbesine negizdelgen. Byltyr sybaılas jemqorlyq faktileri týraly 1 000-ǵa jýyq qońyraý tirkedik. Búgingi tańda rastalǵan faktiler boıynsha 66 qylmystyq is qaralýda, 18 is sotqa joldandy. Byltyrǵymen salystyrǵanda, qońyraýlar men tergelip jatqan isterdiń eki esege artýy azamattardyń Agenttik qyzmetine seniminiń artqandyǵyn kórsetedi. О́ńirler bóliginde eń kóp ótinishter Túrkistan – 148, Almaty oblystarynan – 137 jáne Almaty qalasynan – 112 tústi, bul AEK-te tirkelgen osyndaı ótinishterdiń jalpy sanynyń jartysyna jýyǵyn quraıdy. Basqa ótinishter qalǵan 14 óńirge tıesili (Shymkent q. – 84, Nur-Sultan q. – 76, Jambyl – 63, Qaraǵandy, Aqmola, Pavlodar, Mańǵystaý, Shyǵys Qazaqstan oblystary – 30-dan 50-ge deıin, Qostanaı, Aqtóbe, BQO, SQO, Qyzylorda, Atyraý oblystary – 20-dan az). Call-ortalyǵyna túsken shaǵymdar negizinde sottarda qaralǵan qylmystyq ister boıynsha 9 azamat 1,5 mln teńge (126 250-den 176 750 teńgege deıin) mólsherinde syıaqy aldy. Atap aıtqanda, Nur-Sultan qalasynda jáne Túrkistan oblysynda – 2, Shymkent qalasynda, Almaty, Jambyl, Batys Qazaqstan jáne Qaraǵandy oblystarynda 1 syıaqydan tólendi. Jalpy alǵanda, 2019 jyly sybaılas jemqorlyq faktilerin habarlaǵan 214 adamǵa 31 811 080 teńge kóleminde syıaqy berildi. Biz Call-ortalyǵynyń jumysyn odan ári jetildirý maqsatynda ony tehnıkalyq jáne baǵdarlamalyq qaıta jabdyqtaý, onyń ishinde mobıldi qosymsha jáne ortalyqqa habarlamalardy áleýmettik jeliler arqyly joldaý, sondaı-aq operatorlardy baǵalaý júıesin engizý múmkindigin pysyqtaýdamyz. Sondaı aq ortalyq qyzmetkerleriniń biliktiligin arttyrýǵa arnalǵan kelisimge qol jetkizdik. Bizdiń jobalyq keńseler men arnaıy monıtorıngtik toptardyń kómegimen 1424 Sall-ortalyǵy jumysynyń advertaızıngi boıynsha jumys júrgizilýde.

– Mazmundy suhbatyńyz úshin rahmet.

 

Áńgimelesken

Aıbyn Shaǵalaq,

«Egemen Qazaqstan»

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar