Rýhanııat • 23 Qańtar, 2020

Qazaqtyń «haılaılymy»

420 retkórsetildi

О́tken ǵasyrdyń 90-shy jyldary... aıtys lap etip tutandy da, jarq etip janyp shyqqan aqyndar shyqty. Keńes kezinde toqyrap qalǵan bul óner táýelsizdik jyldary tóskeıden sarqyrap aqqan bulaqtaı týlady. Máneri bólek, saryny tosyn, kelbeti erek aqyndar týdy. Sonyń biri, halyq arasynda «haılaılym» atanyp ketken jetisýlyq Aıtaqyn Bulǵaqov.

Aıtekeń arqasy qozǵanda aldyn­da arystan tur ma, aıý tur ma qaramaıdy, syńar múıizimen bir-aq shaıqaıdy. Onyń bul minezin biletin áriptesteri «haılaılymnyń» kári jynyn qoz­dyrmaı, abaılap aıtysady. Eger shamyna tıip, shabyna shoq túsirseńiz, eki ıyǵyn julyp jep, qara jerdi qos aıaqtap tepkilep, boz jýsannyń kókshil túsindeı qııaq murty edireıip, qolyndaǵy dombyrasyn qaraǵaı naıza sııaqty yrǵyp-yrǵap jiberip, eki ıyǵy alma-kezek selkildep, bel omyrtqasy bulǵańdap júre beredi.

 * * *

1999 jyldyń kókteminde elorda tórinde alaman aıtys ótti. Osy sóz saıysynda dombyrasyn bulǵaqtatyp otyrǵan Bulǵaqov kókke bir, kópke bir qarap aldy da:

О́rkendeýge kelgende mesheldeýmiz,

Elikteýge kelgende eserleýmiz,

Sıraq jasap búırekten shyǵaratyn,

Shetimizden shatpaq til sheshendermiz,

– dep bir qaıyrdy da, ıyǵyn qıqań-qıqań etkizip:

Astanań da Eýrazııa,

Baspanań da Eýrazııa,

Ajaryń da Eýrazııa,

Bazaryń da Eýrazııa,

Ýnıversıtetiń de Eýrazııa,

Shash al dese, bas alǵan,

Bu ne degen bezobrazııa,

– demesi bar ma. Osy sóz kópke deıin ha­lyq arasynda aıtylyp júrdi. Áli esimde, aıtys tamashalap otyrǵan Sheraǵań (Sherhan Muztaza) murty shan­shylyp, eki ezýi jaıynnyń jel­bezegindeı jaıylyp kúlip edi ja­ryqtyq.

 * * *

Jýyqta anaý-mynaý sharýasy bolyp bas qalaǵa Aıtaqyn kelgen eken, az-kem áńgime órbittik. Sondaǵy qoıǵan suraǵymyz: «Aıteke, haılaılymdy qaıdan úırenip júrsiz?».

– Aıtystyń tıegi aǵytylǵan jyldary, – deıdi Aıtakeń. – Aıtysqym kelip alasurdym. Aýyldyń alaókpe aqyndarymen saıysyp kórsem bolatyn túri bar. Biraq ánge salsam yrǵaǵy unamaıdy. Qysqasyn aıt­qanda, minez-qulqyma saı keletin, sahnada jarqyrap ashylatyn yrǵaqty án kerek. Sonaý bala kezimde ánshi Ǵarı­folla Qurmanǵalıev radıodan kóp aıtatyn halyq áni esime túse ketkeni. Bylaı bastalatyn:

О́leńimniń basy edi

byjyq-shyjyq,

Byjyq-shyjyq degenim maıly shyjyq...

Osy ándi betashar etip aldym. Odan keıin Jarkent aýdanynyń Aq­jazyq aýylynda Sársenhan deıtin mýzyka páninen sabaq beretin ustaz bar-tyn. Sol kisi bir ándi aıtyp kelip, qaıyrmasynda:

Áne, bulbul tamasha,

Mine, bulbul tamasha,

Jaınashy qurbym jańasha,

Jańasha, jańasha...

– dep aıaqtaıtyn. Osyny ózimshe jetil­dirip qaıyrma jasap aldym. Oǵan «haılaılymdy» qostym. Sóıtip qurap-jamap alǵan dúnıemdi aınanyń aldyna jaıǵasyp alyp sarnattym. Eki-úsh kún ózimmen ózim aıtysyp ıi qandy-aý degende talantty aıtysker, marqum Jandarbek Begimbetevke synatýǵa bardym. Aldyna otyra qalyp sartyldatyp aıtyp berdim. Jákeń: «seni ashatyn án osy», dedi. Sodan beri shırek ǵasyr «haılaılymdatyp» kelem.

 * * *

Aıtaqyn Bulǵaqov – 1960 jyldyń 19-shy qańtarynda Taldyqorǵan oblysy, Panfılov aýdany, Úsharal aýylynda dúnıege kelgen. Jaryqtyq ákesi Muqamádı kózinde oty bar osy uldan úmit kútip, tek oń tizesine otyrǵyzyp ósirgen eken.

– Rasyn aıtsam, – deıdi Aıtakeń. – Orta mektepte sabaqty mandytyp oqy­­madym. Biraq áke-sheshem qara óleń­niń qaıyǵy edi. Sheshem Kúl­sha­rııa aýyldyń jıyn-toıynda kóp-kórim aıtysatyn. Mektep bitirgen soń aýyldaǵy halyq teatryn­da ju­mys istedim. «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» dra­masynda Qozynyń rólin somdadym... 1979 jyly aýdandyq ga­zetke alǵash ret óleńim basyldy. Sondaǵy qýanyshymdy kórseńiz... Keıin oblystyq teleradıoda qyzmet atqardym. Ábden marqalanyp baryp, ıaǵnı 1996 jyly Taldyqorǵandaǵy I.Jansúgirov atyndaǵy ınstıtýtqa oqýǵa tústim.

Jalpy, bul pánıden uqqanym barshylyq. Atam qazaq bul dúnıeni «bes kún jalǵan» degen ǵoı. Bilgen janǵa budan ótken pálsapa joq. Sol jalǵan ómirdiń jaryǵynda bireýden keıin, bireýden ilgeri degendeı, qońyr tirshilik keship kelemin.

 * * *

A.Bulǵaqov qazir Almaty oblystyq «Alataý» qoǵamdyq-saıası gazetiniń bas redaktory. Qazaq aıtys ónerinde ózindik izi bar. «Aqyndar jyry – Aq orda», «Táýelsizdik – taǵdyrym», «Nur Otan» HDP – 10 jyl», «Til týra­ly zańynyń qabyldanǵanyna – 20 jyl» at­ty jyr saıystarynyń jeńim­pazy.

 – Sosıalızm dáýirinde aıtys kóp bolmaıtyn, – deıdi Aıtakeń. – Bizdiń aýylda kórkemónerpazdar úıirmesi boldy. Jetekshisi – Áset Kerimbaev. Osy kisi qyz ben jigittiń aıtysyn ja­zyp, onysyn Jaılaýhan degen qyz­ben birge maǵan oryndatty. Meniń tumshalanyp jatqan aıtysqa ańsarymdy ashqan oqıǵa osy.

Birde Ásekeń meni úıine ertip aparyp kóldeneń suraq qoıdy. Men oǵan qolyma dombyra aldym da, óleńmen jaýap berdim. Ol ornynan atyp turdy. «Oıbaı, sen sýyryp salady eken­siń ǵoı». Osy tebinmen Qalqa Japsar­baevtyń 100 jyldyǵyna arnalǵan oblystyq aıtysqa qatystym. Bas júlde buıyrdy.

 Attaı shaýyp ótken kúnderdiń qaısy birin aıtaıyn. Halyqtyq yqylas-qoshemetiniń arqasynda seri de atandyq, sergeldeńge de tústik. Qazir taǵdyr qosqan qosaǵym mektep qabyrǵasynda júrip tanysqan bala mahabbatym. Qazir sol dana mahabbatqa ulasty. «Kimmen qaraısań, sonymen aǵar» demeı me, qazaq!

 * * *

Qazaq aıtysynda taby qalǵan «haılaılymdy» keıin tumsyǵynan sypyryp, tárbıelegen shákirti Balǵynbek Imashev aıtty. Aıtaqynnyń týǵan uly Jandarbek Bulǵaqov asa qýatty, bula aqynnyń birine aınaldy. On bes jasynda úlkendermen qatar res­pýblıkalyq jyr dodasyna túsken bul bala áke jolyn qýǵan ul boldy. Bulǵaqovtyń bir basyna budan artyq ne kerek.

 

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar