Rýhanııat • 23 Qańtar, 2020

Uıatsyzdyq azdyrar adam balasyn

799 retkórsetildi

«Eger uıalmasań, bilgenińdi isteı ber!». Bul áýelgi Adam (ǵ.s) ári sońǵy aqy­rettik Muhammed (s.ǵ.s) paıǵambarǵa deıin ózgerissiz jetken birqatar ula­ǵattar ishindegi adamdy kilt toqtatatyn erekshe oqshaý hadıs. «Asyl sózge ólim joq» demekshi, quny es jıdyrtatyn ósıet. Bilgenin isteý degen – haıýan tirlik. Al odan joǵary turý – adamılyq. Adam oıynda bir ǵana óti­rik pen sanada sál qııanat bolsa, keýdedegi júrektiń kirlenýine jetip arty­lady. Al qol urlyqqa, aıaq aramǵa júgire berse, onda boıdan uıat ket­ti degen sóz. Jalpy, uıat degen ne, ony kim qalaı paıymdap júr, pa­ıy­zy qansha?

Qazaqtyń keńdiginde abyroı, ar-namys, qadir-qasıet uıattyń týys­ta­ry. Alaıda, uıat kúnniń kózinen kó­leń­­ke izdegen Kúnikeı qyzdaı, adam tabı­­ǵatyna ólsheýsiz jasyrynǵan qy­symdy kúsh ekenin kóbisi bile ber­meı­di. Ol árkimge árqalaı emes, barsha adam­­zat­qa birdeı egilgen tabıǵı ekpe. Rýh­ty taza ustaıtyn ımanmen tamyrlas tuqym. Adamılyqtyń qazyǵy, adam­ger­­shiliktiń atasy, izgiliktiń ana­sy.

Bir adamdy uıattylyqqa shaqyryp otyrǵan sahabany Muhammed (s.ǵ.s) paı­ǵambar toqtatyp «Uıat sózben siń­dire­tin dúnıe emes, ol ımannan» degeni bar. Al «Rasynda, árbir dinniń ózine tán minezi bar. Islamnyń minezi – uıat. Uıat pen ıman tyǵyz baılanysty» degen hadıste musylmannyń bolmysy jatyr. Budan boı men aýyz qýysty taza ustaý, nekelesý, uıat saqtaý tárizdi jan men tán tazalyǵy paıǵambarlar dástúri bolyp qalyptasqan.

«Ádeptilik, arlylyq pen mahab­bat – qabirden ári ótkendegi úsh jol­da­syń» degendi bilgen atalarymyz ar-uıatpen týyp, abyroımen dúnıe sal­ǵan táýirlerimiz. Olar pulǵa aryn satqan, buldanǵan, kekireıgen, túrli-tústi anturǵannan sabaq ala bilgen aqyl­dy­lar. Uıatsyzben ustaspaǵan, ony tyń­dap, tilin tárbıelegen, oǵan qarap qy­lyǵyn túzegen. Aldyna atoılap kelgen jónsizdi jumsaq tilimen jónge keltirgen, ádepsizdi ádemi sózimen shyǵaryp salǵan.

Adamnyń túısik qyzmetin júıe­leý­shi ádep. Uıat osy ádeptiń bir múshesi. Ol sanaǵa shek, tilge tıek, jú­riske toqtam. Úsh túrli uıat, ıaǵnı Al­ladan, adamnan, ózinen uıalý bar. Uıat­tyń Uly Iesi Jaratýshydan adam­nyń uıalýy tıisti. Jany muryn ushyna jetkende, saýdasy tyǵyryqqa tirel­gende, otbasy qıyndyqqa ushyra­ǵan­­da, oǵan alaqanyn tosyp, eki qolyn uıalmastan jaıady, jylana su­raıdy. Al Allanyń buıryqtary men ty­ıymyna kelgende, boıyn ne oıyn usynbaq túgili, umytyp ketedi. Mine, osy tusta adamnyń uıaty ólshenedi. Alladan uıalý – Jaratqanǵa qurmet, Allanyń nazaryn árkez seziný, onyń aldynda abyroıyn saqtaý degen mán. Alaıda, bul mán ekiniń birinen tabyla bermeıdi. Al adamdardan uıalý – ózgege qurmet. О́zinen uıalý – ózin syılaǵany, uıatymen úndeskeni. Máselen, ómirde «О́zin tanyǵysy kelgen adam jalǵyz qalǵandaǵy ahýalyna qarasyn» degen ǵulamalar bar. Tipten «Adamdardan uıalǵansha, ózińnen óziń uıal», «Uıaty joqqa dáris joq» deıdi.

О́tken zamannan úsh jaqsy bar. Olar: «Erdiń uıaty jaqsy, áıeldiń uıaty odan jaqsy», «Ár adamnyń ádil bolǵany jaqsy, basshynyń ádildigi odan da jaqsy», «Qarttyń táýbeliligi jaqsy, jastardyń táýbeli bolýy tipten jaqsy».

Álbette adamdy «Betsiz» dep jú­zi­­nen, «Uıaty bar» dep, isinen tanı­tyn halyqtyń kózi týrashyl. Bir oı­shyldyń «Uıatsyz adam ıtten de ja­­man» degenin oqyp, ıtten uıat izde­ge­­nine tańǵaldym. Alaıda, qazan­nyń qaqpaǵyn ańdýshyda mynadaı bir ádep bar eken. Alabóten jerge baryp, nájisin shyǵarady da, topy­raq­ty burqyrata otyryp, tórt aıaǵy­men kómedi, sosyn ornynan jyljıdy eken.

Ár úıdiń qos áýlıesine sha­ńyraq­tyń bosaǵasy shattanyp, qýanyshtan shalqıdy eken. О́kinishtisi, búginde olar­dyń kózderi ketse, urpaǵy mura­ǵa balqıtyn boldy. Áke men ana­nyń ómir boıy tirnektep jınaǵan dúnıesine talasyp, belderi búgilip ózderi jınaǵandaı, bet jyrtysyp, aqyrynda aǵaıyn men aǵaıyn, abysyn men abysyn, bala men balanyń arajigi ashylyp, birin-biri sottyń aldyna súıreleý kóbeıdi. Osy biz baýyrymyzdy shettetip, aǵaıyndyqtan ajyrap, uıatsyz bolǵan joqpyz ba?

Musylman ulylyǵyna kósem bol­ǵan Muhammed (s.ǵ.s) paıǵam­ba­rymyz «Uıat ketse, ekinshisi de ketedi» dep, uıat pen ımandy egizdese, ultynyń kemeń­gerligine dana bolǵan Abaı atamyz «Kimniń uıaty joq bolsa, onyń ımany da joq» dep maquldaıdy. Al qazaq­tyń qarapaıym rýhanı shekarasy bir ǵana «Uıat boladysy». Endeshe, uıaty bardyń ımany tiri, uıaty joqtyń ımany óli. Uıattylyq bettiń oty, uıat­syz­dyq rýhtyń óshken shoǵy!

 

Nurlan qajy BAIJIGITULY,

dintanýshy ımam

 

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar