Saıasat • 23 Qańtar, 2020

Zań jobalaryn daıyndaý barysy pysyqtaldy

17 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa Joldaýynda 5G, «Aqyldy qalalar», «Úlken derekter», blokcheın, sıfrly aktıvter, jańa sıfrly qarjy quraldary sııaqty tyń tehnologııalyq quby­lys­tarǵa beıimdelý qajet ekenin aıtqan edi. Osy baǵytta Par­la­ment Májilisi arnaıy zańnamaǵa ózge­rister men tolyqtyrýlar engizý týraly jumysty nazarǵa aldy.

Tyń tehnologııalardyń tynysyn keńeıtedi

Parlament Májilisi Spıkeri Nurlan Nyǵmatýlınniń tóraǵalyǵymen ótken palatanyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine sıfrly tehnologııalardy retteý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý» týraly zań jobasy boıynsha qorytyndy ázirleý máselesi kún tártibine qoıyldy.

Osy taqyrypta baıandama jasaǵan Ekono­mıkalyq reforma jáne óńirlik damý komı­tetiniń tóraǵasy Nurtaı Sabılıa­nov atalǵan zań jobasy Prezıdent Jol­daýyn­da kórsetilgen tapsyrmalardy júze­ge asyrý maqsatynda ázirlengenin aıtty. De­pýtattyń aıtýynsha, bul qujat tyń tehnologııalardy qoldaný arqyly qoǵam­dyq qatynastardy retteýge, aqparattyq-kom­mýnıkasııalyq tehnologııalar salasyn­daǵy jobalardy iske asyrý kezinde jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵan. Zań jobasy 38 zańnamalyq aktige, onyń ishinde 8 kodekske jáne 30 zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizýdi kózdeıdi. Komıtet osy zań jobasyn jumysqa alýǵa jáne ol boıynsha 2021 jyldyń 17 aqpanyna deıin qorytyndy ázirleýge daıyn.

Sonymen qatar alqaly jıynda 2012 jylǵy 3 mamyrda Lıýksembýrgte qol qo­ıylǵan hattamamen engizilgen ózgeris­terdi eskere otyryp, 2008 jylǵy 26 maý­symda Astanada qol qoıylǵan Qazaqstan Res­pýblıkasynyń Úkimeti men Lıýksembýrg Uly Gersogynyń Úkimeti arasyndaǵy tabys pen kapıtalǵa salynatyn salyqtarǵa qatysty qosarlanǵan salyq salýdy boldyrmaý jáne salyq salýdan jaltarýǵa jol bermeý týraly konvensııaǵa tolyqtyrý engizý týraly hattamany ratıfıkasııalaý týraly zań jobasy boıynsha qorytyndy ázirleý jaıy qarastyryldy.

Buǵan qosa «Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen taýarlardy qadaǵalap otyrý tetigi týraly kelisimdi ratıfıkasııalaý týraly» zań jobasy jáne «Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq pen Qytaı Halyq Respýblıkasynyń kedendik shekaralary arqyly ótkiziletin halyqaralyq tasymaldaǵy taýarlar men kólik quraldary jóninde aqparat almasý týraly kelisimdi ratıfıkasııalaý týraly» zań jobasy boıynsha qorytyndy ázirleý merzimi bekitildi.

 Brazılııaǵa qashsa da, qutylmaıdy

Depýtattar otyrystyń kún tártibindegi negizgi másele – Qazaqstan men Brazılııa arasyndaǵy adamdardy ustap berý jáne qylmystyq ister boıynsha ózara quqyqtyq kómek týraly sharttardy maquldady. Bul halyqaralyq sharttardyń jaı-japsary týraly Bas prokýrordyń orynbasary Marat Ahmetjanov aıtyp berdi.

– Búgingi tańda Brazılııamen qylmystyq salada úsh negizgi shart jasaldy. Bul eki el arasyndaǵy ózara senimdilikti bildiredi. Qazir eki eldiń arasyndaǵy baılanys joǵary deńgeıde. Saýda aınalymy 2019 jyly 13%-ǵa ósti. 2016 jyldan beri eki el arasynda vızasyz tártip qatynastary jasalǵan. Talqylaýǵa usynylǵan shart izdeýde júrgen adamdardy qylmystyq jaýapqa tartý jáne sot úkimin oryndaý úshin ekstradısııalaý máselelerin sheshedi. Eger adam Qazaqstanda qylmys jasap, Brazılııada jasyrynyp júrse, ol qamaýǵa alynady jáne Qazaqstanǵa ustap beriledi. Dál osylaısha qylmysker elimizde jasyrynyp júrse, biz Brazılııa tarapyna adamdy ekstradısııalaýǵa mindetti bolamyz. Qujatta ustap berý jáne odan bas tartý negizderi bekitilgen. Búginde Brazılııada Qazaqstannyń quqyq qorǵaý organdarynan jasyrynyp júrgen adam joq. Sonymen qatar Brazılııa organdary tarapy elimizde izdeý salǵan kúdiktiler tirkelmegen. Sharttyń negizgi bir maqsaty – aldyn alý. Bul qujat qylmys jasap, Brazılııada jasyrynyp júrgen adamdardy qaıtarý úshin qajet quqyqtyq qural bolyp otyr. Búgingi tańda shetelmen osyndaı 21 ekijaqty shart bar. Jaqyn arada biz osyndaı sharttardy Argentına, Perý, Domınıkan, Kıpr, Malaızııa jáne Grekııamen bekitemiz, – dedi Marat Ahmetjanov.

Alǵashqy shartta eki eldiń quzyretti organdarynyń ustap berý máseleleri bo­ıynsha ózara is-qımyl jasaý máseleleri reglamentteledi. Qujatta ustap berý sharttary, ustap berýden bas tartý negizderi, óz azamatyna qatysty qylmystyq qýdalaýdy júzege asyrý úshin qajetti sharalardy qoldaný týraly, adamdy úshinshi memleketke ustap berý sharttary, ustap beriletin adam quqyqtarynyń kepildikteri tolyq aıqyndalǵan. Sonymen qatar kúzetpen qamaýda ýaqytsha ustaý, berýdi jáne ýaqytsha ustap berýdi keıinge qaldyrý, ustap berilgen adamdy tranzıtteý sharttary belgilengen. Qos memlekettiń ustap berý máselelerinde tikeleı ózara is-qımyl jasaıtyn quzyretti organdary kórsetilgen. Shyǵystar jáne ózara esep aıyrysý tártibi de shart boıynsha eskerilgen.

Al ekinshi maquldanǵan zań jobasy «Qazaqstan men Brazılııa arasyndaǵy qylmystyq ister boıynsha ózara quqyqtyq kómek týraly shartty ratıfıkasııalaý týraly» boldy. Bul shartta taraptar qylmystar úshin tergep-tekserýge nemese qylmystyq qýdalaýǵa baılanysty qoldanylatyn kez kelgen sharalardy qosa alǵanda, qylmystyq isterge baılanysty ózara quqyqtyq kómek kórsetedi. Qujatta kórsetiletin kómektiń tizbesi, kómekten bas tartý negizderi, qupııalylyq týraly sharttar jáne kómek kórsetý arqyly alynǵan málimetter men dáleldemelerdi paıdalanýdaǵy shekteýler, eki taraptyń aýmaǵynda dáleldemeler alý egjeı-tegjeıli aıqyndalǵan.

 Hat tasýshylardyń qaltasy qashan qalyńdaıdy?

Jalpy otyrys sońynda birqatar depýtat quziretti organdarǵa depýtattyq saýaldar joldady. Májilistiń Qazaqstan halqy Assambleıasynan saılanǵan depýtattary aýyl-aımaqtaǵy poshta qyzmetkerleriniń eńbekaqysyn kóterý máselesin qozǵady. Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylovqa joldanǵan bul saýaldy depýtat Shaımardan Nýrýmov oqyp berdi.

Ol poshtamen hat-habar almasýdyń mańyzy áli joǵalmaǵanyn, qazirgi tańda eldi mekenderdegi jurt áleýmettik jáne taǵy da basqa tólemderdi poshta qyzmeti arqyly qol jetkizip jatqanyn aıtty. Depýtattardyń óńirlerge sapary aıasynda jergilikti turǵyndar atalǵan máseleni kótergen eken.

– Qarjylyq operasııalar, taýarlar tasymaly, tólemder, banktik qyzmettiń keıbir túrleri jáne taǵy basqa qyzmet kórsetýlerdi júzege asyratyn «Qazposhta» tabystan kende emes. Osylaı bola tura poshtashylardyń jalaqysy óte tómen deńgeıde qalyp qoıǵany aqylǵa syımaıdy. Osy jyldyń qańtar aıynda Parlament Májilisi depýtattarynyń Almaty oblysyndaǵy kezdesýinde aýyl turǵyndary poshtashylardyń jetispeýinen hat nemese gazet-jýrnaldar eki aptadaı keshigip jetetinin aıtyp jatty. Aýyldyq mekenderde ınternettiń joqtyǵy nemese jyldamdyǵy tómen bolýy saldarynan turǵyndar úshin baspa ónimderiniń mańyzdy buqaralyq aqparat quraly ekeni anyq. Turǵyndardyń aıtýynsha, 12-25 myń teńgeni quraıtyn jalaqy qoldanystaǵy zańnamada bekitilgen jalaqynyń eń tómengi kórsetkishi 42500 teńge kólemine saı kelmeıdi. Atap ótsek, poshtashylardyń jalaqysy Almaty oblysynyń Uıǵyr aýdanynda 12-15 myń teńge, Panfılov aýdanynda 18-20 myń teńge jáne Eńbekshiqazaq aýdanynda 12-25 myń teńge aralyǵyn quraıdy, – dedi Shaımardan Nýrýmov.

Bul máseleni depýtattar buryn da kótergen. Biraq oń nátıje baıqalmaıdy. Atalǵan depýtattyq saýalǵa zańnamada kózdelgen merzimde jazbasha jaýap joldaý talap etildi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar