Abaı • 23 Qańtar, 2020

Abaıtaný arqyly qazaq óz bolmysyn tabady

68 retkórsetildi

2020 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Qazaq halqy úshin mańyzy zor úlken-úlken dataly sharalar ótkizilmek. Atap aıtsaq, ál-Farabı babamyzdyń 1150 jyldyq, Altyn Ordanyń 750 jyldyq, Abaıdyń 175 jyldyǵy qatarly kóptegen dataly meıram ótkizilýge josparlanyp otyr.

Sonyń ishinde bıylǵy toılanýǵa josparlanǵan Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 175 jyldyq mereıtoıdyń orny alabóten. Ol týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan»  atty tamasha maqala jazdy. Bul maqalanyń mańyzy asa joǵary. Toqaevtyń basty maqsaty – toı ótkizip ǵana qoıý emes, halyqtyń rýhanı qajettiligin óteý. Bul eń durys bastama.

«Abaı toıy degenimiz – Abaıtaný» degen sóz. Abaıtaný degenimiz, Qazaqtaný degen sóz. Biz Abaıdy taný úshin, áýeli Abaıdy oqýymyz kerek, túsinýimiz kerek, túbine tereń boılaýymyz kerek. Abaı arqyly qazaqtyń ótkeni men bolashaǵyn bilýge bolady. Qazaq degende Abaıdyń ómir súrgen zamany XIX ǵasyrdaǵy qazaq pen búgingi XXI ǵasyrdaǵy qazaqtardy qatar tanımyz. Aınalyp kelgende Abaıtaný degenimiz shyn mánisinde qazaqtyń ózin-ózi tanýy degen sóz.

Qasym-Jomart Toqaev «Abaı álemi biregeı úlken qubylys» dep belgiledi. Nege úlken qubylys? Abaı segiz qyrly, bir syrly. Ol naǵyz tolyq adam. Abaı tolyq adam týraly anyqtama jasaǵan. Mysaly, bir óleńinde: «Aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta, Sonda tolyq bolasyń elden erek» deıdi. Iаǵnı aqyl, qaırat, júrek úsheýin toǵystyra almasań tolyq adam bola almaısyń degen-di. Al búgingi qazaq qoǵamynda qansha tolyq adam bar? О́kinishtisi, búgingi tańda ondaı tolyq adam tabý óte qıyn sharýa. О́ıtkeni, qazaqta Abaı ǵana tolyq adam.

Abaı qashyq bolatyn bes dushpandy, asyq bolatyn bes asyl isti jazyp ketti. Buny da tolyq adamnyń sıpaty dep uǵynǵan durys. Mysaly: «ótirik, ósek, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq bes dushpanyn bilseńiz» deıdi. Abaıdyń óz basy osy bes dushpanan aýlaq bolǵan. Ol pák, jany taza adam. Al «talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym oılap qoı, Bes asyl is kónseńiz» dep óz boıyna osy bes asyl qasıetti jyıdy.

 Sondyqtan da Abaı naǵyz tolyq adam. Tolyq adamnyń sıpatyn boıyna, qanyna sińirgen jan. «Abaıdan qalǵan sóz joq» dep burynǵy qarııalar tamsana aıtyp otyratyn. Abaıdy bizden kóri bizdiń áke-sheshelerimiz, babalarymyz jaqsy túsingen. Kerisinshe búgingi qazaq siz ben biz Abaıdyń janyn shala túsinemiz. Eń ókinishtisi, keıbir jastarymyz Abaıdy túsinbek túgili oqymaǵan, tipten esimin de bilmeıdi.

Mine, Abaıtaný degenimiz – Abaıdyń ómir jolyn zertteý, zerdeleý, shyǵarmashylyǵymen tanysý, pálsapasyna tereń boılaý degen sóz. Abaıdyń janyn uǵý arqyly qazaqtyń janyn uǵamyz. Sebebi, Abaıdyń tula boıyna qazaqtyń barlyq jaqsy qasıetteri toǵysqan. Ony biz Abaıdyń shyǵarmasynan da tabamyz. Abaıdyń shyǵarmalarynan, ásirese, tuńǵysh «Ǵaqlııa» degen atpen jaryq kórgen  pálsapalyq qara sózderinen. Munda Abaı XIX ǵasyrdaǵy qazaqtyń problemasyn  kótergen. XXI ǵasyrda Abaıdyń kótergen problemasy sol qalpynda mańyzyn joıǵan joq.

Abaı – álem deńgeıindegi adam. Úlken ǵulama. «Hakim», degenimiz dana, ǵulama degen sóz. Árbir ult pen eldi tanytatyn hakimder bar. Mońǵol elin álem Shyńǵyshan arqyly biledi.  Qaı elge barsaq ta, mońǵoldan keldik desek «Shyńǵyshannyń elinen keldiń be?» dep surap jatady. Biz Qazaqstandy Abaı arqyly tanyp, Abı arqyly álemge tanytýymyz qajet. Qazaqpyn, Qazaqstannan keldim dese, «Aa, Abaıdyń elinen keldiń be?» dep AQSh, Anglııa, Fransııa elderi suraıtyn dárejege jetse ǵoı... О́ıtkeni Abaı álemdik deńgeıde oılaǵan, tolǵaǵan adam.

Abaıdyń pálsapasy ótken dáýirindegi Sokrat, Arıstotel,  Plotandermen deńgeılesedi.  Qarasózderinde «Sokratpen syrlasý» atty bir bólim bar.  Abaı XIX ǵasyrdaǵy batystyń fılosoftaryn tutas oqyp, zerttegen.  О́ziniń tolǵanystary da solardyń týyndylarymen qatar dárejede. Álemdik deńgeıde oılaý degen osy. Abaıdyń poezııasy, qarasózderi,  tutas sol qalpynsha pálsapa. Barlyǵy tárbıelik mánge ıe. Onda bos sózdi uıqastyryp jıyp-terip jazǵan óleńder joq.

«Abaı 40 jasynan bastap óndirip jazǵan» deıdi Muhtar Áýezov. Alaıda az jazsa da kóp nárseni tolǵady. Barlyq saladaǵy problemalardy qozǵady. Abaıdy álem deńgeıine tanytý qajet. Sodan bizdiń el de Abaı arqyly álem deńgeıine kóteriledi. Biraq ta aldymen ózimiz tanyp alaıyq. О́zimiz bilmeı jatyp basqa elge tanytamyz degenimiz bos qııal, dalbasalyq. Abaıdy taný úshin qazaqı bolmys pen qazaqı zerde, minez kerek. Abaıdaı bolmasa da uqsap baǵatyn zııaly qaýym qajet. Abaı buryn da oqylǵan, nasıhattalǵan. Degenmen olardyń barlyǵy ústirt jasalǵan qorytyndylar edi.

Abaıdy álemge tanytqan – Áýezov, alǵash tanyǵan – Alash kósemderi. Sol úshin Muhtardy da tanyp, «Abaı jolyn» zertteý qajet. Abaıtaný jan-jaqty ǵylym. Ústirt oqyp, eki óleńin jattaý arqyly tuńǵıyǵyna boılaı almaımyz. Abaıtanýdyń shyt jańa negizin qalaýymyz qajet. Maqalanyń mańyzdylyǵy da osynda.  

Sultan TÁÝKEIULY,

Mońǵolııa eliniń Eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri,

Ulan-batyr qalasy

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar