Suhbat • 24 Qańtar, 2020

Qurmash Mahanov: Zııaly óner toıda týmaıdy

101 ret kórsetildi

Ánshi Qurmash Mahanov­ty áýezdi ánderi arqyly el jaqsy biledi. Estra­dalyq mýzykanyń esti oryndaýshysy retinde kókiregi oıaý kórer­men kóńiline berik bekigen óner ıesin, ras, sońǵy ýa­qytta ánshiler bas qosar dýly orta, konsertterden kóp kórmeı kettik. Sóıtsek, dabyra-dabyldan alshaq ketip, únsiz ǵana óner týdyrýdan ja­ny rahattanyp, kóńili shabyt alatyn talǵampaz jan «Anaǵa arnaý» at­ty jeke konsertine qyzý daıyndyq ústinde eken. Ýaqytynyń tyǵyz­dy­ǵyna qaramastan, qona­ǵyna tór usynǵan ánshi óner jaıly oıyn ortaǵa saldy.

– Sońǵy ýaqytta án ále­minen kórinbeı kettińiz. Qazir qaıda júrsiz?

– Mine, óziń kórgendeı, qazirgi bar oıym da, ýaqytym da osy konsertte. Kún, tún de­meı daıyndalyp jatyrmyz. Án jazamyn. Odan bólek kom­pozıtorlyǵym bar. Jalpy, óner degen tynyshtyqta týady ǵoı. Tabıǵatym ásire jarq-jurqty kóp unata bermeıdi. Tyńdarmandardy qýantatyn shyǵarmashylyq jańalyǵyń bolmasa, oryndy-orynsyz kórine berýdi qup kórmeımin. Biraq ónerden qol úzgen joqpyn. Shyǵarmashylyǵym býyrqanys ústinde. Jańa án jazyp, ony oryndaýdan bólek, osylaı jylyna bir ret jandy daýysta jeke shyǵarmashylyq keshimdi ótkizýim de ómirimniń ónermen bite qaınasyp ketkendigin tanytsa kerek.

«Nege kórinbeı kettińiz?» degen suraqqa kelsem,  men bir-aq nárse aıta alamyn. Qazirgi kezde aqparat quraldary neni kóbirek jarnamalasa, sonyń tanymal bolýy jańalyq emes. Iаǵnı qandaı ánshiniń jarnamasy kóbirek bolsa, sol tanymal. Eger bul jerdegi tanymaldylyq aqsha tabý maqsatyndaǵy tany­maldylyq bolsa, onda ol maǵan qatysty emes. Meniń ónerdegi maqsatym da, muratym da basqa. Ol – halyq júregine jetetin shynaıy óner týdyrý. Al jalpy «shaqyrǵan jerden qalmaıtyn, shaqyrmaǵan jerge barmaıtyn» naǵyz qazaqy túsiniktegi adammyn. Ol ónerime de qatysty.

– Toıǵa shyǵasyz ba?

– Joǵarydaǵy ustanymyma adal­myn. Shaqyrsa, toıǵa da ba­ryp turamyn. Men de qazaq­pyn ǵoı. Ánderimniń deni bı­leı­tin emes, lırıkalyq, oı­ly, fılosofııalyq sarynda bol­ǵan­dyqtan, negizinen toıdyń bas jaǵynda óner kórsetemin. Kóbinese úlken kisiler surap jatady. Toıdyń da óz qyzyǵy bar shyǵar. Biraq sahnada óner kórsetkenge eshnárse jetpeıdi. Zııaly óner toıda týmaıdy.

– «Anaǵa tartý» dep atalatyn bul konsertińizdiń erek­she­ligi nede? Kórermendi nemen tańǵaldyrmaqsyz?

– Eń basty ereksheligi – árı­ne, konserttiń tolyqtaı jan­dy daýysta ótetindiginde. Odan bólek bul keshte halyq án­deri men romanstar oryndala­dy. Qurmash osy ýaqytqa deıin taza estradalyq ánshi bol­ǵan­nan keıin, halyq ánderin oryndaýǵa kóp bara bermeıtin. Júrek­sinetin. Byltyr kóktemde ótken konsertimde «Gaýhartasty» aıtyp, baıqap kórdim.  Halyq keremet qabyldap, qaıyra surady. Sodan keıin: «Oıpyraı, á, qo­lym­nan keledi eken ǵoı» dep, osy jolǵy konsertime halyq án­derin kóbirek qostym. Odan bólek, Abaı atamyzdan bastap, Aqan seri, Sáken Seıfýllınniń de ánderi, romanstar men ózimniń shyǵarmashylyǵymnan halyq súıip tyńdaıtyn birneshe án oryndalatyn bolady.

– Keshińizdiń ataýy erekshe eken...

– «Anaǵa arnaý» – meniń kópten beri oıymda júrgen jo­ba edi. О́kinishke qaraı, biz ana­larymyzdy tek 8 naýryzda ǵana esimizge túsirip jatamyz. Jeke óz basyma sol 8 naýryz asa unaı beretin data emes. Múmkin tarıhyna mán bere­tin­digimnen shyǵar. Al shyndap kelgende, analarymyzdy, ápke-qaryndastarymyzdy, jal­py álemdegi áıel ataýlyny kúnde baǵalasaq artyq emes. Birin­shi sebebi – osy. Ekinshiden, «Qazaqstan» ortalyq konsert zalynda ótetin keshimdi «Anaǵa arnaý» dep atap, ony  27 qańtarǵa qoıǵanym – bul kún meniń dúnıe esigin ash­qan kúnim. Biraq bıyl «Búgin meniń týǵan kúnim, oı pále-aı» dep dýmandatqym kelmedi.  Ma­ǵan ómir syılaǵan anamdy eske alyp, sol arqyly álemdegi bar­sha anaǵa bas ıip, qurmet kór­setýdi oıladym. О́zgeniń ánin oryndap júrgenimmen, kózi tirisinde anama arnap kompozıtor retinde án jazbappyn. О́mir­den ótken soń keýdemdi saǵynysh pen ókinish qatar sharpyp, jarty jyldan keıin  án-romans týdy. Ony búginge deıin Dáýren Seıit­janov aıtyp keldi. Áli de aıtyp júr. Osy konsertte sol ándi ózim oryndaımyn. Ol kúni syılyq kútpeı, kerisinshe elge syılyqty men jasaǵym keledi. Bir sózben aıtqanda, bul konsert – meniń anama degen perzenttik saǵynyshym.

– Búginde ánshiligińizge qa­ra­ǵanda sazgerligińiz jıi ata­­lady. Kompozıtorlyqqa qa­laı keldińiz?

– Eń alǵashqy ánim 1989 jyly akterlik fakýltetke oqý­ǵa túsken jyly jazyldy. So­dan beri de biraz án týdy. Biraq, oǵan asa bir mán bermedim. So­dan bir kúni  ustazym Baǵlan Oma­rov tyńdap kórip: «Ánderiń táp-táýir eken. Nege jaryqqa shyǵarmaı saqtap júrsiń?» dedi. Kompozıtor aǵamnyń sol sózinen keıin ishteı senimdilik paıda bolyp, án jaza bastadym. Alaıda men ózimdi sazger­den buryn eń áýeli ánshimin dep bilemin. Allaǵa shúkir, án­derim­di suraıtyn ánshiler óte kóp. Talaıy oryndap ta júr.

– Kompozıtorlyq qory­ńyz­da qansha án bar?

– Naqty sanaǵan joqpyn. Shama­men 100-ge jýyqtap qala­dy.

– Án degende, onyń sózi de qatar aıtylady ǵoı. Bul tur­ǵy­dan kelgende talǵamyńyz, saýat­­tylyǵyńyz kóp ishinen daralanyp turady...

– Rahmet. Ol endi kez kel­gen ónerpazdyń bilimi, ishki ın­­tellektisine baılanysty dúnıe shyǵar. Men kózimdi ashyp, esim­di bilgeli kitappen dos boldym. Orys mektebinde oqy­­ǵan­dyqtan, oqýshy kezim­de Pýsh­kın, Lermontov, Tols­toı, Dos­toevskıı syndy qalam­ger­lerdiń ádebı murasyn jas­tana oqydyq. Keıin qazaq áde­bıetine kóshtik. Oryssha bi­lim alǵannan keıin, qazaq tilim óte nashar boldy. Sol olqy­lyqty joıyp, til syndyrý úshin 2000 jyldary qazaq ádebıetin kóp oqydym, nátıjesinde qazaq tilinde taza sóılep qana qoımaı, sózdiń kórkemdik qýatyn uǵatyndaı deńgeıge jettim.  Kitap oqyǵan adam, ózi jazbasa da, shyn óner men arzanqol dúnıeniń ara- jigin tanı biledi dep oılaımyn. Án – ıdeologııa desek, án­shi retinde bizdiń moınymyzda úlken jaýapkershilik tur. Sony sezine bilgen adam arzan, jeńil dúnıege barmaıdy dep oılaımyn.

– Qandaı aqyndarmen shy­ǵar­ma­shylyq baılanystasyz?

– Oıymdy oqyp, kúıimdi se­zetin aqyndardyń qatarynda Qalqaman Sarın, Serikzat Dúı­senǵazın, Asqar Dúısenbi, Aman­­jol Áltaı, Talant Arǵyn­ǵalı, Názıra Berdaly, Murat Esjan syndy aqyndar bar. Negizi Názıra Berdaly men Murat Esjan meniń oıymdy ózim sııaqty toqyp, birden ja­zyp bere qoıady. Olardyń máti­nine «Myna jerin bylaı ózgert-­sek» deıtin jaǵdaılar sırek bolady. Sazger úshin bul óte mańyz­dy.

– Sizdiń biraz ýaqyt shetel­­de bolyp kelgenińizdi bilemiz...

– Iá, bir jyldan asa Mysyr­ǵa baryp, arab tilin oqyp keldim.

– Arab tiline degen qyzyǵý­shylyǵyńyz ıslam dinimen baılanysty ma, álde tanym ke­ńeıtý maqsatynda týdy ma?

– Ekeýi de bar. Árıne, bi­rin­shi orynda Quran Kárimdi túp­nusqada oqýǵa degen talpynys turdy. Odan keıingi kezekte jańa bir tildiń tabıǵatyn uǵý­ǵa degen umtylys boldy. Jal­py, maǵan arab tiliniń fonetıkasy unaıdy. Áýezi qulaǵyma jaq­ty. Sondyqtan da shetke shyǵyp, arab tilin jergilikti turǵyn­darmen tildesý arqyly úırenýge bel býdym.

– Nátıjesi qalaı?

– Jaman emes. Árıne budan da jetik bilýge bolar edi. Ýaqyt tapshy boldy.  13 aıdyń tek 8 aıyn ǵana oqydym. Sondyqtan asa bir úlken jetistikke jettim dep aıta almaımyn. Biraq saýatym bar, arab tilin bir kisideı túsinemin.

– Keı adamdar ónerden al­shaq­tap ketýińizdiń syryn din­ge bet burýyńyzben baı­la­nys­ty­ryp júr. Bul qansha­lyq­ty qı­s­yndy?

– Bul birjaqty túsinik dep oılaı­myn. Meniń jınaǵan aqpa­rattaryma, túıgen bilimime sen­sek, din adamdy alǵa jetele­mese, keri ıtermeıdi. Din – shek­teý nemese tyıym salý emes. Din – júrektegi tazalyq. Adam­nyń ımany kúsheıgen saıyn ol ha­lyqqa ashyq bolady. Men óz us­tanymdaryma saı eńbek etip júrmin, soǵan saı dúnıelerdi shyrqaımyn. Meniń oryndaýymda essiz ánder joq. Árıne toıǵa arnalǵan ánderim bar. Biraq sol ánderdiń ózin qazaqtyń dástúrinen alystatqan emespin.

– Búgingi qazaq estradasy degende oıyńyzǵa ne oralady?

– О́zimizdiń kúmis kómeı, jez tań­daı ánshilerimizdiń daýy­sy, árıne. Iá, búginde qa­zaq es­tradasyna qatysty túr­li pi­kir aıtylyp júr ǵoı. Bi­raq túbegeıli joqqa shyǵarý nemese iske alǵysyz etip tas­taý, menińshe, ádiletsizdik. Qa­zaq estradasynyń aıaq alysy jaman emes. Talantty ánshiler kóp. Sondyqtan ondaı birjaqty pikir­lerge qarsymyn.

– Dımash Qudaıbergen esimi án álemine shyqqaly beri qa­zaq estradasyn «Dımashqa deıin» jáne «Dımashtan keıin» dep ekige bólip júr. Buǵan siz ne deısiz?

– Bul nárseni ekijaqty qarastyrýǵa bolady. Qazaqtyń, ejelden kele jatqan sal-se­ri, keremet aqyn-jazýshy, jyr­shy­larymyzdyń, Ámiredeı án­shilerimizdiń adamzatqa qal­dyryp ketken óneri týraly aıtar bolsaq, onda Dımash bul qubylystyń basy emes. Jáne sońy da bolmaǵaı.  Al endi búgingi kún ólshemimen túı­sek, ras, Dımash – ónerdiń deń­geıin jańa bıikke kótergen talant. Kúlli álemge qazaq ánin shyr­qattyryp qoıǵan dúldúl darynǵa mundaıda qalaı bas ımessiń?!

– Shákirt tárbıeleısiz be?

– 2019 jyldyń qyrkúıek aıyna deıin kolledjde mýzy­ka páninen muǵalim bolyp jumys istedim. Biraq keıin shyǵarma­shylyǵymnyń baıaýlaǵanyn sezip,  ánshiligime kóńil bólý maqsatymen «Qazaqkonsert» birlestigine ánshi bolyp kel­dim. Maqsatty túrde shákirt tár­­bıelemesem de, kolledjde oqy­ǵan stýdentterim jıi habarlasyp, keńesterin surap tura­dy. Odan bólek estradada júr­gen biraz jastar kelip, aqyl-keńes alyp jatady.  Qolym­nan kelgenshe sol jastarmen shyǵarmashylyq baı­lanys ornatýǵa, kásibı keńe­simdi berýge tyrysamyn. Eger solardy shákirtim dep ataýǵa bolsa, onda – ıá.

 

 Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Alystan jetken alǵys

Aımaqtar • Búgin, 14:10

Qazaqy ıtterdi ulttyq sportqa ıkemdeý qajet

Rýhanııat • Búgin, 09:27

Qazaqstanda 65 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:14

Uqsas jańalyqtar