Qazaqstan • 24 Qańtar, 2020

2019 jyly Nur-Sultan qalasynyń JО́О́ kólemi 7,2%-ǵa ósti — A. Kólginov

23 retkórsetildi

Memleket basshysynyń qatysýymen ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Nur-Sultan qalasynyń ákimi A. Kólginov Prezıdent Q. Toqaevtyń tapsyrmalaryn oryndaý boıynsha atqarylyp jatqan jumystar týraly baıandady. Bul týraly Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmeti habarlady.

A. Kólginov atap ótkendeı, elordanyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishterinde oń nátıjeler baıqalady. О́ńirlik ishki jalpy ónim 7,2%-ǵa artty. О́nerkásip ónimin óndirý 12%-ǵa ulǵaıdy. Shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń sany 8%-ǵa kóbeıdi. Saýda salasyndaǵy ósim qarqyny 5%-dan asty. 2019 jyldyń 9 aıyndaǵy halyqtyń naqty tabysy 9,3%-ǵa artyp otyr.

Damý qarqyny baıaýlap qalǵan eki kórsetkish boıynsha jyl sońynda alǵashqy jartyjyldyqpen salystyrǵanda alǵa jyljý bar: 

Turǵyn úı salý boıynsha fızıkalyq kólem ındeksi 8,2%-ǵa artty.

Tartylǵan ınvestısııa kólemi 4%-ǵa artyp, 914 mlrd teńgeni qurady.

Qurylys jumystaryndaǵy ındeks 102,8% qurap, 22,1%-ǵa artty. 

Ákimniń málimetteri boıynsha, 2020 jyly 27 myń adam jumysqa ornalastyryldy. Onyń ishinde 23 myńy turaqty jumys oryndaryna ornalasty. 

2019 jyly 10 problemalyq turǵyn úı qurylysy aıaqtaldy 

2019 jyldyń basynda problemalyq nysandar sany 76 úıdi (14 509 úlesker) qurady.

«Úleskerlik qurylys salasyndaǵy negizgi problemalar — TQK músheleriniń arasyndaǵy uzaqqa sozylatyn sot rásimderi, JSQ bolmaýy, qarjylyq modeli men ınvestorlardyń bolmaýy. Sizdiń tapsyrmańyz boıynsha «Nurly jer» baǵdarlamasyna engizilgen ózgerister memleket qarajatyn paıdalaný múmkindigin arttyrdy» dedi A. Kólginov.

2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha 10 úıdiń qurylysy aıaqtaldy, úleskerler sany 2,5 myń adamǵa azaıdy. Bıyl 20-dan asa úıdiń qurylysyn aıaqtaý josparlanǵan (7 581 úlesker).

Qalǵan turǵyn úıler 3 jyl ishinde paıdalanýǵa beriledi.

Nur-Sultanda 1050 jas baspanaly boldy

2019 jyly 1,8 mln sharshy metr turǵyn úı salyndy. Búginde baspana kezeginde 48 myń adam tur. 2019 jyly kommýnaldyq turǵyn úı qorynan 2 900-ge jýyq páter tabystaldy. Onyń 784-i – áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan azamattarǵa, 1050-i – jumys isteıtin jastarǵa berildi. 

Turǵyn úı kólemi 2018 jyldyń kórsetkishimen salystyrǵanda eki eseden asty.

Turǵyn úı qurylys jınaq bankimen jumys jalǵasýda. Qalada banktiń 214 myńnan asa salymshysy bar. 2019 jyldyń sońynda 10 500 elorda turǵyny páterge ıe boldy. 

Elordanyń 64 mektebinde ınklıýzıvti bilim berý synyby ashyldy

Elorda mektepterinde qazir 185 myń bala oqıdy. Kóktemde 9 myń bala mektepti aıaqtasa, qyrkúıek aıynda 22 myń bala birinshi synypqa keldi.

«Qaladaǵy 115 mekteptiń 8-i úsh aýysymmen jumys isteıdi. Al 14 mekteptegi oqýshylar sany standarttan asyp ketken. Bul máselelerdi sheshý maqsatynda 2019 jyly 5 myń orynǵa 6 mektep salyndy. Úsh aýysymdy 3 mekteptiń máselesi sheshildi» dedi elorda ákimi. 

2020 jyly 10 myń orynǵa arnalǵan 12 mekteptiń qurylysyn aıaqtaý jáne 12 myń oryndyq 8 nysannyń qurylysyn bastaý josparlanǵan. Sonda úsh aýysymdy mektepter máselesi tolyq sheshiledi. Sonymen qatar jeke ınvestorlar esebinen mektepter salý jaǵy qarastyryldy. 24 mekteptiń qurylysy jónindegi ınvestısııalyq joba qabyldandy. 

Qalanyń shetki aýmaǵynda ornalasqan №23 mektepke barǵan kezde Memleket basshysy jańa mektep salýdy tapsyrdy. Mekteptiń qurylysqa daıyndyq jumystar bastaldy. Bir jyldyń ishinde aıaqtaý kózdelýde.

Qalada ınklıýzıvti bilim berý synyptary ashylǵan mektepterdiń sany 64-ke jetti. Bıyl qalǵan barlyq mektepti qamtý josparda bar. 

Densaýlyq saqtaý: «qadamdyq qoljetimdilikti» qamtamasyz etý boıynsha jumys júrgizilýde

A. Kólginov atap ótkendeı, 12 «Úıdegi dáriger» nysany ashyldy, bıyl taǵy 10 nysandy ashý josparlanýda. MÁMS engizý bastaldy.

Memleket basshysynyń temir jol aýrýhanasynyń apattyq ǵımaraty boıynsha bergen tapsyrmasyna qatysty A. Kólginov emhana aýystyrylǵan kórshi ǵımarat jóndelgenin atap ótti. Stasıonardyń klınıkalyq bólimsheleri basqa eki korpýsqa aýystyryldy, onda da kúrdeli jóndeý jumystary júrgizildi (225 tósek orny – táýlik boıyna jáne 50 tósek orny – kúndizgi kelýge).

Máseleni tujyrymdamalyq sheshý úshin túrik ınvestorymen birlesip, MJÁ aıasynda 800 tósek ornyna arnalǵan kóp beıindi aýrýhana qurylysy bastaldy. Jalpy aýdany 20 ga jer telimi anyqtaldy.

Investısııa tartý boıynsha belsendi jumys júrgizilýde

Investorlar máseleleri jónindegi óńirlik úılestirý keńesinde 255 mlrd teńgege 42 joba qoldaý tapty. AEA aýmaǵy 8 myń gektarǵa keńeıtildi.

Josyqsyz ınvestorlardan 60 ga-dan astam ıgerilmegen ýchaskeler alyndy, onda 12 jańa óndiris ornalastyrylǵan.

Ekinshi ındýstrııalyq parkti jobalaý jumystary bastaldy.

Gazdandyrý: barlyq prosedýralyq máseleler sheshildi

Nur-Sultan qalasynyń ákimi atap ótkendeı, barlyq prosedýralyq máseleler sheshildi, birinshi kezeńniń barlyq iske qosý keshenderi boıynsha jumys belsendi túrde júrgizilýde.

2021 jyldyń sońyna deıin Kóktal-1, Kóktal-2, Ońtústik – Shyǵys jáne Temir jol t/a jumysty aıaqtaý josparlanýda. JEO-1 jáne JEO-2 gazǵa aýystyrý boıynsha baıqaý jarııalandy.

Bıyl JEO-2-de energııa jabdyǵyn rekonstrýksııalaý aıaqtalady, bul jylý boıynsha 180 Gkal/saǵatqa jáne elektr qýaty boıynsha 120 MVt ósimge qol jetkizedi.

JEO-3 boıynsha Energetıka mınıstrligimen birlesip jobaǵa túzetý júrgizilýde.

Aǵyn sýlar káriziniń qurylysy jalǵasýda 

Sonymen qatar A. Kólginov aǵyn sýlar káriziniń qurylysy jalǵasyp jatqanyn aıtty. 

50-den asa sý basý qaýpi bar jerler anyqtaldy, onyń ishinde 3-ýi úsh qaýipti aýdan qıylysynda: 

1) Ýálıhanov jáne Baraev kósheleriniń boıy ( Jastar yqshamaýdany).

2) Oqýshylar saraıy mańyndaǵy B. Momyshuly dańǵyly boıynda qurylys jumystary bastaldy.

3) Turan jáne Uly Dala dańǵyldary boıynda kollektorlar qaıta ornatylyp, tazartý qurylǵylary jańǵyrtylady (1,5 mlrd teńge).

Barlyq 3 ýchaske boıynsha jobalardy 2021 jyly aıaqtaý kózdelgen. 

О́tken jyly Logıstıka ortalyǵy mańyndaǵy tazartý jelileriniń qurylysy aıaqtaldy (2,3 mlrd teńge). Bıyl Telman turǵyn úı alaby, Úshqońyr kóshesi jáne Qudaıberdiuly kóshesi boıynsha 3 nysandy aıaqtaý josparlanǵan. 

 

Sońǵy jańalyqtar

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

«Qutty qonaq» – Birjan elinde

Abaı • Búgin, 07:51

Aqyn muralary – Barnaýlda

Abaı • Búgin, 07:50

Danalyq kiltin ǵylymnan izdegen

Abaı • Búgin, 07:47

Ulttyq taǵamdar umyt qalmasa eken

Tanym • Búgin, 07:43

Altaı, Tarbaǵataı ánderi áýeledi

Rýhanııat • Búgin, 07:42

Túrki murasyn túgendegen eńbek

Tanym • Búgin, 07:41

Ormandy saqtaýǵa baǵyttaldy

Ekologııa • Búgin, 07:36

Qoryqshylarǵa qos kater tartý etildi

Aımaqtar • Búgin, 07:35

Kıiktiń kıesi jibermeıdi

Qoǵam • Búgin, 07:30

Amal – aýyzbirshilik merekesi

Rýhanııat • Búgin, 07:26

Uqsas jańalyqtar