Rýhanııat • 27 Qańtar, 2020

Jarty ǵasyrda – sırk óneri týraly qazaq tilindegi alǵashqy kitap shyqty

24 retkórsetildi

Amandyq bolsa, aldaǵy kúnderi Almatydaǵy Qazaq memlekettik sırki óziniń 50 jyldyǵyn atap ótedi. Osy aıtýly data qarsańynda alǵash ret qazaq tilinde jazylǵan Nurbaqyt Bokebaevtyń «Qazaqstandaǵy sırk óneriniń bastaýlary men damýy» atty kitabynyń tusaýkeseri ótti. Almatydaǵy Ulttyq kitaphanada ótken tusaýkeserge ónerdegi tanymal tulǵalar men BAQ ókilderi kóptep jınalyp, sırk artısteri saltanatty sharanyń sánin asyrdy.

Qazaq memlekettik sırkiniń dırektory, Mádenıet qaıratkeri Nurbaqyt Bokebaevtyń bul ǵylymı monografııasy – avtordyń irgeli izdenisteriniń jemisi. Ári atalǵan kitap – sońǵy 50 jylda sırk taq­y­rybyna jazylǵan úshinshi jáne qazaq tilindegi alǵashqy monografııa. Kitapta tosyn da qyzyqty derekter jetkilikti.

Megapolıstiń mádenı ómirindegi aı­shyqty oqıǵada osynaý kitaptyń ǵy­ly­mı-zertteýdegi salmaǵy men sırk ta­rıhyndaǵy orny jaıynda Mamaı Ahe­tov, Álııa Masalımova, Danııar Álıev, Berik Júsipov, Aman Qulbaev syndy zııaly azamattar ornyqty pikir bildirdi.

Sol sııaqty kitaptyń tusaýkeserine jınalǵan mádenıettanýshy mamandar Qazaq sırkiniń tarıhy men mádenı ómiri birde-bir gýmanıtarlyq ǵylym salasynda áli kúnge deıin júıeli ári ǵylymı negizde zerttelmeı kelgendigin, kópultty Qazaqstannyń mádenı jetistikterinde sırk óneriniń aıtarlyqtaı úlesi bol­ǵanyna qaramastan, ony indete zerdelegen irgeli zertteýler tapshy ekendigin aıtady.

Sondyqtan Almaty shaharynyń qaı­­talanbas kórnekti óner ordasy, aq­shańqan kúzbezimen sáýleti jarasqan, ult­tyq sırk óneriniń qarashańyraǵy – Qazaq memlekettik sırkiniń 50 jyldyq mereı­toıy qarsańynda jaryq kórip, oqyrmanǵa usynylyp otyrǵan bul monografııa joǵarydaǵy olqylyqtardyń ornyn toltyrýǵa baǵyttalǵan ıgi qa­damnyń biri. Bekzat ónerge degen ja­nashyrlyqtyń jarqyn úlgisi, ult má­denıetiniń kemeldenýine qosylǵan úles­tiń kishkentaı bóligi desek te bolar. Ki­tapta ejelgi sırk óneri alǵashynda kýlttik, baqsylyq dástúr, dinı joralǵy, sporttyq jarystar men jármeńkelik saýyq-saıran sııaqty mádenı qaınardan bastaý alǵany aıtylady. Tylsym kúsh­terdi shaqyryp, totemdik akrobatıkany meńgergen alǵashqy qaýymdyq dá­ýir­degi baqsylardyń jańa álemdik din­derdiń paıda bolýyna baılanys­ty burynǵy asqaq áleýmettik mártebesinen aıyrylyp, keıin kezbe sıqyrshy, sekirgish adamǵa, jonglerge, mımge, ań úıretýshige, atbegige, saıqymazaqqa, ertedegi kýlttik áreketterdiń jappaı oıyn-saýyq pen dramalyq kórinisterge aınalý úderisi – álemdik mádenıet tarıhyndaǵy keń taralǵan qubylys bolǵany, sırk óneri mıstıkalyq sıpattan mádenı qundylyqqa ulasqany jan-jaqty kórsetilgen.

Qazaqtyń atbegilik óneri, saıatshylyq salty men qusbegilik dástúrinde de sırk­tiń bastaýlary jatyr. Qazaq halqynyń ejelden búginge jetken «Aýdaryspaq», «Teńge alý», «Kókpar»  syndy at ústinde oınalatyn ulttyq oıyndary dene tár­bıesine jattyǵýmen qatar, kóshpeli máde­nıettiń aıshyqty ónimi túrinde sırk trıýk­taryna aınaldy. Sondyqtan da sı­qyrly sırk óneri qazaqtyń qanynda baǵzydan bar, ata saltymen daryǵan qasıet. Uly dala – ejelden kóshpendi ha­lyq mekendegen, urpaqtaryna ózderiniń qaıtalanbas dástúrli jáne sınkrettik (tutas) mádenıetin muraǵa qaldyrǵan. Avtor óz eńbeginde dalalyq sırk óner­namasy – qazaq mádenıetiniń altyn dińgegi, kúndelikti turmys-salttyń da­mý barysynda shyńdalǵan mádenı qu­ry­lymy degen tujyrym jasaıdy. Mo­nografııa mazmunynda birqatar tujy­rym nazar aýdartady.

Birinshiden, paleolıt dáýirinen bú­­ginge deıin dalalyq sırk óneriniń bas­­taýlary men qalyptasý kezeńderi kór­setilgen. Eneolıt dáýirinde kósh­pendi ba­balarymyzdyń jabaıy jyl­qyny alǵash qolǵa úıretýinen bastap arǵy­maqtyq sırk óneriniń kýltýrogenezi bastaldy degen túıin jasalady.

Ekinshiden, Uly dalanyń kóshpeli mádenı ómir salty ár qazaq bala­syn erkin shabandoz retinde qalyp­tas­tyrǵandyǵy aıtylady.

Úshinshiden, dalalyq sırk óneriniń jarqyn ókilderi – sal-seriler ekeni, olar­dyń shyǵarmashylyǵy sınkretızmniń úlgisi ekeni dáleldengen.

Tórtinshiden, sal-serilerdiń arasynda sırk trıýktaryn kásibı túrde oryndaıtyn «aǵashaıaq» atanǵan ókilderi bolǵany anyqtalǵan. 

Besinshiden, qazaqtyń sırk óneri men kúlki mádenıetinde trıksterler obrazy Aldar kóse, Qojanasyr, Qulaqaı qý, Shanshardyń qýlary retinde kórinis tapqany aıqyndalady.

Bul monografııa sırk óneriniń tarıhy men qalyptasýy, jahandaný jaǵ­daıyndaǵy zamanaýı buqaralyq mádenıet qurylymyndaǵy róli turǵysynan al­ǵanda, Qazaqstandaǵy osy óner túrine ózin­she mádenıettanýlyq zertteý jasaǵan eń alǵashqy jumys bolyp tabylady.

Nurbaqyt Bokebaevtyń zertteý eńbegi sırk ónerin, onyń ishinde qazirgi zamanǵy qazaqstandyq sırkti zertteýshilerge, mádenı bilim berý mekemeleriniń pedagogtary men stýdentterine, sonymen qatar, sırk jetekshileri men menedjerlerine ǵylymı, aqparattyq, ádistemelik qu­ral retinde paıdasyn tıgize alady. Mono­grafııa avtory 17 músheden turatyn ha­lyq­aralyq sırk qaýymdastyǵynyń qazy­lar alqasynyń Ortalyq Azııa boıynsha birden bir ókili. Bul – avtordyń ǵana emes, Qazaqstan sırkiniń álemdik sırk sa­la­­synda abyroı-bedeliniń joǵary ekenin kórsetse kerek.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Infeksııany qaıdan juqtyrǵany belgisiz

Aımaqtar • Búgin, 16:10

Pálsapa – Bekzat sana

Qazaqstan • Búgin, 15:46

Taldyqorǵannan Taıynshaǵa deıin...

Qazaqstan • Búgin, 14:55

Tegeýrini temirdeı Temirbaev

Qazaqstan • Búgin, 14:26

Karantınde shyrqalǵan ánuran

Qazaqstan • Búgin, 13:16

Samaradan kelgen 57 stýdent baqylaýda

Aımaqtar • Búgin, 12:30

Oralman qasqyr (etnografııalyq áńgime)

Qazaqstan • Búgin, 12:23

COVID-19 – Qazaqstanǵa jańa synaq

Koronavırýs • Búgin, 11:59

Qazaly aýdany karantınge jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 11:53

Qytaı aza tutý kúnin jarııalady

Álem • Búgin, 11:49

Áskerı jıynǵa kimder barmaıdy?

Qazaqstan • Búgin, 11:36

Uqsas jańalyqtar