Abaı • 27 Qańtar, 2020

Abaı úni – halyq úni

85 retkórsetildi

El Prezıdenti «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynda hakimniń tuńǵıyq oılarynyń tereńine boılaý, ony kúlli ómiriniń baǵdarshamy etý qazaq halqynyń máńgiliginiń máńgilik máselesi ekenin aıtty. Qasym-Jomart Kemeluly ult ustazynyń 175 jyldyq mereıtoıy – toı toılaý úshin emes, rýhanı turǵydan damýymyz úshin kerektigin uǵyndyrdy.

Ýnıversıtet qyzmeti jastarǵa bilim men tárbıe berýge baǵyttalǵandyqtan Pre­zı­denttiń bul maqalasyn eń aldy­men bilim salasyna júktelgen úl­ken jaýap­kershilik ári mindet dep qabyl­daımyz.

Abaıdyń ómirlik asyl muraty – eldi túzetý, ultty tárbıeleý edi. Abaı adam balasynyń rýhanı kemeldenýi týraly Batys pen Shyǵys fılosofııasyn, Konfýsıı syndy oı alyptaryn tolyq zerttegennen keıin óziniń «Tolyq adam» ilimin qalyptastyrdy. Adamzat balasyna «Adam bol!», adamdyq qasıetterińdi ómirińniń sońyna deıin saqtaı bil dep uran tastady. Abaı ózi­niń búkil bolmysyn, oı qýaty men aqyn­dyq kúshin adam boıyndaǵy kisilik pen adamgershilikti, bilim men parasat­ty, ádilettilik pen qaıratty, el qamyn, qala berdi, búkil adamzat qamyn jeıtin kemel tulǵa, «Tolyq adamdy» tárbıeleý jolyna jumsady. О́sek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq syndy kúlli rýhanı kesel­derden aýlaq bolýǵa shaqyrdy. Ha­kim Abaı úshin adamdy jaratqan Alla bol­ǵandyqtan «Adamdy súıý, Allanyń hık­metin seziný» onyń adamdyǵyn anyq­tamaq. Mine, osy turǵydan kelgende Abaı­dyń pedagogıkalyq ilimi qaı eldiń de urpaq tárbıeleý isinde basshylyqqa alyp, tájirıbesine engizýge turarlyq eskir­meıtin ilim.

Prezıdent uly Abaıdyń taǵylymy arqyly qazaqstandyq qoǵamdy izgilendirý máselesin astyn syzyp kórsetti. «Abaı­dyń «Tolyq adam» konsepsııasy, shyndap kelgende, ómirimizdiń kez kelgen sala­synyń, memleketti basqarý men bilim júıesiniń, bıznes pen otbasy ıns­tıtýttarynyń negizgi tuǵyryna aınalýy kerek», dedi. Osy rette «Abaıdaı tuń­ǵıyq oı men syrshyl sezim ıesin jas ur­paqqa qalaı tanytyp, qalaı oqytyp júr­miz? Abaıdy taný jáne tanytý dáre­jemiz qandaı? Jas urpaqtyń boıyna aqynnyń rýhanı murasyn sińire aldyq pa? Keler urpaqqa bolashaqqa aparar baǵa jetpes qundylyqtarymyzdyń biri retinde amanat ete aldyq pa?», degen zańdy saýaldar týyndaıdy. Ádildigin aıtý qajet, «Abaıtaný» pánin mektepke engizý týraly sheshim qabyldanǵany qa­zaq tili men ádebıeti mamandaryn ǵana emes, jalpy ustazdar qaýymyn qýant­ty. Sondyqtan joǵary mektepte abaıtaný kýrsy pedagogıkalyq mamandyq­tardyń barlyǵyna mindetti pán retinde engizilgeni durys dep sanaımyn. Pánder júıesine engizilip, saǵat sany naqty kór­setilmese, jas óskinderdiń boıyna Abaı dana­lyǵynyń dánin sebý jaı ǵana ıdeıa kúıinde qala bermek.

Bizder, ustazdar, bilim berý mekemeleri mınıstrlikpen birlesip, Abaı murasyn balabaqshadan bastap joǵary mektepke deıingi deńgeıde oqytýdyń ortaq tujy­rymdamasyn jasap, engizýimiz qajet. Sol tujyrymdama boıynsha memlekettik stan­dartqa negizdelgen baǵdarlamalar kerek. Tujyrymdamany jasaýǵa fılolog-ǵalymdar ǵana emes, pedagogtar, psıhologtar, fılosoftar, áleýmettanýshylar, IT-mamandary da tartylýy tıis.

Ulttyq bolmysymyzdy qalyptas­tyrý eń aldymen balabaqsha men mektepten, bilim berý isi men tárbıeden bas­talatyny túsinikti. Osy rette eń al­dymen, mektep oqýshylary men stýdent jastar arasynda Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn qanshalyqty biletinin, olardyń qundylyq baǵdarlaryn anyqtaıtyn áleýmettik saýalnamalar, monıtorıng júrgizý taǵy basqa ju­mystar júrgizilýi tıis. Jasyratyny joq, qazirgi jastarymyzdyń sana-sezimi men bolmysyna Batys mádenıetiniń yq­pa­ly artyp, ulttyq qundylyqtardyń álsi­reý tendensııasy bar. Mine, son­dyq­­tan da tárbıe berýde Abaıdyń «Adam bol!» qaǵıdasyn basshylyqqa ala oty­ryp, ulttyq tárbıeni, adamzat ba­­la­synyń urpaǵyn tárbıeleýdegi ozyq is-tájirıbelerimen ushtastyratyn kez jetken sekildi. Ol úshin bilim meke­melerinde tárbıe jumysynyń jal­py­ulttyq tujyrymdamasy jasalýy qajet. Bilim berý mekemelerindegi adamgershilik-patrıottyq tárbıege ba­ǵyt­talǵan jumystardyń barlyǵy da Abaı­dyń gýmanıstik ıdeıalaryna negiz­delip, osy ortaq tujyrymdama aıasynda júzege asyrylǵany jón. Abaıtaný salasynan qazaq tili men ádebıeti ǵana emes, barlyq pedagog-mamandardyń bilik­tiligin arttyrý da asa mańyzdy másele. О́ıtkeni ǵylym bir ornynda turmaıdy. Táýelsizdik alǵannan bergi ýaqytta abaıtaný salasynda qanshama jańalyqtar, derekter ashyldy. Biraq ǵylymdaǵy jańa­lyqtardyń mektep partasyna, muǵa­limderdiń tájirıbesine kesheýildep jetip jatatyny jasyryn emes.

Prezıdent maqalasynda Reseıdegi, Fran­sııadaǵy, Ulybrıtanııadaǵy jáne basqa da memleketterdegi Qazaq­stan­nyń elshilikteri janynan «Abaı or­talyqtaryn» qurý josparlanyp otyr­ǵandyǵyn aıtty. Shyn máninde qazaq halqynyń rýhanı-mádenı murasyn Abaı tulǵasy arqyly álemge tanytýmen shuǵyldanatyn ǵylymı ortalyqtar asa qajet. Ult ustazynyń jerlesteri retinde Abaı ortalyqtaryn qurýdyń alǵashqy qarlyǵashy bizdiń oqý orny bolǵanyn erekshe aıtqym keledi. S.Amanjolov atyn­daǵy ShQMÝ ǵalymdary 2019 jyl­dyń 7 aqpanynda Polshanyń Sveche qalasyndaǵy lıngvıstıkalyq-teh­nıkalyq ýnıversıtetke arnaıy baryp, «Abaı» mádenı-bilim berý ortalyǵyn ashty. Mundaǵy maqsat – Abaıdy, Abaı arqyly qazaqty álemge tanytý, ǵylymı-mádenı baılanys ornatý. Osy bastama oblys ákimi Danıal Ahmetovtiń tikeleı qoldaýymen júzege asty. Prezıdent mereıtoı qarsańynda Abaı muralarynyń álemniń 10 tiline aýdarylatynyn aıtty. Bul ıgilikti is úzdiksiz jalǵasa bermek. Osy rette JOO-daǵy shet tili jáne aýdarma isi mamandaryna arnalǵan bilim berý baǵdarlamalaryna abaıtaný pánin (komponentterin) engizý, ony akademııalyq utqyrlyq aıasynda Abaı ortalyqtarynyń, ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynyń bazasynda oqytý, «Abaı» qoryq-murajaıyna is-tájirıbege jiberý jumystary jolǵa qoıylǵany abzal. Sonda ǵana abaıtaný salasynan sapaly mamandarǵa qol jetkizemiz.

Bıyl Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı halyqaralyq, respýblıkalyq jáne aımaqtyq deńgeıde 500-den astam is-shara uıymdastyrylady. Bizdiń oqý orny sol is-sharalardyń birqatarynyń júzege asyrylýyna belsendi túrde qatysady. Qasym-Jomart Kemeluly: «Naǵyz Abaıdy, aqyn Abaıdy taný úshin onyń óleńderi men qarasózderinde aıtylǵan oı-tujyrymdardyń mán-mańyzy ashylýy kerek», degen tapsyrma berdi. Osy rette ýnıversıtet ǵalymdary Abaı Qu­nan­baıulynyń qarasózderin tómengi sy­nyp oqýshylaryna uǵynyqty tilmen mazmundap beretin «Dananyń sózi – aqyldyń kózi» degen kitap shyǵarǵanyn aıta ketkim keledi. Árıne, Abaıdyń qara­sózderin túsiný, taldaý úlken adam­darǵa ońaı soqpasy anyq. Sanaly ǵumy­ryn abaı­tanýǵa arnaǵan Muhtar Áýezovtiń ózi: «Abaı – muhıt, men sol muhıttyń be­tin shómishtep qana qalqyp aldym», degen eken. Sondyqtan Abaı dananyń qarasózderiniń mán-maǵynasyn saqtaı otyryp, bala qabyldaýyna laıyqtap jet­kizý úshin fılolog, fılosof, teolog, pedagog, psıholog ǵalymdardyń, qala berdi, logopedterdiń de keshendi zert­teý­lerin uıymdastyrý máselesi kezegin kútip turǵany da shyndyq.

 

Muhtar TО́LEGEN,

S.Amanjolov atyndaǵy ShQMÝ rektory

        

О́SKEMEN

 

Sońǵy jańalyqtar

Abaı murasyna arnalǵan kórme

Rýhanııat • Keshe

Jaǵa ustatqan jat qylyq

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar