Qoǵam • 27 Qańtar, 2020

«Bir kózdi» dáý

345 retkórsetildi

Negizi bıznes bastaý qıyn emes. Qarjysy bar adam jospar quryp, túrli jobalar bo­ıynsha kásibin bastaı beredi. Biraq bıznesti qarqyndy damytý qıyn. Árıne, memleket shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń damýy úshin qanshama kómek jasap jatyr. Atap aıtqanda, bızneske qoldaý kórsetý maqsatymen túrli tekserister júrgizýge moratorıı engizildi. Shaǵyn jáne mıkro bıznes salyqtan bosatyldy. Osynyń nátıjesinde elimizde qolǵa alǵan kásibin dóńgeletip, qanshama adamdy jumyspen qamtyp, sapaly ónim shyǵaryp jatqan kásipkerler kóp. Qalaı aıtsaq ta, bul sala aýyl turǵyndaryna turaqty jumys berip, jumyssyzdyqty azaıtýy tıis.

Endi halyqtyń ál-aýqatynyń negizi sanalatyn jekemenshik bıznesti kúsheıtý úshin ótken jyly shetelden 25 mlrd AQSh dollaryn quraıtyn ınvestısııa tartylypty. Osynyń nátıjesinde shaǵyn jáne orta kásipkerlik shyǵaryp jatqan ónim kólemi 9 paıyzǵa kóbeıdi. Al jumys istep jatqan kásiporyndar sany 8 paıyzǵa kóbeıip, 1,34 mln birlikti qurady. Degenmen de bıznestiń qarqyndy damýy úshin memlekettiń qamqorlyǵynan bólek adal básekelestik kerek. Iаǵnı, qolynda bıligi barlar bıznes tirligine adaldyq tanytyp, naǵyz básekelestik týǵyzyp, shyn myqtyǵa qoldaý kórsetpese, istiń bári beker bolǵany...

Al bizdiń ákimder memlekettik satyp alýda óz degenin jasaý úshin nebir qıturqy áreketterge baratyny belgili. Sonyń biri – memlekettik satyp alý isindegi «bir kózden» berý tásili. Mine, zańdy attap ótýdiń «kókesi» osy «bir kózde» jatyr. Aldymen biliktilik talaptaryna sáıkes kelmedi dep laıyqsyz kompanııalardy elekten ótkizedi. Iаǵnı, jeńimpaz kompanııany moıyndamaıdy. Sóıtedi de «konkýrs ótpedi» dep jarııalap, aldyn ala kelisip alǵan kompanııamen kelisimshartqa otyrady. Sonda tenderdegi básekelestik, móldirlik, satyp alýdyń ashyqtyǵy qaıda qaldy? Keıbir oblystyq, qalalyq ákimdikterdegi memlekettik satyp alý isine tekserý júrgizgen Esep komıteti bul salada júıeli kemshilikterdiń bar ekenin, bıýdjet qarajatyn josparlaý jáne paıdalaný, sondaı-aq býhgalterlik esepti júrgizý kezinde jergilikti bıýdjettik baǵdarlamalar ákimshileri tarapynan tıisti monıtorıng pen baqylaýdyń joq ekenin málimdep otyr.

Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetý úshin jekemenshik sektorlardyń memlekettik mekemeler men ulttyq holdıngterdiń satyp alý isine kóbirek qatysý keregin basa aıtty. Biraq aldymen memlekettik satyp alýdy retteý qajet. Qazir memlekettik satyp alýdyń kólemi 14-15 trıllıon teńgege jetti. Endi otandyq kásipkerler bul saý­dada asqan belsendilik tanytýy qajet. Bul jerde de «bir kóz» tásili taǵy da kese kóldeneńdep, óz degenin jasap otyr eken. Mysaly, memlekettik organdardaǵy satyp alý isiniń 49 paıyzynyń, kvazımemlekettik sektordaǵy satyp alý isiniń 70-ten 90 paıyzǵa deıingi úlesi osy «bir kóz» tásili arqyly sheshilýde. Iаǵnı, qarjylaı qoldaýdyń ıgiligin negizinen jergilikti bılikpen baılanysy barlar ǵana kórip otyr degen sóz.

Onsyz da el ishinde tender týraly tentirep júrgen áńgimeler kóp. Iаǵnı, memlekettik satyp alýdyń nátıjesi aldyn ala belgili bolyp qoıatyny, kóbinese tamyr-tanystardyń mereıi ústem bolatyny belgili. Mine, osynyń bárine satyp alý isindegi «bir kóz» tásili úlken úles qosyp jatqandaı... О́zińiz oılańyzshy, ákimder, jalpy qolynda bıligi barlar tenderdi «bir kóz» arqyly ótkizýge nege qumar? Nege elektrondy satyp alý isin ashyq júrgizip, shyn myqtyny birden moıyn­damaıdy? Nege tenderde barlyq jaǵynan úzdik shyǵyp, jeńiske jetken kompanııany eń sońynda shettetip, qarjyny orta joldan qosylǵan basqa bireýge berip jiberedi? Qazir ınternetti ashyp qalsańyz, taýardy bir kózden alý tásilimen jarııalanǵan memlekettik satyp alý týraly habarlandyrýlardan aıaq alyp júre almaısyz. Árıne, saýdadaǵy bul tásildiń tıimdi tustary da bar ekeni anyq, degenmen, tenderdegi «bir kóz» tásili barmaq basty, kóz qysty, jeń ushymen jalǵasý sekildi sybaılastyq áreketter jasaýǵa óte yńǵaıly bop turǵandaı.

Bul tásildiń taǵy bir áýresi – qarjy ıgerilmeı, tender isiniń tym sozylyp ketýine sep bolýy. О́ıtkeni memlekettik satyp alý isinde mereıi ústem bolyp turyp, áldebir sebeptermen jeńimpaz dep tanylmaı qalǵan kásipkerlerdiń kóbisi «bir kózge» rıza bolmaı, ádildik izdep, sotqa júginedi. Bar gáp sol tenderdiń durys ótpeýinde, orta joldan bura tartýda ǵoı.

Qysqasy, memlekettik satyp alýdaǵy «bir kóz» áıgili ertegilerde aıtylatyn «bir kózdi» dáýden kem bolmaı, jalyn kúdireıtip, óz aıtqanyn istetip tur. Ony jeńip, jónge salý endi kimniń qolynan keledi?

 

Oralhan DÁÝIT,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar