Qoǵam • 28 Qańtar, 2020

Aýyldy jańǵyrtýǵa 900 mlrd teńge bólinedi

88 retkórsetildi

Elordada 2017 jyldan beri Eýropalyq odaqtyń qarjy­landyrýymen Qaraǵandy jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda qolǵa alynǵan «Shyǵys jáne Ortalyq Qazaqstannyń jergilikti deńgeıindegi múddeli taraptardyń belsene qatysýy» jáne Mańǵystaý oblysynda «Aýyldy birlese damytý» jobalary qorytyndylanyp, konferensııa uıymdastyryldy.

Oǵan Ulttyq ekonomıka vıse-mınıstri Ermek Al­pysov, Qazaqstandaǵy Eýro­­­palyq odaq ókildigi Ynty­maqtastyq bóliminiń basshysy Iohannes Medsen, Májilis depýtattary Merýert Qazbekova jáne Aızada Qur­manova, ha­lyq­aralyq sarapshy Aleks Mıhaılov (Bolgarııa), Aqpa­rat jáne qoǵamdyq damý mı­nıstrliginiń Azamattyq qoǵam isteri komıtetiniń tóra­ǵasy Álııa Ǵalymova qatysty.

– Aımaqtardyń damýy eń aldymen turǵyndardyń áleýetin arttyrý men olardyń turmysyn jaqsartýǵa baǵyt­talýy tıis. Azamattyq qoǵam­dy ózin-ózi basqarýǵa tartý – ashyqtyq prınsıpin qa­lyp­tastyrýǵa negiz bolady. Sondyqtan júzege asqan bul jobalar asa mańyzdy jáne aımaqtardyń damýyna, jergilikti ózin-ózi basqarýǵa aıtarlyqtaı úles qosady. Bizdiń tarapymyzdan da bul baǵytta birqatar jumys júr­gizilýde. Álemdik tájirıbe ań­ǵartyp otyrǵandaı, mem­lekettik uzaqmerzimdi josparlaý, áleýmettik-ekonomıkalyq deń­geıdi joǵarylatý – damý­dyń sapaly boljamymen qa­tar júrýi qajet, – dedi E.Al­pysov.

Onyń aıtýynsha, ótken jyly qazanda Memleket bas­­shysy Qasym-Jomart To­qaev 2030 jylǵa deıingi el­diń aýmaqtyq-keńistiktik da­mýynyń jańa boljamdyq úl­gisin bekitti. Ol óz kezeginde mem­­lekettiń basqarylatyn ýrbandalý kartasyna aınalady.

2025 jylǵa deıingi aımaq­tardy damytýdyń jańa mem­lekettik baǵdarlamasy qabyl­dandy. Osy kúni ýrban­dalý prosesi dúnıejúzilik damýdyń negizgi trendine aınal­ǵan­dyqtan, bul baǵdarlama ózin­dik ósim núktelerin damytý arqyly sapaly ýrbandaýǵa baǵyttalǵan. E.Alpysov el aýmaǵynda mundaı 38 ýr­ban­dalǵan aımaqtyń nazarǵa alynǵanyn jetkizdi. So­nyń ishinde 4 iri aglomera­sııa, 14 iri qala jáne 14 ýrban­dal­­ǵan aımaq (shaǵyn qala­lar, monoqalalar, el shekarasy aýmaǵynda ornalasqan qalalar), tirek aýyldar bar.

Memlekettik baǵdarlama­ny qarjylandyrý qalalyq ınfraqurylymdy, iri qalalar mańyn, mono jáne shaǵyn qalalardy, shekara boıyndaǵy eldi mekenderdi damytýǵa ba­ǵyt­talady. Ýr­ban­dalý deńgeıi qazirgi 58,2%-dan 2025 jylǵa deıin 62%-ǵa artýy tıis.

Bul rette aýyldyq aýmaq­tardy damytý barysy da nazar­dan tys qalmaıdy. Tuń­ǵysh ret baǵdarlamaǵa «Aýyl – el besigi» arnaıy jobasy engizildi. Al aýyldyq ınfra­qurylymdy modernızasııalaý jumystary ótken jyly bastaldy. Joba sheńberinde damý áleýeti bar dep baǵa­lanǵan 3500 tirek, seriktes jáne shekara aýmaǵyndaǵy aýyl­dar aıqyn­daldy. Onda shamamen 7 mln adam (eldegi jalpy aýyl turǵyndarynyń 90%-y) turady.

E.Alpysovtyń aıtýynsha, ótken jyly iri 53 aýylda 520 joba júzege asypty. Atal­ǵan aýyldarda 73 mektep, balabaqsha, 14 emhana, 47 má­denıet úıi men sporttyq nysan jóndeýden ótti. Sondaı-aq 500 shaqyrymnan astam jol, 35 shaqyrym sý jáne ózge de ınjenerlik jeliler jóndelip, qurylysy qolǵa alyndy. Bul baǵyttaǵy jumystar áli de jal­ǵasyn tabady.

Osylaısha 2027 jylǵa deıin áleýeti bar dep irikte­linip alynǵan 3500 aýyldy jań­ǵyrtý jumystaryna 900 mlrd teńge bólý josparlaný­da. Budan bólek, tirek aýyl­dardaǵy áleýmettik, ın­je­ner­lik jáne turǵyn úı ın­fraqurylymyn damy­tý­ǵa «Nurly jol», «Nur­ly jer» syndy ózge memleket­tik baǵ­dar­l­amalarda qarastyryl­ǵan qarjyny baǵyttaý kózde­lý­de.

«Agroónerkásiptik keshen­der­di damytý», «Bıznestiń jol kartasy», «Eńbek» baǵdar­lamalary, túrli aımaqtyq baǵ­­darlamalar arqyly kásip­ker­likti qoldaý men aýyl tur­ǵyndaryn tıimdi ju­mys­pen qamtý máseleleri jal­­ǵasyn tabady. Osy kúni aýmaqty damytýdyń jańa for­mattaǵy baǵdarlamasyn ázir­leý jumysy belsendi jú­rýde. Jańa formatta ın­dı­katorlar kólemi azaıyp, aımaqtyń qaýip-qaterler kar­­tasy, ózindik ereksheligi es­keriledi. Naq sol aımaq tur­ǵyndarynyń túıtkildi máse­lelerin anyqtap, túıinin tar­qatýǵa kúsh salynady.

Aımaqtyq damytýdyń ne­gizgi elementteriniń biri – jer­gilikti ózin-ózi basqarý isin da­mytý. 2020 jyldan bastap 2356 aýdandyq mańyzy bar qala­larda, aýyldarda, kentter men aýyldyq okrýgterde jergilikti ózin-ózi basqarýdyń derbes bıýdjeti engizildi. Qa­nat­qaqty joba 2018 jyly bas­talyp, 1055 aýyldyq okrýg­­­ti qamtydy.

Qazirgi tańda Qazaqstannyń bıýdjettik júıesi tolyqtaı 4 deńgeıli. Jergilikti ózin-ózi basqarýdyń derbes bıýdjetin qalyptastyrýdyń negizgi maq­saty – jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń der­­bestik deńgeıin joǵary­latý, jıyndar, kezdesýler, bas­qosýlar arqyly ár tur­ǵyn­­nyń pikirin eskere otyryp, jergilikti máselelerdi sheshý. Bul proseske aýdandyq mańyzy bar qalalardyń, aýyl­dar men kentterdiń turǵyn­dary jumyldyrylmaq.

–  О́tken jyl qorytyndysy boıynsha, qanatqaqty joba aıasyn­da qamtyǵan 1055 aýyl­dyq okrýgtiń jalpy kirisi 163 mlrd teńgege jetti. Sonyń 20%-y (33 mlrd teńge) – derbes kiris sanalady. 2018 jylmen salystyrǵanda kórsetkish 14%-ǵa artty. Osylaısha aýyl turǵyndary bıýdjet qara­jatyn, jınalǵan qarjyny qaı­da baǵyttaý kerektigin (ba­lalar oıyn alańyn ornatý ne bolmasa jol jóndeý, taǵy bas­qa) ózderi sheshetin bolady, – dep túıindedi E.Alpysov.

Atalǵan qos joba aýyldyq eldi mekenderde jergilikti ózin-ózi basqarýdyń jańa me­hanızmderin engizýge jáne sheshim qabyldaý prosesine turǵyndardy qatystyrýǵa baǵyttaldy. Osylaısha jobalardy qorytyndylaý kon­ferensııasynda negizgi nátı­jeler aıtylyp, ın­klıý­zıv­ti damý josparlaryn júzege asyrý jáne aýyl kásip­ker­lerin qarjylaı qoldaý bary­syndaǵy máseleler tal­qy­landy.

– Biz osy jobalar arqyly Qazaq­standaǵy azamattyq qoǵam múmkindikterin artty­rý­ǵa qosqan úlesimizdi maq­tan tutamyz. Bul jobalar jer­gilikti bılik pen jergilikti qoǵam­dastyqqa ózara damý ba­symdyqtary men ómir sapasyn jaqsartý boıynsha ortaq túsinikke kelýge uıyt­qy boldy. 2015 jyly «100 naqty qadam» Ult jospary Qazaq­standa jergilikti ózin-ózi bas­qarý­dyń qarqyndy damýyna jol ashty. О́tken jyldyń jeltoqsan aıynda Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń ekinshi otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bılik azamattyq qo­ǵammen syndarly suhbat qu­rýǵa múddeli ekenin aıtty. Qoǵam­nyń qatysý prosesin durys júrgizgen jaǵdaıda bar­lyq taraptarǵa naqty paıda ákeletini sózsiz, – dedi I.Medsen.

Osylaısha «ARGO» Aza­mat­tyq qoǵamdy damytý qa­ýym­dastyǵy», «Mańǵystaý ob­lystyq Azamattyq alıansy» ZTB, «Jergilikti ózin-ózi basqarýdy reformalaý qory», «Jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý ortalyǵy» QQ jáne «EKOSENTR» Qaraǵandy oblystyq ekologııalyq orta­lyǵy tarapynan júzege asy­ryl­ǵan qos jobanyń jalpy bıýdjeti – 928 412 eýrony qurasa, onyń 832 570 eýrosyn Eýro­palyq odaq óz moınyna alyp qarjylandyrdy.

Nátıjesinde 23 qanat­qaqty jobaǵa qatysty aýyl­dardyń ınklıýzıvti josparlary jasaqtalyp júzege asyryldy. Jergilikti mańyzdy máselelerdi sheshý boıynsha 90 qoǵamdyq talqylaý ótkizilip, 23 aýyl kásipkerine jalpy somasy 32 mln teńge kóleminde qarjylaı qoldaý kórsetildi. Qarjylaı qol­daý alǵan kásipkerler aýyl turǵyndaryna qyzmet kórse­tip, jańa jumys oryndaryn ashyp, jergilikti bıýdjetti tolyqtyryp, óz bıznesterin sátti jalǵastyrýda.

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar