Qazaqstan • 28 Qańtar, 2020

Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq týraly jańa zań normalary túsindirildi

61 retkórsetildi

2020 jylǵy 28 qańtarda Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmetinde «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń negizgi normalaryn túsindirýge arnalǵan baspasóz máslıhaty uıymdastyryldy. Bul týraly Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Jıynǵa QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý birinshi vıse-mınıstri Qaıyrbek О́skenbaev, QR IIDM Qurylys salasyn jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn damytý departamentiniń dırektory Rýslan Lepesov, «Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtý men damytýdyń qazaqstandyq ortalyǵy» AQ Metodologııa jáne óńirlik damý departamenti dırektorynyń orynbasary Marǵulan Ábdikárimov qatysty.     

Qaıyrbek О́skenbaev atalǵan zań turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy salasyn reformalaýǵa, onyń ishinde kóptegen normalary jetildirýdi qajet etetin «Turǵyn úı qatynastary týraly» QR Zańyn jetildirýge baǵyttalǵanyn atap ótti.     

Múliktiń menshik ıeleriniń birlestigi (MMIB) túrinde kommersııalyq emes uıymnyń jańa nysany qurylyp, olar «bir úı – bir MMIB – bir shot» prınsıpi boıynsha jumys isteıdi. Zań boıynsha páter ıeleri kooperatıvteriniń ornyna kóp páterli turǵyn úıdi basqarýdyń 2 nysany anyqtalǵan: MMIB – zańdy tulǵa nemese kóppáterli turǵyn úıde páterler men turǵyn emes úı-jaılardyń ıeleri múliktiń menshik ıeleri birlestigin qurǵysy kelmese jaı seriktestik (zańdy tulǵa qurmaı-aq) bolady.   

Usynylyp otyrǵan prınsıp árbir úıdi basqarý boıynsha jeke tásildi qarastyrady. Árbir múliktiń menshik ıeleri birlestigi nemese jaı seriktestik ózderiniń aǵymdaǵy jáne jınaq shottaryn ashady. Bul shara páter ıeleri kooperatıvteri jáne basqarýshy kompanııalar tarapynan qyzmetter men tarıfterdi turǵyndarǵa kúshtep tańýdy joıýǵa múmkindik beredi jáne turǵyndar qarajatyn ashyq jumsalýyn qamtamasyz etedi.

Qaıyrbek О́skenbaev múliktiń menshik ıeleri birlestigi tirkeý máselelerine toqtaldy. О́ıtkeni, búgingi tańda halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary tarapynan tirkeý kezinde «múliktiń menshik ıeleri birlestiginiń úlgilik jarǵysy joq» degen sebeppen qaıtaryp jibergen jaǵdaılar bolǵan. Úlgilik jarǵyny Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstriniń ókimine sáıkes Mınıstrlik aǵymdaǵy jylǵy naýryzda bekitedi. Al ázirge páter ıeleri ózderi jarǵy ázirlep, jınalysta bekitip, halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtaryna tapsyrsa da bolady. Atalǵan másele QR Ádilet mınıstrligimen kelisilgen. Zańmen kondomınıým obektisin tirkeý sharasy jeńildetilgen. О́tinish keminde eki menshik ıesiniń atynan berilýi tıis. Obektilerdi tirkeý prosesin avtomattandyryp, merzimin 1 jumys kúnine deıin qysqarý kózdelgen.

Zańda kondomınıým obektisiniń ortaq múlkine kúrdeli jóndeý júrgizýdiń jańa tetigi aıqyndalyp, ol úshin jeńildetilgen qaryz alý múmkindigi qarastyrylǵan.

Azamattardyń qaýipsiz turmys-tirshiligi úshin Zańda «hostel» uǵymy berildi. Hostel - jeke tulǵalardyń ýaqytsha turýyna (bolýyna) arnalǵan jáne paıdalanylatyn, belgilengen qurylys, sanıtarııalyq, ekologııalyq, órtke qarsy jáne basqa da mindetti normalar men qaǵıdalarǵa saı keletin, kóppáterli turǵyn úıdegi jeke kirer toby bar turǵyn emes úı-jaı ne jeke turǵan ǵımarat (ǵımarattyń bir bóligi).

Sondaı-aq, Zańmen jergilikti atqarýshy organdardyń turǵyn úı ınspeksııalarynyń quzyreti keńeıtilgen. Endi olar áleýmettik ınfraqurylym obektilerinde qaýipti tehnıkalyq qurylǵylardy, gaz jáne gazben jabdyqtaý obektilerin qaýipsiz paıdalanýdy baqylaýdy jáne qadaǵalaýdy júzege asyrady.

Búgingi tańda lıft sharýashylyǵynyń basym bóligi óziniń normatıvtik paıdalaný merziminen asyp ketken. Bul máseleni sheshý úshin lıftilerdi jóndeý men aýystyrý jumystaryn qarjylandyrý jergilikti bıýdjet esebinen qaıtarymdy negizde júzege asyrylady.

Jańa Zań normalary turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq sýbektileri araqatynasyn jaqsartady. Sondaı-aq qaýipsiz ári yńǵaıly turmystyq orta qalyptastyrý arqyly halyqtyń ómir sapasyn arttyrady.

Aqparattyq-túsindirý jumystary jalǵasyn taýyp, óńirlerde de ótkiziledi.

Sońǵy jańalyqtar

Ystyq tamaq taratty

Qazaqstan • Keshe

Betperde kıgen kóktem

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar